daidda-samediggeviesus.html.xml

Dáidda Sámediggeviesus / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget Dáidda Sámediggeviesus Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne Sámediggi eaiggáda máŋggalágan dáidagiid, maid sihke sápmelaš ja norgalaš dáiddárat leat dahkan. Saemiedigkie jïjnjh ovmessie tjeahpoeh eekie, dovne saemien jïh nöörjen tjiehpiedæjjijste. Dáidagat leat juohkeláganat, earret eará árbevirolaš sámi duodji, govvabáccit ja ođđaáigásaš govvadáidda. Dah tjeahpoeh leah gelliesåarhts teknihkigujmie, daan nuelesne aaj aerpievuekien saemien duedtie, skulptuvrh jïh daajbaaletje fototjeahpoe. Muhtun dáiddárat ja dáidagat mat leat Sámediggeviesus: Såemies dejstie tjiehpiedæjjijste jïh tjeahpojste mah leah Saemiedigkiegåetesne leah: Hilde Skancke Pedersen Dat hirbmat stuorra ja gelddolaš seaidnegovva Luottat – Spor maid dáiddár Hilde Skancke Pedersen lea dahkan lea sihke olggobealde ja siskkobealde Sámedikki dievasčoahkkinsála. Dïhte faavroes jïh magiske vïedtjeguvvie Luottat – Gïejh tjiehpiedæjjeste Hilde Skancke Pedersen lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavkan sisnjelen jïh ålkolen. Dievasčoahkkinsála sárdnestuolu / lávddi duohken leat siŋkapláhtat betoŋgga alde (emáljjain ja golleivnniin dahkkojuvvon siŋkii) ja seinniin olggobealde dievasčoahkkinsála ja vuolitgearddis olggobealde auditorija leat arkeologalaš luottat (sámi ássan- ja hávdesajit) mat lea sámi kultuvrra bázahusat nugo dutkasajit / gierddut ja labyrinttat, boldojuvvon metállapláhtaide. Sinkeheallah betongesne håalemestovlen / podijumen duekesne storretjåanghkoesavkesne (emaljeste jïh lastegulleste sinkesne dorjeme), jïh vïedtji mietie stoerretjåanhgkoesavkan ålkoelisnie (foajé), jïh nuelielaptesne auditovrijen ålkoelisnie, arkeologeles gïejh etsadamme metallehealline (saemien årrome-jïh gaelmiesijjieh) mah saemien kultuvre laahpeme goh gåetiesijjieh / gievlieh jïh labyrinth. Hilde Skancke Pedersen lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga. Hilde Skancke Pedersen lij akte dejstie gööktijste mij aktem måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajgujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh. Kristin Ytreberg Čiŋaheapmi Den som... maid dáiddár Kristin Ytreberg lea dahkan lea buot seinniin guhkesfeaskáris. Dïhte feegreme Den som … tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne. Dasa lea geavahuvvon datneherven sámi ornamentihka vuođul ja dasto leat sátnevádjasat ja viissisvuođasánit mat leat vižžojuvvon J. Quigstad čoahkádusain. Göökte biehkieh åtnose vaaltasovveme: ditneste gååreme mij skraejriem åtna saemien ornamentihkeste, jïh vijsies baakoeh J. Quigstads våarhkojste. Ytreberg lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga. Ytreberg lij akte göökte tjiehpiedæjjijste mij måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajagujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh. Kåre Kivijärvi Sámedikki bibliotehkas leat Kåre Kivijärvi Fra de store banker (1959/1961) nammasaš govva ja Kvinne (muohtogovva) Unjárggas (1972). Saemiedigkien gærjagåetesne Kåre Kivijärvis Fra de store banker (1959/1961), jïh Kvinne (portrette) Nesseby ’ sne (1972). Govat leat kopiijat (2004) álgogovas 1/9 (mii mearkkaša dan ahte dat lea vuosttaš govva ovcci govas main lea ovttalágan motiiva). Dah guvvieh leah kopijh (2004) originale guvvijste 1/9 (d. s. j. dïhte voestes guvvie uktsie guvvijste seamma aatijste) Govaid lea oastán Utsmykkingsfondet for offentlige bygg nammasaš ásahus Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas 2000:s. Bigkemefoente byögkeles gåetide daejtie guvvide öösti gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh jaepien 2000. Álgogovaid bilidii beaivváščuovga, govaid kopiijat heŋgejuvvojedje giđđat 2004 bibliotehkii. Dah voestes guvvieh irhkesovvin biejjhguakeste, jïh kopijh dejstie guvvijste gævnjoeji gærjagåetesne gïjren 2004. Harald Bodøgaard Rød nammasaš bázzi, mii lea granihtas ráhkaduvvon (1999), lea dáiddár Harald Bodøgaard dahkan ja dan lea addán Bjørn Bygg AS. Skultuvrem Rød, mij lea granihteste dorjesovveme (1999) lea tjiehpiedæjja Harald Bodøgaard dorjeme, jïh lij akte vadtese Bjørn Bygg AS. , Romssas skeaŋkan Sámediggeviesu almmolaš rahpama oktavuođas skábmamánus 2001. ’ ste, Tromsø, gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001. Anna-Eva Bergman Gova Finnmark i gull metállaivnniiguin (1965) lea ráhkadan dáiddár Anna-Eva Bergman. Tjiehpiedæjja Anna Eeva Bergmann dam måaladamme guvviem Finnmark i gull (Finnmaarhke gullesne) dorjeme metalleklaerine (1965). Gova leat addán skeaŋkan Davvi-Trøndelága, Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddat Sámediggeviesu rahpama oktavuođas skábmamánu 2. b. 2001. Dïhte guvvie akte vadtese Noerhte-Trööndelagen, Nordlaanten, Tromsen jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltijste gosse Saemiedigkiem rïhpesti gålkoen 2. b. 2001. Astri Aasen Dáiddára Astri Aasen vuosttaš sámi čoahkkima govat mii dollojuvvui Troanddimis 1917:s leat earret eará feaskáris dievasčoahkkinsála guoras. Tjiehpiedæjja Astri Aasenen måaladamme guvvieh dehtie stoerre saemietjåanghkoste Tråantesne jaepien 1917 leah gaskem jeatjah haallesne stoerretjåanghkoesavkan vööste. Sámediggi osttii dáid Troanddima Dáiddamuseas 80-jagi ávvudeami oktavuođas guovvamánu 6. b. 1997. Saemiedigkie dejtie Tråanten Tjeahpoemuseumeste öösti gosse dïhte 80-jaepien heevehtimmie lij goevten 6. b. 1997. Govat ledje čájáhusas Metodistagirku kealláris Troanddimis. Dejtie guvvide vuesehtin Metodistegærhkoen tjeallerisnie Tråantesne.