boazodoalu-boahtteaigi.html.xml
Boazodoalu boahtteáigi / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Båatsoen båetije aejkie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Boazodoalu boahtteáigi
Båatsoen båetije aejkie
Jos Norgga eiseválddit eai fargga dovddas dan ahte boazodoalu stuorámus hástalus lea Norgga boazodoallo-, boraspire- ja areálapolitihka ollislaš váikkuhus ealáhussii, de oažžu dadjat ahte boazodoallu Norggas lea heaittihuvvomin.
Båatsoe Nöörjesne lea rïektesisnie nåhkeminie dastegh nöörjen åejvieladtjh eah varke bæjhkohth dïhte stööremes haesteme jieliemasse lea dïhte tjåenghkies effekte nöörjen båatsoe-, juvre- jïh arealepolitihkeste.
Dan čállá sámediggeráđđi Thomas Åhren kronihkas, mii lea sáddejuvvon mediaide.
Thomas Åhrén, Saemiedigkieraerie
Politihkalaččat lea stuorra ja viiddis ovttamielalašvuohta das ahte boazologu ferte muddet ja geahpedit, vai šattašii dássedeaddu daid guohtoneatnamiid ektui mat duođai leat iešguđege guovlluin.
Doh jeenjemes politihkerh leah badth sïemes båatsoelåhkoe tjuara staeriesovvedh jïh geahpanidh, guktie dïhte dejnie rïektes gåatomevåaroeminie sjeahta fïerhtene dajvesne.
Eanaš boazodoalloguovlluin Norggas lea juo nie.
Dejnie jeanatjommes gåatomedajvine Nöörjesne joe naemhtie.
Dát lea buorre vuolggasadji loktet bohcco deattu, buoridit biergokvalitehta ja nannet gánnáhahttivuođa ealáhusas.
Destie lissiehtamme bearkoeleavloe, buerebe bearkoekvaliteete jïh nænnoesåbpoe dïeneste sjædta jieliemisnie.
Muhto dat ii leat lahkage doarvái.
Men ij leah badth dïhte nuekie gænnah.
Boahtteáiggi boazodoallu lea dássedeattus sihke kultuvrralaš, ekonomalaš ja ekologalaš vuođuin, ja dat gáibida eará lahkoneami go dat mii stáhtas lea leamaš dan rájes go boazodoalloláhka bođii 1978:s.
Båetijen aejkie båatsoe sjeahta dovne dejnie kultuvrelle, ekonomeles jïh ekologeles våaroeminie, jïh aktem jeatjah vuajnoem kreava goh dam maam staate lea åtneme mænngan båatsoelaakem sjïehtesji jaepien 1978.
Sámi boazodoalus lea guhkes historjá, ja dat lea buktán dietnasa ja birgejumi olbmuide čuđiid jagiid.
Saemien båatsoe aktem guhkies histovrijem åtna, jïh baalhkah jïh veasoem vadteme almetjidie gellie tjuetie jaepieh.
Dan rájes go stáhta čavgegođii ealáhusa 1970-logus, lea ollu mannan boastut.
Mænngan staate eelki jielemem tjerkebe gïehtjedidh 1970-låhkoen, jïjnje båajhtode sjïdteme.
Heahttás boazodoallopolitihkka stáhta beales
Båajhtoeh staateles båatsoepolitihke
Boazodoalloláhkaaddima bokte leat sihkkojuvvon ollu siskkáldas muddendoaimmat ealáhusas, earret eará oktasaš guohtoneatnamiid bokte ja boazodolliid gaskka gilvu guohtoneatnamiid alde.
Båatsoeburrielaake lea dorjeme guktie jienebh sisnjeles stuvrehtimmiefunksjovnh jieliemisnie leah nåhkelamme, gaskem jeatjah sjïehtesjimmie ektiegåatomedajvijste jïh akte lissiehtamme gæmhpoe gåatomedajvi bïjre båatsoeburriej gaskemsh.
Stáhta lea seamma áigodagas sakka rievdadan boraspirepolitihka ja - hálddašeami, man boađusin leat buotlágan boraspiret issorasat laskan.
Staate lea seamma boelhken aktem radikale juvrepolitihkem jïh – reeremem sjïehtesjamme, aktine stoerre lissiehtamme juvrelåhkojne goh illedahke.
