boazodoallu.html.xml

Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga	Ohtsh dåarjoem
Boazodoallu	Båatsoe
Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin.	Båatsoe lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh siebriedahkejieleden gaavhtan, jïh joekoen stoerre aarvoem åtna goh gïele- kultuvre-, jïh identiteete- jïh jielemeaktööre saemien dajvine.
Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.	Båatsoe akte jieleme Hedmarhken luvhtie Finnmaarhken gåajkoe, tjïelte- jïh fylhkeraasti dåaresth jïh raasten dåaresth Sveerje-Nöörje.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka	NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no	Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil	Daaletje
Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui	Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh
Sámediggeráđđi lea hábmemin ođđa sámediggedieđáhusa boazodoalu birra. Dieđá...	Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemie...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Boazodoalu boahtteáigi – Sámi čalmmiiguin	Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Sámediggeráđđi bovde álggahankonferánsii ođđa sámediggedieđáhusa oktavuođas...	Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse – Aalkoealmetjereakt...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid	Vuesieh gaajkesh saakh
Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas.	Båatsoe aktem vihkeles sijjiem åtna saemien kultuvresne, goh akte dejstie vaenie kultuvresjïere saemien jieliemijstie.
Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi.	Dïhte jïjtjehke våarome Saemiedigkien båatsoepolitihkesne lea båatsoen reaktah gorredidh.
Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus.	Mijjieh aaj båatsoen aerpievuekiem tjïertestibie goh akte jieleme mesnie abpe fuelhkie lea meatan.
Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus.	Båatsoen ektiedimmie saemien kultuvrese lea man åvteste jieleme dan sjïere.
Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka.	Akte dejstie vihkielommes ulmijste Saemiedigkien båatsoepolitihkese lea dam lïhke baantem tjåadtjoehtidh jielemen darjomi jïh kultuvren gaskem.
Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid.	Båatsoen stööremes haesteme lea vaenie dajvh jïh siebriedahke mij ahkedh tjihtede juktie båatsoen dajvide nuhtjedh.
Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii.	Båatsoe tjuara aktem dajvevåaromem utnedh mij monnehkevoetem jïh evtiedimmiem gorrede.
Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid.	Vaarjelamme juvrh leah man åvteste båatsoe dan stoerre teehpemh åtna fierhten jaepien.
Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima.	Muvhtine dajvine dellie dan jïjnjem teehpieh guktie dïhte akte aajhtoe sjædta båatsoen jieliemassen vööste.
Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.	Vihkeles aktem veele sjïehtedamme juvreveahkam utnedh dejnie dajvine gusnie jïjnjh bovtsh, jïh båatsoe maaksoem åådtje dej rïektes teehpemi åvteste.
Sámediggi bargá sámi boazodoalu ceavzilvuođa nannemiin.	Saemiedigkie akten monnehke saemien båatsoen åvteste barka.
Ceavzilis ealáhusa oažžut go:	Aktem monnehke jielemem åådtje gosse:
Nannet boazodoalu ealáhussan ja buoridit árvoháhkama ealáhusas	Båatsoem nænnoestahta goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem jieliemisnie lissehte
Sihkkarastit boazodoalu riektevuođu	Båatsoen reaktavåaromem gorrede
Sihkkarastit boazodollui buriid ja einnostahtti rámmaeavttuid	Gorrede båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Sihkkarastit boazodoalu giella- ja kulturguoddin	Båatsoem gorrede goh gïele- jïh kultuvreguedtije
Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin.	Doh båatsoedajvh gusnie saemien båatsojne gïehtelieh leah medtie 40 % Nöörjen laantedajveste, jïh leah Finnmaarhken luvhtie noerhtene Engerdaelien gåajkoe Hedmarhkesne åarjene.
Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui.	Saemien båatsoe aaj Trollheimesne mij aktem sjïere reaktavåaromem åtna.
Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul.	Vaeriedajvine Åarjel-Nöörjesne aaj daemieskrievvietjïerth mah båatsojne gïehtelieh, leejjemelatjkoej mietie.
Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu:	Nöörje lea juakeme 6 båatsoedajvine:
Finnmárku	Nordlaante
Davvi-Trøndeláhka	Noerhte-Trööndelage
Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku	Åarjel-Trööndelage jïh Hedmarhke
Boazosearvvit	Daemieskrievvietjïerth
Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas.	Saemiedigkie ij dam byjjes dïedtem utnieh båatsoen åvteste Nöörjesne.
Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš.	Laanteburriedirektovraate mij lea ryöktesth Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nuelesne, båatsoem Nöörjesne reerie.
Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin.	Laanteburriedirektovraate lea båatsoeståvroen tjaelemesijjie.
Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni.	Båatsoen regijovnaale reereme lea bïejeme dejtie 5 noerhtemes fylhkenålmide.
Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii.	Båatsoeståvrosne 7 lïhtsegh jïh Saemiedigkie 3 dejstie nammohte.
Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku / Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka.	Saemiedigkie göökte dejstie govhte lïhtsegijstie nammohte dejtie golme noerhtemes regijovnaale juvremoenehtsidie Finnmarhke / Tromse, Nordlaante jïh Trööndelage.
Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái.	Saemiedigkie aktem dejstie vïjhte lïhtsegijstie nammohte juvremoenehtsasse Hedmarhkesne.
Vuoigatvuođat:	Reaktah:
Boazodoalloláhka	Båatsoelaake
Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun.	Laake edtja viehkiehtidh båatsoedajvide saemien båatsoedajvesne gorredidh goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome.
Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis.	Dovne aajhterh båatsoereakteste, jeatjah reaktaaajhterh jïh åejvieladtjh dïedtem utnieh dajvide gorredidh.