giellakampanjja-birra.html.xml

Giellakampánjja birra / Artikler / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget Gïelekampanjen bijre / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget Sámegiella lea min máttuid skeaŋka midjiide. Saemien gïele lea mijjen vadtese mijjen maadtegijstie. Skeaŋka man mii fas galgat addit iežamet maŋisbohttiide. Akte vadtese maam edtjebe vihth mijjen eerpijidie vedtedh. Giella muitala juoidá das geat mii leat, ja nanne min gullevašvuođa sámi oktasašvuhtii. Gïele maam akt jeahta gïeh mijjieh, jïh mijjen ektiedimmiem dan saemien ektievoetese nænnoestahta. Eai buot sámi mánát ja nuorat leat beassan oahppat sámegiela, muhto sámegiella lea sidjiide maiddái deaŧalaš. Eah gaajhkh saemien maanah jïh noerh leah åådtjeme saemien lïeredh, men læjhkan gïele joekoen vihkeles aaj dejtie. Vaikko ieža eai máhte ge sámegiela, de lea gielas almmotge stuora mearkkašupmi maiddái sidjiide. Jalhts ij gïelem soptsesth, dle saemien læjhkan stoerre aarvoem åtna. Danne go gielas lea mearkkašupmi identitehta ja gullevašvuođa hárrái; dasa ahte sáhttit ovdanbuktit iežas jurdagiid, gulahallat ja dovdat gullevašvuođa stuorit oktavuhtii. Dïhte dan åvteste gïele lea identiteeten jïh ektievoeten bïjre. Maehtedh soptsestidh, govlesadtedh jïh damtedh manne lea akte bielie mestie akt stuerebe Sámediggi atná deaŧalažžan nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela buot sámi guovlluin. Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles nænnoestehtedh, evtiedidh jïh vaarjelidh saemien gïelem abpe Saepmesne. Sámediggi háliida ahte buot mánát ja nuorat galget beassat oahppat sámegiela doppe gos ásset, ja ahte sis galgá leat vejolašvuohta geavahit iežaset sámegiela beaivválaš eallimis. Saemiedigkie sæjhta gaajhkh maanah jïh noerh edtjieh nuepiem utnedh saemien lïeredh desnie gusnie årroeh, jïh aaj nuepiem utnedh sijjen gïelem nuhtjedh aarkebiejjien. Sámediggi bargá dan ovdii ahte mánát ja nuorat miehtá riikka galget beassat oahppat sámegiela skuvllas. Saemiedigkie barkeminie ihke maanah jïh noerh abpe laantesne edtjieh nuepiem åadtjodh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne skuvlesne. Mii háliidit ahte eanebut galggaše oahppat sámegiela, go dušše dainna lágiin sáhttit mii sihkkarastit ahte giella eallá viidáseappot ja ahte boahtte buolvvat maiddái beasaše oahppat sámegiela. Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh, juktie ajve naemhtie mijjieh hoksebe gïele guhkiebasse jeala jïh orre boelvh åadtjoeh gïelem lïeredh. Mii háliidit maiddái ahte eanebut sámástit nu dávjá go vejolaš, ja eandalii buotlágan oktavuođain. Mijjieh aaj sïjhtebe jienebh edtjieh saemien nuhtjedh dam daamtaj goh gåarede, jïh eeremasth gaajhkene lehkesne. Sámedikki mielas galggašii leat lunddolaš sámástit sihke gávppis ja spábbačiekčamis, ja nu maiddái skuvllas. Saemiedigkie sæjhta edtja iemie årrodh saemien nuhtjedh dovne bovresne, gosse juelkietjengkerem saavreminie jïh hævvi aaj skuvlesne. Mii háliidit sámegiela oidnot sosiála mediain. Mijjieh sïjhtebe saemien edtja våajnoes årrodh sosijaale meedijinie. Mii háliidit ahte sámegiella gullo gáhtain, mehciin ja skuvlašiljuin. Mijjieh sïjhtebe saemien gïele edtja gaatojne, vaeresne jïh skuvlesjaljosne govledh. Danne lea sámediggi álggahan giellakampánja “ Sámás muinna ”. Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem ” Saemesth munnjien ” aalkeme. Mii sávvat ahte dát kampánja galggašii boktit dihtomielalašvuođa dasa ahte geavahit sámegiela eambbo oktavuođain, movttiidahttit oahppat sámegiela, lasihit sámegiela geavaheami eambbo ja ođđa arenain ja oktavuođain, ja ahte sámegiella geavahuvvošii almmolaš oktavuođain. Mijjieh gegkestibie daate kampanje edtja viehkiehtidh guktie jienebh vuerkiehtieh saemien nuhtjedh jieniebinie sijjine, skreejrehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne, åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh jieniebinie jïh orre sijjine jïh saemien gïele åtnasåvva byögkeles ektiedimmine. ” Sámás muinna ” lea riikkaviidosaš movttiidahttinkampánja mii fátmmasta buot sámi nuoraid, sihke sin geat máhttet sámegiela, geat máhttet veahá ja sin geat eai máhte sámegiela. ” Saemesth munnjien ” akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie, dovne dah mah saemiestieh, ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh. Áŋgiruššama ulbmil lea váikkuhit dasa ahte: Lissiehtamme åtnoe saemien gieleste sámegiela geavaheapmi lassána Jienebh saemien gïelem nuhtjieh eanebut sámástišgohtet Saemien gïele åtnasåvva jieniebinie sijjine sámegiella geavahuvvo eambbo arenain ja oktavuođain Saemien gïele våajnoes sjædta servodagas lassána ipmárdus dasa man deaŧalaš midjiide lea beassat iežamet giela geavahit Lissiehtamme goerkese siebriedahkesne ihke vihkeles mijjieh åadtjobe mijjen gïelem nuhtjedh Min áigumuš lea oažžut olbmuid válljet sámegiela. Mijjen haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte juohke okta mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan eanemus vejolaš oktavuođain, ja ahte eanebut háliidit ja duođai barget dan ala ahte oahppat sámegiela. Jis saemien edtja jieledh båetijen aejkien dle fïereguhte mijjeste tjuara saemien gaskemsh nuhtjedh goh akte iemie gïele dan daamtaj goh gåarede, jïh fïereguhte tjuara sïjhtedh jïh eadtjohke årrodh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne. Min oaidnu ja čuorvvas lea ahte sámegiella lea deaŧalaš ja ávkkálaš. Mijjen dïjre lea saemien gïele lea vihkeles jïh nuhteligs. Oahpa sámegiela, geavat sámegiela, vállje sámegiela ! Lïerede saemien, nuhtjede saemien, veeljede saemien ! Mii leat buohkat mielde seailluheame sámegiela go geavahit dan. Gaajhkesh mijjieh gïelem vaarjelibie gosse dam nuhtjebe. Lea maiddái deaŧalaš deattuhit ahte lea stuora ovdamunni leat guovttegielat, ja ahte dat addá buriid bargovejolašvuođaid boahtteáiggis. Vihkeles tjïertestidh man stoerre aevhkie lea guektiengïeline årrodh, jïh man jïjnjh barkoenuepieh dïhte vadta båetijen aejkien. Sámás muinna ! Saemesth munnjien ! samasmuinna@samediggi.no saemesthmunnjien@saemiedigkie.no