Orru measta nu ahte Norgga eiseválddit bibmet boraspiriid bohccuiguin ja nie laskadit boraspirelogu.
Maahta mahte vååjnedh goh nöörjen åejvieladtjh bovtsem nuhtjieh juktie gaajhkide juvride bïepmehtidh.
Stáhta politihkka lea dagahan gilvvu vátna guohtoneatnamiid alde, ja stáhta lea dasto fievrridan dakkár boraspirepolitihkka mii goarida ealuid issorasat, ja stáhta lea maiddái fievrridan dakkár servodat- ja ealáhuspolitihkka man bokte dađistaga leat váldán eret ođđa ja stuorra osiid dáláš boazoguohtoneatnamiin.
Seamma tïjjen goh staaten politihke lea gæmhpoem vaenie gåatomedajvi bïjre sjugniedamme, jïh seamma tïjjen aktem juvrepolitihkem sjïehtesjamme mij krievvide tjarke giehpiedamme, staate aaj aktem siebriedahke- jïh jielemepolitihkem åtneme mij ahkedh orre jïh stoerre bielieh dejstie daaletje gåatomedajvijste vaalta.
Norgga eiseválddiid politihka ollislaš váikkuhusat leat buktán stuorámus áitaga boazodollui Norggas, ja mii dál áitá ealáhusa boahtteáiggi.
Nov lea doh tjåenghkies konsekvensh nöörjen åejvieladtji politihkeste mah leah dïhte stööremes aajhtoe båatsose Nöörjesne, jïh mij jielemem håvhtede daelie.
Dan ektui go boazodoallu ballá ealáhusa boahtteáiggis huksemiid ja boraspiriid geažil, de beroštit Norgga eiseválddit eanemusat boazologus.
Juktie mearan båatsoe tjoeperdeminie ihke båetijen aejkien våarome gaatole stoerre bigkedimmiej jïh juvri gaavhtan, dellie nöörjen åejvieladtjh ajve bovtselåhkoem ååntjestellieh.
Dát ii leat boazodoalu mielas jierpmálaš.
Båatsose daate akte paradokse.
Ovdamearka mii govvida dan lea Fiettara orohagas Oarje-Finnmárkkus, gos ráđđehus gieskat lea dohkkehan ruvkedoaimma Nussiris Fálesnuoris, seammás go orohaga boazodoallit leat geatnegahttojuvvon sakka geahpedit bohccuid.
Daate hijven våajnoes sjædta Fiettar båatsoesïjtesne Jillie-Finnmaarhkesne, gusnie reerenasse aadtjen lea gruvadarjomh jååhkesjamme Nussiresne Kvalsundesne, seamma tïjjen goh båatsoeburrieh sïjtesne leah stilleme bovtselåhkoem tjarke giehpiedidh.
Ceavzilvuođa golbma geađgejuolggi
Golme tjoelth monnehkevoetese
Sámediggi lea ollu gerddiid čujuhan ahte dárbbašuvvo ollislaš analyseren ja strategiija ceavzilis boazodoalu mihttomeari juksamii Finnmárkkus.
Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme lea daerpies aktine ållesth analyjsine jïh strategijine juktie ulmiem jaksedh akten monnehke båatsoen bïjre Finnmaarhkesne.
Stáhta eiseválddit rievdadit boazodoallohálddašeami veahážiid mielde almmá vuđolaš evalueremiid ja árvvoštallamiid haga, ja almmá duohta konsultašuvnnaid haga Sámedikkiin ja boazodoaluin.
Staaten åejvieladtjh jarkelimmieh ånnetji ånnetji båatsoereeremisnie darjoeh bielelen eensilaakan evalueradamme jïh vuarjasjamme, jïh bielelen eensilaakan Saemiedigkine jïh båatsojne rååresjamme.
Dát vuohki ii buvtte boazodollui ceavzilvuođa guhkes áiggi badjel.
Daate ij leah reaktoe geajnoe jis edtja aktem monnehke båatsoem åadtjodh guhkiebasse.
Dál 2014:s deattuha ráđđehus ahte áigu ovddidit boazodoalu ulbmillaš márkanguvllot ealáhussan.
Daelie jaepien 2014 reerenasse tjïerteste satne sæjhta båatsoem evtiedidh goh akte rasjovnelle jieleme mij lea maarkedese sjïehtesjamme.
Oažžu jearrat lea go dát ovttabealat áŋgiruššan bahán boazodollui mii lea deaŧaleamos sámi giella- ja kulturguoddi.
Maahta sån gihtjedh mejtie akte dagkeres aktelaaketje råajvarimmie sæjhta båatsoem goerpedehtedh goh akte dejstie uvtemes saemien gïele-jïh kultuvreguedtiejijstie.
Boahtteáiggi, eallinfámolaš ja ceavzilis boazodoallu váldá vuolggasaji kultuvrralaš ceavzilvuođas, mii vuođđuduvvá sohkabuolvvaid čađa boazosápmelaččaid máhttui.
Akte båetijen aejkien, jielije jïh monnehke båatsoe våaromem åtna dennie kultuvrelle monnehkevoetesne, man bïjre båatsoesaemieh daajroem utnieh gelliej boelvi tjïrrh.
Dát máhttu lea vuođđun ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuhtii boahtteáiggis.
Daate daajroe lea dïhte våarome dan ekologeles jïh ekonomeles monnehkevoetese båetijen aejkien.
Danne ferte gávdnat dássedeattu kultuvrra, ekonomiija ja ekologiija gaskka.
Tjuara gujht balansem gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem gaavnedh.
Guđe guvlui manná ?
Gåabph geajnoe guhkiebasse jåhta ?
Boazodoalus leat buot vejolašvuođat ovddiduvvot ceavzilis ealáhussan seammás go doallat gitta dain čiekŋalis ruohttasiin mat boazodoalus leat sámi kultuvrras.
Båatsoe gaajhkh nuepieh åtna evtiesovvedh goh akte monnehke jieleme seamma tïjjen goh dejtie roehtside steerie mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna.
Boazodoallu ja sámit ieža fertejit dihkkádit geainnu mii doalvu boahtteáiggi jáhkkui ja optimismma guvlui.
Geajnoe mij optismem jïh jaahkoem vadta båetijen aejkien bïjre, dam tjuara båatsoe jïh dïhte saemien jïjtje nuepiem åadtjodh vaedtsedh.
Ealáhus ja sámi servodat fertejit oažžut vejolašvuođa searvat politihkalaš proseassaide boazodoalu rámmaid ektui Norggas.
Jieleme jïh saemien siebriedahke tjuerieh nuepiem åadtjodh meatan årrodh politihkeles prosessine båatsoen mieride Nöörjesne.
Dušše dieinna lágiin sáhttit mii buohkat searvat čovdosiid ráhkadeapmái ja boahtteáiggi ovddideapmái, nugo mii ieža háliidit.
Ajve naemhtie maehtebe akte bielie sjïdtedh dejstie raerijste jïh akte bielie sjïdtedh dehtie båetije aejkeste mejtie vaajtelibie.
Sámediggeráđđi áigu viidásetovddidit boazodoallopolitihka ođđa sámediggedieđáhusa ráhkadeami bokte boazodoalu birra.
Saemiedigkieraerie sæjhta båatsoepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh aktine orre saemiedigkiebïevnesinie båatsoen bïjre.
Okta Sámedikki duođai stuorámus geatnegasvuođain lea: oččodit boazodollui buriid rámmaeavttuid maiguin sihkkarastojuvvo ovddideapmi ja ceavzilvuohta guhkes áiggi badjel.
Daate lea akte dejstie Saemiedigkien raaktan stoerre dïedtijste: barkedh ihke båatsoe hijven mieriekrïevenassh åtna mij evtiedimmiem jïh monnehkevoetem gorrede guhkiebasse.
Dán barggu áigut mii čađahit ovttas ealáhusain.
Daam barkoem edtjebe darjodh jielieminie ektine.
Mun sávan maiddái ahte ráđđehus oaidná dárbbu ođasmahttit stáhta boazodoallopolitihka, gulahallama ja ovttasdoaibmama bokte sámi servodagain.
Manne aaj gegkestem reerenasse vuajna daerpies aktine orre otnjeginie dennie staateles båatsoepolitihkesne, govlesadtemen jïh aktivyöki barkoen tjïrrh saemien siebriedahkine.
Gievrras dássedeaddu kultuvrra, ekonomiija ja ekologiija gaskka sáhttá ásahuvvot aivve dán bokte.
Ajve naemhtie akte nænnoes balanse tseegkesåvva gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem.