eanet-gannahahtti-sami-kultuvra.html.xml

Eanet gánnáhahtti sámi kultuvra / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Lissiehtamme dïeneste / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
10. Ođđajagimánnu 2014	Lissiehtamme dïeneste
Sámediggi ásaha álggahanoahpahusa ja ovdánahttidoaimmaid sámi kulturealáhusaide ja eará fitnodagaide sámi guovlluin.	Saemiedigkie tseegkijelïerehtimmine jïh evtiedimmieråajvarimmiejgujmie aalka saemien kultuvrejieliemasse jïh jeatjah sïeltide saemien dajvine.
Mii leat guhkesáiggi rámmaeavttuid dahkan skáhppojeddjiiguin mat galget veahkehit Sámedikki dáinna bargguin.	Guhkies mierielatjkoeh leah dorjesovveme deallahtæjjajgujmie mah edtjieh Saemiedigkiem daejnie viehkiehtidh.
– Mun lean ilus go mii dál ovttasbarggus eanet doaibmaválddálaš gávpelágádusaiguinmat sáhttet fállat fitnodatálggahanoahpahusa ja ovdánahttindoaimmaid sámi kultur- ja ealáhusaktevrraide, lohká sámediggeráđđi Silje Muotka.	- Manne geerjene ihke mijjieh daelie jienebi maehteles sïeltigujmie maehtebe tseegkijelïerehtimmiem jïh evtiedimmieråajvarimmieh faalehtidh saemien kultuvrese jïh jielemeaktööride, saemiedigkieraerie Silje Muotka jeahta.
Šiehtadusat ja ovttasbargu Sámediggi lea dahkan šiehtadusa gávpelágádusaiguin Kreativ Industri, Bedriftskompetanse ja Consis praktihkalaš čađaheami birra dán áŋgiruššamis.	Saemiedigkie lea latjkoeh dorjeme sïeltigujmie Kreativ Industri, Bedriftskompetanse jïh Consis, guktie edtja dam praktihkeles barkoem darjodh.
Dása gullet álggahanoahpahus, ovdánahttindoaimmat, bagadallan ja fierpmádathuksen kultur- ja ealáhusaktevrraide sámi guovlluin.	Daate feerhmie tseegkijelïerehtimmiem, evtiedimmieråajvarimmieh, bïhkedimmiem jïh viermiebigkemem kultuvrese jïh jielemeaktööride saemien dajvine.
Osiid kulturáŋgiruššamis galgat čađahit ovttasbarggus sámi ásahusain dahje eará báikkálaš ovdánahttinaktevrrain.	Bielieh kultuvrebarkoste edtja laavenjostosne darjodh aktine saemien institusjovnine jallh jeatjah gietskies evtiedimmieaktöörine sijjesne.
Idealisma Okta sámi kulturealáhusa dovdomearkkain lea ahte dat lea nanu idealisma nala huksejuvvon, dávjá váilu fidnolaš doaimmaheapmi ja dávjá lotnolasat eará ealáhusain.	Naakede destie mij lea våajnoes saemien kultuvrejielemesuerkesne lea dïhte lea stuvreme aktede nænnoes idealismeste, daamtaj bielelen profesjovnelle giehteldimmie jïh daamtaj jeatajh jielemigujmie ektine.
Ollu kulturaktevrrain ii leat gelbbolašvuohta doaimmahusa ealáhusbealis.	Jïjnjh kultuvreaktöörh fer vaenie maahtoem utnieh jielemebielien bïjre darjoemistie.
Dása gullet jurdda- ja gávpeovdánahttin, ekonomalaš gelbbolašvuohta, buvttaovdánahttin ja márkanastinstrategiijat.	Daate maahta gaajhke årrodh goh åssjaldahke- jïh sielteevtiedimmie, eknomeles maahtoe, dorjeseevtiedimmie jïh maarkedestrategijh.
– Hástalussan šaddá nannet sámi kulturaktevrraid, vai sis lea iešdovdu ja máhttu olahit máilbmái iežaset buktagiiguin, lohká Silje Muotka.	– Haesteme lea saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestehtedh, guktie dah jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem utnieh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie, Silje Muotka jeahta.
Liige áŋgiruššan Sámi kulturealáhusaid áŋgiruššan, álggahanoahpahus ja fitnodatovdánahttin bohtet leat lassin nannet áŋgiruššama mii Sámedikkis lea das mii dál juo gávdno sámi dáidaga, kultuvrra ja ealáhusaid ektui.	Dïhte barkoe saemien kultuvrejielieminie, tseegkijelïerehtimmine jïh sïelteevtiedimmine sæjhta akte lissiehtamme barkoe årrodh dehtie joe gamtoe barkoste maam Saemiedigkie åtna saemien kåanstese, kultuvrese jïh jieliemasse.
Dát boahtá váikkuhit vel eanet dasa ahte nannet min váldomihttomeari olaheami, mii lea nana ja máŋggabealat ealáhusat mat leat vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit orrut.	Daate sæjhta mijjen åejvieulmiem tjerkebe nænnoestehtedh mij lea akte nænnoes jïh gellielaaketje jieleme mij våaromem beaja monnehke voenges siebriedahkide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
– Sámedikkis lea niehku ahte sámi buktagat ja erenoamážit kulturbuktagat ollejit viidábut go odne.	- Saemiedigkien akte visjovne lea saemien dorjesh jïh joekoen kultuvredorjesh edtjieh jienebh jaksedh goh daelie.
Mii háliidit ahte erenoamážit sis guđet barget kulturealáhusain galget leat buoremus eavttut olahit viidábut márkaniin iežaset buktagiiguin, lohká sámediggeráđđi Silje Muotkaloahpas.	Mijjieh sïjhtebe dah mah joekoen kultuvrejielemigujmie gïehtelieh edtjieh dejtie bööremes nuepieh utnedh sagke stuerebe maarkedh jaksedh sijjen dorjesigujmie, saemiedigkieraerie Silje Muotka minngemosth jeahta.