eananvuoigatvuodat.html.xml

Eananvuoigatvuođat / Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget Laantereaktah / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget Eananvuoigatvuođat Laantereaktah Bargu dan badjelii ahte sápmelaččaid eatnamiid ja resurssaid árbevirolaš geavaheapmi vuolggaha dásseárvosaš oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid, nu movt earáid geavaheapmi lea dagahan, lei guovddážis ođđa sámi kulturáŋgiruššamis 1960-logu loahpa rájes gitta 1970-logu álggu rádjai. Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie, dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste, seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta, goh mubpiej åtnoe vadteme. Okta váldosivain Áltá-čázadaga buođđudeami vuostálastimiidda lei go sápmelaččaid eanan- ja resursavuoigatvuođat eai lean dohkkehuvvon. Faatoes jååhkesjimmie saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste lij akte vihkeles fåantoe mannasinie ræjhtoe bigkemen bïjre sjïdti Alta-tjaetsieåereste. Danin vuođđuduvvui Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ja biddjui bargat čielggadeames dákkár vuoigatvuođaid. Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkere gïen diedte Ávjovárri NSR Aili Keskitalo Phone: +47 971 29 305 Ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Statskog Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan. Sámediggi ja Statskogleat soahpan ođasmahttit ovttasbargošiehtadusa. Šiehtad... Nænnoestimmie almetjereakteste, juktie aalkoealmetji laante-jïh vierhtiereaktah jååhkesjidh, jïh jååhkesjimmie dagkaristie reaktijste nasjovnale laakine tjïrrehtidh, leah dannasinie vihkeles orreme Saemiedigkien barkosne, tseegkemen mænngan. Sámediggi bargá dán badjelii ahte: Saemiedigkie sæjhta: Sámiid eanan- ja valljodatvuoigatvuođaid duohta ja láhkenannejumi bakte dohkkehuvvojit historjjálaš anu ja álbmotrievtti vieruiduvvan anu vuođul árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku. Aktem vihties jïh laaken mietie jååhkesjimmiem utnedh saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste mah våaromem utnieh histovrijen åtnosne jïh almetjereaktesne, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen. Sámediggi dál bargá: Daelie Saemiedigkie daejnie barka: Ráđđádallamiiguin kártenlága ja ráđđádallanlága birra Konsultasjovnh goerehtallemelaaken jïh konsultasjovnelaaken bïjre Ortnegiin man mielde hálddašit Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga ovttasráđiid Finnmárkkuopmodagain ja Finnmárkku fylkkasuohkaniin. Öörnegh juktie Finnmaarhkeeeken dïenestem reeredh, laavenjostosne Finnmaarhkeneekine jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltine. Sámedikkis lea ovddasvástádus fuolaheames ahte sápmelaččaid, ovttaskas olmmožin ja sápmelažžan, eatnamiid ja valljodagaid historjjálaš geavaheapmi dohkkehuvvo seamma dási go earáid geavaheapmi. Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste, dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege, seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe. Dát dáhpáhuvvá ráđđádallamiid ja ovttasbargama bakte stáhtalaš eiseválddiiguin. Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie. Dát lea áddjás bargu man ráđđehusa dáhttu dobbelii joavdamis lea stivrejeaddjin. Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta. Sámediggái lea dehálaš viidát gullat olbmuid boahttevaš čovdosiid. Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh. Čuovvoleames Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu oktavuođas leat lágiduvvon máŋga álbmotčoahkkima. Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie, dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme. Dákkár čoahkkimat ja gulahallan guoskevaš sámi organisašuvnnaiguin lea dehálaš. Dagkerh tjåanghkoeh jïh govlehtallemesijjieh saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie leah vihkeles. Don sáhtát Sámedikki barggu ja politihka váikkuhit iežat organisašuvnnaid bakte. Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh.