daidda-ja-kulturbargu.html.xml

Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget	Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga	Ohtsh dåarjoem
Dáidda – ja kulturbargu	Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii.	Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
Mii galgat sihke láhčit diliid nu ahte mis lea girjás sámi kultureallin ja seammás galgat mii láhčit ámmátlašvuođa ja kvalitehta.	Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh, jïh kvaliteetese.
Mii galgat láhčit diliid árbevirolaš čájehanhámiide, seammás go mii galgat láhčit sámi ođđaáigásaš dáidaga.	Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese.
Sámit lea okta álbmot geain leat máŋga giela.	Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie.
Dát riggodat galgá čájehuvvot maiddái kultuvrra oktavuođas.	Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne.
Sámedikki deaŧaleamos gaskaoapmi dán barggus leat min ekonomalaš váikkuhangaskaoamit, muhto maiddái dat váikkuhanvejolašvuohta mii mis lea gulahallama, oktavuođa ja ovttasbarggu bokte eará almmolaš eiseválddiiguin.	Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh, men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe, gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkere gïen diedte
Gáisi	NSR
henrik.olsen@samediggi.no	Phone: +47 907 75 219
Áigeguovdil	Daaletje
Doarju teáhterčájáhusa nállebiologiija birra	Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Ovttasbargošiehtadus sámi dáidaga birra vuolláičállojuvvo Oslos	Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi vuolláičállet ođđa ovttasbargošiehtadusa duor...	Saemiedigkieraerie lea 2 155 000,- kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide j...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid	Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedikki bargun lea:	Saemiedigkie sæjhta:
Oažžut buoret ulbmil- ja boađusstivrema Sámedikki ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat sámi kultuvrii ja dáidagii	Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh, saemien kåanstese jïh kultuvrese
Gozihit sámi mánáid ja nuoraid ja gielalaš máŋggabealatvuođa Sámedikki kulturpolitihkas	Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
Ovddidit ovttasbargošiehtadusa Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi gaskka (Dáiddáršiehtadus)	Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe)
Háhkat ovttasbargoarenaid sámi dáiddáriid ja eará dáiddáriid gaskka guovllu- ja riikadásis	Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
Politihkahábmen lávga gulahallamiin dáidda- ja kultureallimiin	Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
Oččodit arenaid, fierpmádagaid ja ovttasbargoprošeavttaid mat váikkuhit riikkaidgaskasaččat promoterema ja sámi dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin riikkaidgaskasaš márkanii.	Sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit	Ekonomeles viehkiedïrregh
Sámedikki dáidda- ja kulturbarggu váikkuhangaskaomiid mihttomearrin lea sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš muosáhemiid girjáivuohta mat oainnusmahttojuvvojit servodagas.	Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne.
Oassemihttomearri lea viiddis ja buorre kulturfálaldat sámi álbmoga várás.	Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Sámedikkis leat ohcanvuđot doarjagat kulturbargui, ruđaid sáhttá ohcat sámegielat girjjálašvuhtii, sámi musihkkii, sámegielat govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide.	Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh, jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese, saemien musihkese, saemiengïelen guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dáiddáršiehtadus lea ovttasbargošiehtadus mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi / Samisk kunstnerråd (SDR) bokte.	Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme.
Sámediggi addá ohcanvuđot doarjaga musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide.	Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dáin ortnegiin lea sierra ohcanskovvi, sierra njuolggadusat ja veaháš sierralágan ohcanáigemearit.	Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh, jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh.
Ohcanvuđot doarjagat musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide galget váikkuhit:	Dah ohtsijedåarjoeh musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
Ahte sáhttá háhkat, gaskkustit ja vásihit girjás sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš čájehemiid	Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh, åehpiedehtedh jïh dååjredh
Ahte eambbogat logašedje sámegielat girjjálašvuođa	Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
Ahte eambbogat guldalivčče sámi musihka	Guktie jienebh saemien musihkem goltelieh
Ahte leat lágádusat main lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja servodatáššiin	Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
Ahte leat girjás sámi kultuvrralaš doaimmat	Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
Dáiddáršiehtadus	Tjiehpiedæjjalatjkoe
Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi (SDR) leaba 19.08.2004 lihtodan ovttasbargošiehtadusa (Dáiddáršiehtadus).	Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) akten laavenjostoelatjkoen bïjre seamadin 19.08.2004 (tjiehpiedæjjalatjkoe).
Šiehtadusbealit leaba soahpamušas gávnnahan ahte “ lea dárbbašlaš ovdánahttit buori ja girjás sámi kultureallima ja ahte láhččojuvvo vejolašvuohta ávdnet ja gaskkustit sámi girjjálašvuođa, musihka, dánssa ja teáhtera, filmma ja govalaš dáidaga ja dáiddaduoji.	Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme, «daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh, jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem, musihkem, daahtsoem, teaterem, filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh.
Viidáset leat bealit gávnnahan ahte lea fuopmášahtti vejolašvuohta atnit kultuvrra vuođđun go ovdánahttit sámi servodaga.	Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh.
Dát fátmmasta buot nugomat máhttu árbevierus filbmii, mátkeealáhusaid, designa ja kulturbuvttadeami ”.	Daate gaajhkem feerhmie, goh daajroe aerpievuekien bïjre, filme, fealadasse, designe jïh kultuvredorjemasseš.
Dáiddársoahpamuša vuođul čađaheaba Sámediggi ja SDR jahkásaš šiehtadallamiid mas čuovvovaš jagi dáiddáršiehtadusa sisdoallu ja ekonomalaš rámma mearriduvvo.	Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien, gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh.
Sámi dáiddáršiehtadusas leat ruđat: Dáiddafondii, sámi dáiddárstipendii, doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái, sámi ođđaáiggi dáidaga oastinortnegii ja dáiddaduodjái, fágakonsuleanttaide, čájáhusbuhtadussii ja sámi čáppagirjjálašvuođa oastinortnegii, musihkkii ja luđiide.	Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente, dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide, gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran, åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan, faagekonsuleenth, vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese, musihkese jïh joejkese.
Dáid ruđaid hálddašit Sámi dáiddárráđđi ja og RidduDuottarMuseat.	Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh.
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii.	Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.