eanet-fokus-sami-nissonolbmuid-dearvvasvuhtii.html.xml

Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose 21. Guovvamánnu 2012 Goevten 17. Norga lea guovvamánu 17. b. geigen iežas 8. raportta ON nissonvealahankonvenšuvnna čuovvoleami. b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN. ’ i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine. Stáhtaráđđi Audun Lysbakken vástidii Norgga ovddas. Staateraerije Audun Lysbakken Nöörjen åvteste vaestiedi. Sámedikki bealis leigga seniorráđđeaddi Ingeborg Larsen ja ráđđeaddi Vivi Pedersen mielde. Senijovreraeriestæjja Ingeborg Larssen jïh raeriestæjja Vivi Pedersen lin meatan Saemiedigkeste. ON váillahedje dieđuid Norggas sámi nissoniid ja sin dearvvašvuođa birra, ja makkár doaibmabijuid Norga ásaha njulgen dihtii dán čielga dearvvašvuohtaerohusa. EN faatoes bïevnesh Nöörjeste pryöjjedin saemien nyjsenæjjaj jïh dej healsoetsiehkien bïjre, jïh mah råajvarimmieh Nöörje dorje juktie daam tjïelke healsoejoekehtsem staeriedidh. Sámediggi lea buktán cealkámuša raportii, ja oassálasttii dárkojeaddjin Geneves. Saemiedigkie raeriestimmieh reektehtsasse vadteme, jïh lij meatan goh vuartasjæjja Genèvesne. Sámediggi deattuhii iežas mearkkašumiin ahte váilot statistihkat sámi nissoniid birra, sámi nissoniid birra vuođđoealáhusain ja sámi nissoniid dearvvašvuođa birra. Saemiedigkie sov raeriestimmine faatoes statistihkem saemien nyjsenæjjaj bïjre pryöjjedi, jïh aaj saemien nyjsenæjjah aalkoejielieminie jïh saemien nyjsenæjjaj healsoe. - Lea vuosttaš geardi go Norga lea čalmmustahttán sámi nissoniid iežas ON- raporteremis, ja dás lea Sámedikki cealkámuš leamaš mearrideaddji dadjamušain. - Daate lea voestes aejkien Nöörje saemien nyjsenæjjah våajnoes dorjeme sov EN-reektemisnie, jïh daesnie Saemiedigkien raeriestimmieh eevre vihkeles orreme. Sámediggeráđi mielas lea buorre ovdáneapmi go dát váttisvuođat čuvgejuvvojit ON vuogádagas, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen. Saemiedigkieraerie tuhtjie akte hijven evtiedimmie gosse EN-systeme daejtie dåeriesmoeride tjïelkeste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta. Sámi nissoniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea čalbmáičuohci heajut dearvvašvuohta iežaset mielas go nissoniin siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu, Ketil Lennert Hansena dutkama mielde. Saemien nyjsenæjjah saemien gïeli reeremedajven ålkolen, tjïelkebelaakan tuhtjieh dah aktem nåakebe healsoem utnieh goh saemien nyjsenæjjah reeremedajven sisnjelen, Ketil Lennert Hansenen dotkemen mietie. - Sámediggi lea iežas cealkámušain deattuhan erohusaid kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođain sámi nissoniidda siskkobealde hálddašanguovllu sihke Sámelágas ja aitto biddjon johtui lágas suohkana dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, čilge Sámediggeráđđi Larsen. - Saemiedigkie lea sov raeriestimmine joekehtsem tjuevtjiedamme dejnie gïeleldh jïh kultuvrelle reaktine saemien nyjsenæjjide reeremedajven sisnjelen, dovne Saemielaakesne jïh dennie aadtjen tseegkeme laakesne tjïelten healsoe-jïh sosijaledïenesji bïjre, saemiedigkieraerie Larsen tjïerteste. Iežas vástádusas ON:i dovddastii stáhtaráđđi Lysbakken ahte kultuvrralaš ja gielalaš máhttu dearvvašvuođabálvalusas leat dárbbašlaččat jus galgá sáhttit sámi nissoniidda addit ovttadássásaš dearvvašvuohtafálaldaga. Sov vaestiedassesne EN. ’ ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh. Stáhtaráđis ii lean makkárge evttohus erenoamáš doaibmabijuide mat buvttášedje sámi nissoniidda olggobealde hálddašanguovllu buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Staateraerije idtji naan raeriestimmieh sjïere råajvarimmide utnieh juktie saemien nyjsenæjjide reeremedajven ålkolen aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh. Son čujuhii dušše dearvvašvuohtafálaldahkii mii lea juo doaimmas ja ahte lea dárbbašlaš kultuvrralaš ja gielalaš dihtomielalašvuhtii sámi nissoniid ektui. Dïhte vuesiehti dan joe gaavnoes healsoefaalenassese, jïh jeehti lij daerpies aktine kultuvrelle jïh gïeleldh voerkesvoeten bïjre dej saemien nyjsenæjjaj sjïekenisnie. - Sámediggeráđđi lea ilus beroštumi ovddas maid ON bijai sámi nissoniid dearvvašvuođadillái. - Saemiedigkie geerjene ihke EN tjoevkesem bïeji saemien nyjsenæjjaj healsoetseahkan. Seammás lea váidalahtti go stáhtaráđđi Lysbakkenis eai lean konkrehta doaibmabijut addit sámi nissoniidda buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Seamma aejkien dle ovmurreds staateraerije Lysbakken ij vihties råajvarimmieh utnieh juktie saemien nyjsenæjjide aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh. Sámediggeráđđi áigu eanet oidnosii oažžut dán váttisvuođa oktavuođas guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiiguin, loahpaha Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Saemiedigkieraerie sæjhta tjoevkesem bïejedh daejtie dåeriesmoeride gosse voernges healsoeåejvieladtjigujmie govlehtalla, Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta. Oktavuohtadieđut: Govlehtallijh: