coahkkadusat.html.xml

Čoahkkádusat / Girjerádju / Sámediggi - Sametinget	Våarhkoeh / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Čoahkkádusat	Våarhkoeh
Sámedikki girjerájus lea sihke rabas ja gitta čoahkkádusat.	Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh.
Mis lea stuorra magasiidna kealláris ja sierra nástečoahkkádus, gos leat árvvoleamos dokumeanttat.	Mijjen akte stoerre magasijne tjeallarisnie jïh akte jïjtse naestievåarhkoe, gusnie doh tjaatsegh stööremes aarvojne.
Mis leat maiddái áigečállagat ja áviissat olámuttus Sámedikki lokálain ja sierra kánturbáikkiin main lea olles teaksta.	Mijjen aaj såemies tjaalegh jïh plaerieh mah elliesteekstesne gååvnesieh Saemiedigkiegåetesne jïh dejnie ovmessie kontovresijjine.
Sierračoahkkádusat	Sjïerevåarhkoeh
Nástečoahkkádusas leat sullii 1200 tihttela, sámiid diliid birra dahje leat čállojuvvon muhtun sámegillii.	Naestievåarhkosne medtie 1200 tihtelh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre jallh leah tjaalasovveme aktene dejstie saemien gïelijste.
Eanaš tihttelat leat boarráset go 100 jagi.	Doh jeanatjommes tihtelh leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
Doppe leat antikváralaš, hárvenaš, boares ja árvvolaš girjjit ja áigečállagat, ja muhtun kárttat gitta jagi 1669 rájes.	Våarhkosne antikvariske, sveekes, båarasåbpoe gærjah jïh plaerieh stoerre aarvojne, jïh såemies kaarhth bååstede 1600-låhkose.
Dasa lassin leat čoahkkádusas ovttaskas tihttelat maŋimuš 100 jagiin ja main lea erenoamáš árvu.	Lissine såemies tihtelh dejstie minngemes 100 jaepijste mej sjïere aarvoe.
Mii leat gieskat geahčadan čoahkkádusa ja buot tihttelat leat dál registrerejuvvon Bibsysis.	Mijjieh libie aadtjen våarhkoem gïehtjedamme jïh daelie gaajhkh tihtelh Bibsysesne registreradamme.
Daid sáhttá ohcat nie mo eará ge dokumeanttaid.	Dan åvteste gåarede dejtie ohtsedh seammalaakan goh jeatjah tjaatsegh.
Almmuheamit juohkásit otnáš nammii ná: birrasii 10 tihttela 1600-logus, 80 tihttela 1700-logus ja 430 tihttela 1800-logus.	Doh bæjhkoehtimmieh lea ovrehte naemhtie joekedamme daelie: medtie 10 tihtelh 1600-låhkoste, 80 tihtelh 100-låhkoste jïh 430 tihtelh 1800-låhkoste.
Nástečoahkkádusa eanaš dokumeanttain leat luoikkahangáhppálagat mat leat magasiinnas, muhto nástečoahkkádusa gáhppálagaid ii sáhte luoikkahit ruoktot.	Doh jeanatjommes tjaatsegh naestievåarhkosne lååjkedimmielåhkoeh magasijnesne utnieh, men ij gåaredh låhkojde naestievåarhkosne gåetide löönedh.
Daid sáhttá muhtun oktavuođain viežžat ja daid sáhttá lohkat girjerájus.	Muvhti veajkoej maahta dejtie veedtjedh jïh gærjagåetesne lohkedh.
Boarráseamos girjjiin sáhttit namuhit Olaus Stepani Graan cállán Manuale Lapponicum (Stockholma 1669) ja Johannes Schefferus čállán Lapponia, máŋga gáhppálaga jagi rájes 1674 ja ovddas guvlui.	Dejstie båarasommes gærjijste maahta neebnedh Manuale Lapponicum maam Olaus Stepani Graan (Stuehkie 1669) lea tjaaleme jïh Lapponia maam Johannes Schefferus lea tjaaleme, jieniebinie låhkojne 1674 raejeste jïh åvtese.
Sámedikki girjerádju lea 2014:s ásahan sierra álgoálbmotčoahkkádusa.	Saemiedigkien gærjagåetie aktem jïjtse aalkoealmetjevåarhkoem tseegki 2014.
Das leat dokumeanttat álgoálbmogiid birra miehtá máilmmi, ja das leat otnáš nammii sullii 200 tihttela.	Desnie tjaatsegh aalkoealmetji bïjre abpe veartenisnie, jïh dan sisnie ovrehte 200 tihtelh daan biejjien.
Dasto leat girjjit maid Sámediggi lea čohkken ja ožžon skeaŋkan registrerejuvvon ja dat leat olámuttus luoikama / gáiddusluoikama várás Bibsysa bokte.	Destie gærjah mejtie Saemiedigkie tjöönghkeme jïh vadtesinie åådtjeme registreradamme jïh gaavnoes dorjeme lååjkedæmman / maajhlöönemasse Bibsysen tjïrrh.
Daid leat juo jearahišgoahtán.	Mijjieh joe vuajneme jienebh dej mietie gihtjieh.
Áviisat ja áigečállagat	Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
Diehtovuođut	Daatabaash