Giella / Sámediggi - Sametinget
Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Giella lea dehálaš bealli kultuvrii ja identitehtii.
Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke.
Lea vuođđudeaddji olmmošvuoigatvuohta ahte beassá iežas giela hupmat, ja álgoálbmogiin lea sápmelaččain dasa lassin vel riekti suddjet gielaset.
Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh, jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste.
Ovdal lea dát prinsihppa dulbmojuvvon dáruiduhttinpolitihka bakte.
Aarebi dan vööste eadtjohkelaakan barkeme daaroedehtemepolitihken tjïrrh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Faktadieđut sámi gielaid birra
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Sámegielaid hálddašanguovlu
Reeremedajve saemien gïelide
Sámegiel báikenamat
Saemien sijjienommh
Sámás muinna
Saemesth munnjien
Sámi Giellagáldu
Gïeleteknologije
Lágat ja láhkaásahusat
Laakh jïh mieriedimmieh
Ovttasbargat suohkanlaš eiseválddiiguin ja sin neavvuma bakte viiddidit sámegiela hálddašanguovllu
Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh, raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
Ahte ásahuvvojit eanet giellalávddit, dakko bakte ahte ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat seammás go doarjut ovttaskas gielladoaimmaid
Jienebh gïelesijjieh tseegkedh, goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
Ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis, mánáid ja nuoraid vuoruheami bakte
Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien, gosse maanide jïh noeride skreejrie
Vuoigatvuoðat
Reaktah
Sápmelaččat Norggas galget beassat sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiiddiset.
Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámegiela hálddašanguovllus lea buohkain riekti oažžut vástádusa sámegillii go váldet oktavuođa báikkálaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde.
Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese.
Buohkain lea riekti adnit sámegiela riektevuogádagas.
Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne.
Buohkat geat háliidit sámegillii gulahallat hálddašanguovllu báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, lea riekti oažžut bálvalusa sámegillii.
Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne.
(Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Sámi mánát geat lea mánáidsuodjalusa fuolahusas lea riekti hubmát eatnigielaset.
Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne, reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh.
(Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Buohkain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid Norgga girku searvegottiin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde..
Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne.
Bargit báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa.
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne, reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Buohkain lea riekti oažžut sámegielat oahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas
Gaajhkesh reaktam utnieh lierehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Sámegielaid doaibmaplána
Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Ráđđehus lea gárvvistan sámegielaid doaibmaplána.
Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme.
Doaibmaplána váldočalmmusteapmi lea láhččet dili nu ahte oažžut eanet sámegielat geavaheddjiid.
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh.
Dát galgá ollašuhttojuvvot doaibmabijuid bakte mat nannejit sámegielat oahpahusa mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja láhččet eanet sajádagaid gos sámegiella geavahuvvo ja eanet rekruteret ohppiid sámegielat oahpahusaide ja oahpahusaide main sámegiella lea oassin fágasuorggis.
Dam edtja darjodh råajvarimmiej tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne nænnoestidh maanagïertesne jïh maadthööhpehtimmesne, sjïehteladtedh jienebh sijjieh tseegkedh gusnie maahta saemiestidh, jïh tjerkebelaakan saemiengïeleldh ööhpehtæmman dåårrehtidh jïh ööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne.
Njuolggogeaidnu sámegielaid doaibmaplánii:
Laake sijjienommi bïjre: