buorre-gaskaoapmi-rajarasttideaddji-boazodollui.html.xml

Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui	Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose
Sámedikki dievasčoahkkin meannuda Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnna rievdadusevttohusa juovlamánu álggus.	Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste digkiedidh goeven aalkoelisnie.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo dadjá ahte bargojoavkku evttohus lea buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodoalu ovddideapmái Norggas ja Ruoŧas.	Saemiedigkiepresidente jeahta barkoedåehkien raeriestimmie lea akte hijven dïrrege juktie dam raastendåaresth båatsoem evtiedidh Nöörjesne jïh Sveerjesne.
2012:s ásahedje Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit, Norgga Boazosámiid Riikasearvi (NBR) ja Ruoŧa Sámiid Riikasearvi (RSR) bargojoavkku mii galggai evttohit rievdadusaid boazoguohtonkonvenšuvdnii.	Jaepien 2012 dah Saemiedigkieh Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebrie (NBR) jïh Sveerjen saemiej rijhkesiebrie (SSR) aktem barkoedåehkiem tseegkin mij edtji aktem raeriestimmiem buektedh jarkelimmide båatsoekonvensjovnesne.
Norgga beale sámediggi lea jođihan barggu.	Saemiedigkie Nöörjesne lea barkoem stuvreme.
Joavkku jođiheaddji lea ovddeš sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh.	Dåehkien aarebi saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh lea dåehkien åvtehke.
Lávga oktavuohta buohkaiguin	Lïhke gaskese gaajhkesigujmie
Buot boazodoalloorohagat maidda ášši guoská Norgga ja Ruoŧa bealde leat bovdejuvvon buktit árvalusaid bargui.	Gaajhkh sjyöhtehke båatsoesïjth nöörjen jïh sveerjen bielesne leah bööresovveme raeriestimmiejgujmie båetedh daan barkose.
Dieđut áššejođu birra ja referáhtat leat biddjojuvvon Norgga beale Sámedikki neahttasiidduide.	Bïevnesh guktie barkoe jåhta jïh bïevnesh tjåanghkojste leah olkese bïejesovveme Nöörjen Saemiedigkien nedtesæjrojne.
Dasa lassin lea lágiduvvon seminára Stjørdalas guoskevaš orohagaid ja sámečearuid várás.	Lissine akte seminaare öörnesovvi Skierdesne dejtie sjyöhtehke båatsoesïjtide Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Semináras ságastuvvui bargojoavkku evttohusa birra.	Seminaaresne barkoedåehkien raeriestimmiem digkiedin.
Orohagat ja sámečearut geográfalaš lagašvuođain juhkkojuvvojedje joavkun ja ovttas barge hástalusaid ja ovttasbargovejolašvuođaid birra iežaset guovllus.	Båatsoesïjth Sveerjesne jïh Nöörjesne mah leah sinsitnien lïhke, dåehkine juakasovvin jïh haestemi jïh laavenjostoenuepiej bïjre laavenjostin sijjen dajvesne.
- Bargojoavku man ulbmilin lea leamaš gozihit sámi boazodoalu rádjaguovlluin, ja danne lea leamaš deaŧalaš searvvahit buot beliid bargui, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.	- Barkoedåehkien ulmie lea orreme dam saemien båatsoem vaarjelidh raastedajvine, jïh dan åvteste lea vihkeles orreme gaajhkide guejmide meatan vaeltedh barkosne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Almmá viiddis searvama sámiid beales ii livččii lean vejolaš čoavdit hástalusaid rádjaguovlluin, dadjá Keskitalo.	Jis eah gaajhkesh leah meatan dle ij gåaredh dejtie haestiemidie raastedajvine loetedh, Keskitalo jeahta.
Ollu hástalusat	Jïjnjh haestemh
Bargojoavkku barggu bokte lea čielggasmuvvan ahte rájárasttideaddji boazodoalus Norggas ja Ruoŧas leat ovddabealde stuorra hástalusat, nugo omd. váilevaš riektečielggadeamit, boraspirevahágat, areálalihkahallamat ja ođđa konvenšuvdnaguovllut.	Barkoedåehkien barkoen tjïrrh dle tjyölkehke sjïdteme dïhte raastendåaresth båatsoe Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjnjh haestemi uvte tjåådtje, v.g. faatoes reaktatjïelkestimmieh, juvreteehpeme, arealegoerpedahkh jïh orre konvensjovnedajvh.
- Konvenšuvdna ii man ge láhkai čoavdde buot daid hástalusaid mat boazodoalus rádjaguovlluin leat ovddabealde.	- Konvensjovne ij badth gaajhkide haestiemidie loeth mej uvte båatsoe tjåådtje raastedajvine.
Danne lea ge deaŧalaš fuomášuhttit dáid hástalusaid birra Norgga ja Ruoŧa stáhta eiseválddiide, ja dan mii áigut ge dahkat, dadjá Keskitalo.	Dan åvteste vihkeles tjoevkesem bïejedh daejtie haestiemidie staateles åejvieladtjide Nöörjesne jïh Sveerjesne, jïh dam sïjhtebe darjodh, Keskitalo jeahta.
Nanne ovttasbarggu	Laavenjostoem nænnoestahta
Bargojoavku evttoha ahte orohagain ja sámečearuin galggašii leat vejolašvuohta ásahit ovttasbargošiehtadusaid maid bokte sáhtášii gozihit geavatlaš hástalusaid rájárasttideaddji boazodoalus, nugo omd areálageavaheamis.	Barkoedåehkie raereste båatsoesïjth gåabpaginie laantine nuepiem utnieh laavenjostoelatjkoej bïjre seamadidh mah maehtieh dejtie praktihkeles haestiemidie vaarjelidh dennie raastendåaresth båatsosne, vuesiehtimmien gaavhtan arealeåtnoe.
Bargojoavku evttoha maiddái nággočoavdin mekanismmaid Norgga ja Ruoŧa beale orohagaid ja sámečearuid gaskka.	Barkoedåehkie aaj raereste vuekieh guktie edtja ovvaantoeh loetedh nöörjen jïh sveerjen båatsoesïjti gaskem.
- Sámi bargojoavkku evttohus lea buorre ja konstruktiiva árvalus Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide, dadjá Keskitalo loahpas.	- Raeriestimmie dehtie saemien barkoedåehkeste lea akte hijven jïh eensi raeriestimmie reerenasside Nöörjesne jïh Sveerjesne, Keskitalo minngemosth jeahta.