etihkalas-njuolggadusa-sami-humana-biologalas-avdnasiid-varas.html.xml
Etihkalaš njuolggadusa sámi humána biologalaš ávdnasiid várás / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Etihkalaš njuolggadusa sámi humána biologalaš ávdnasiid várás
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese
Sámediggi nammada bargojoavkku mii galgá ráhkadit etihkalaš njuolggadusaid sámi humána biologalaš ávdnasiid geavaheami ja hálddašeami várás.
Saemiedigkie aktem barkoedåehkiem tseegkie mij edtja etihkeles njoelkedassh åtnoen jïh reeremen bïjre darjodh saemien humane biologeles materijaleste.
Bargojoavku galgá maiddái árvvoštallat lea go vejolaš listet daid sámi humána biologalaš ávdnasiid mat leat vurkejuvvon iešguđet sadjiide.
Barkoedåehkie edtja aaj vuarjasjidh mejtie gåarede bijjieguvviem darjodh saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme ovmessie sijjine.
- Bioteknologalaš ovdáneapmi buktá ollu ođđa hástalusaid sámi servodahkii.
- Dïhte bioteknologeles evtiedimmie jïjnjh orre haestemh saemien siebriedahkese vadta.
Ovdáneapmi rahpá vejolašvuođaid sihke buhcciid dikšumis, máhttoovddideamis ja dutkamis.
Evtiedimmie nuepieh vadta dovne skïemtjijebåehtjierdimmien, daajroeevtiedimmien jïh dotkemen sisnjeli.
Áŋgiruššamis leat deaŧalaš váikkuhusat boahttevaš dearvvašvuođabálvalussii, muhto mearrideaddjin lea ahte dat čađahuvvo juridihkalaččat ja etihkalaččat dohkálaš vugiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Dïhte barkoe sæjhta vihkeles årrodh båetijen aejkien healsoedïenesjen gaavhtan, men eevre vihkeles dam juridihkeles- jïh etihkeleslaakan darjodh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Mii galgat ieža hálddašit ja oamastit máhtu iežamet genaid (DNA) birra, ja ahte sámi álbmot galgá oktilaččat gulahallat stáhta eiseválddiiguin ja dutkanbirrasiiguin nu ahte sáhttit čuovvolit ja váikkuhit dán ovdáneami, dadjá Olsen.
- Mijjieh tjoerebe jïjtje reeredh jïh daajroem eekedh mijjen jïjtse aerpie-aamhten (DNA) bïjre, jïh saemieh iktemearan tjuerieh staaten åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie råårestalledh juktie maehtedh daam evtiedimmiem fulkesidh jïh tsevtsedh, Olsen jeahta.
Bargojoavkkus galget leat sámi dearvvašvuođafágalaš dutkanbirrasa ja juridihkalaš áššedovdiid ovddasteaddjit.
Barkoedåehkie edtja tjirkijh utnedh saemien healsoefaageles dotkemebyjresistie jïh juridihkeles maahtoste.
Bargojoavku galgá geiget barggus maŋimusat jagi geahčen Sámediggeráđđái.
Barkoedåehkie edtja sov barkoem Saemiedigkieraaran deelledh aerebi goh 1 jaepien.
Bargojoavkku mandáhta lea:
Barkoedåehkien mandaate lea:
Árvvoštallat lea go vejolaš ráhkadit listta mii čájeha daid humána biologalaš ávdnasiid, mat dál leat vurkejuvvon.
Vuarjasjidh mejtie gåarede aktem bijjieguvviem darjodh dehtie saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme daan biejjien.
Dat galgá viidáseappot identifiseret ja problematiseret iešguđet hástalusaid dáid ávdnasiid vurkema ja oamasteami oktavuođas.
Vijriesåbpoe damtijidh jïh digkiedidh ovmessie haestemh vöörhkeminie jïh nuhtjemevoetine daehtie materijaleste.
Visogovas galget maid leat árvvoštallojuvvon guđe etihkalaš čuolbmačilgehusat galget leat mielde njuolggadusain.
Bijjieguvvesne tjuara digkiedidh mah etihkeles dåeriesmoeretjoelmh mah tjuerieh meatan årrodh njoelkedassine.
Joavku galgá maid árvvoštallat makkár juridihkalaš stáhtus dakkár njuolggadusain berre leat.
Dåehkie tjuara aaj digkiedidh maam juridihkeles staatusidie dagkerh njoelkedassh byöroeh utnedh.
Ságaškuššojuvvot galgá maiddái viidáset meannudeapmi ráđđehusas, eará sámedikkiin ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotforain.
Tjuara aaj dam vijriesåbpoe gïetedimmiem reerenassesne, dejnie jeatjah saemiedigkine jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeforuminie ållermaehtedh.