doarjja-nuorra-guolasteddjiide.html.xml

Doarjja nuorra guolásteddjiide / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Dåarjoe noere göölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarjja nuorra guolásteddjiide	Dåarjoe noere göölijidie
Sámediggeráđđi lea juolludan 400 000 ru nuorra álggaheddjiide guolástusain.	Saemiedigkieraerie lea 400.000 kråvnah dåårjeme noere tseegkijidie göölemisnie.
guollebivdi Magnus Olsen Návuonas eret ja Stjernøy Kystfiske AS leat goabbá ge ožžon 200 000 ru..	Göölije Magnus Olsen Kvænangeste jïh Stjernøy Kystfiske AS leah fïereguhte 200.000 kråvnah åådtjeme.
- Illudan go Davvi-Norgga nuorat háliidit bargagoahtit guolásteaddjin.	- Sjollehke noerhtenöörjen noerh ïedtjem utnieh göölijinie sjïdtedh.
Ovdáneapmi guolástusain maŋimus jagiid lea dagahan guolásteami hui kapitálagáibideaddjin, erenoamážit álggaheaddji nuoraide.	Dej minngemes jaepiej evtiedimmie lea dorjeme guktie göölijebarkoe jïjnjem kapitaalem daarpesje, joekoen doh noerh mah edtjieh aelkedh.
Mii sávvat ahte doarjagat guhkit áiggi vuollái buoridit rekrutterema ealáhussii, dadjá Silje Karine Muotka.	Mijjieh gegkiestibie dåarjoe edtja skreejrehtidh jienebh noerh gööleminie nierhkieh, Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggeráđđi lea dán vuoru juolludan ruđaid fanasinvesteremiidda.	Saemiedigkieraerie lea daan aejkien vierhtieh dåårjeme vïnhtseåestiemasse.
Muotka deattuha ahte Sámediggeráđđi háliida nannet olles ealáhusa infrastruktuvrra, ja čujuha dasa ahte ealáhusa oassálastit sáhttet maiddái ohcat doarjaga vuostáiváldinrusttegiidda ja bálvalusrusttegiidda olles báikkálaš riddo- ja vuotnaguolásteddjiid várás.	Muotka tjïerteste Saemiedigkieraerie sæjhta abpe jieleden infrastruktuvrem nænnoestehtedh, jïh tjïerteste aktöörh göölemisnie aaj maehtieh dåarjoem ohtsedh tseegkeldahkide mah gueliem dåastoeh jïh hoksehtimmiem vedtieh voenges mearoe- jïh fjovlegöölijidie.
– Min ulbmil lea nannet riddoservodagaid guolástanealáhusa, ja dalle lea midjiide hui deaŧalaš sihkkarastit rekrutterema fidnui.	– Mijjen ulmie lea göölemejielemem nænnoestehtedh mearoegaedtien siebriedahkine, jïh dellie eevre vihkeles mijjese orre göölijh barkose dåårrehtidh.
Muhto nuorra álggaheddjiide lea gáibideaddji sihkkarastit ruhtadeami sihke fatnasii ja eriide.	Men dejtie noere tseegkijidie lea krïevije dovne skïhph jïh kvotah finansieradidh.