gii-boahta-sisa-samediggai.html.xml

Gii boahtá sisa Sámediggái ? Gïeh Saemiedægkan båetieh ? / Dieđut / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget Gii boahtá sisa Sámediggái ? Gïeh Saemiedægkan båetieh ? 39 áirasa galget válljejuvvot Sámediggái. Edtja 39 tjïrkijh veeljedh Saemiedægkan. Go válgalanjat giddejuvvojit, de galget lohkkojuvvot buot jienastagat mat leat addojuvvon ovddalgihtii ja válgabeaivvi. Gosse veeljemegåetieh steegkieh, edtja gaajhkh åvtelhbodti steemmah jïh steemmah veeljemebiejjeste ryöknedh. Válgaloahppameanut čađahuvvojit guovtti vuorus. Veeljemejoekedimmie lea göökte aejkieh. Vuos galgá mearriduvvot galle áirrassaji juohke bellodagas dahje juohke listtas galgá leat Sámedikkis. Voestegh edtja sjæjsjalidh man gellie tjïrkijesijjieh fïereguhte krirrie jallh læstoe edtja utnedh Saemiedigkesne. Dasto ferte mearridit guđe áirasat bellodagas / listtas galget oažžut dáid sajiid (áirasiid válljen). Dan mænngan tjuara sjæjsjalidh mah kandidaath krirreste / læstoste mah edtjieh daejtie sijjide utnedh (kandidaateveeljeme). Mandáhtaid juogadeapmi Joekedimmie mandaatijste Vuogádat lea vuođđuduvvon dasa ahte áirrassajit galget juogaduvvot gorálaččat bellodagaid / joavkkuid gaskkas dan jienastatlogu vuođul maid juohke válgalista oažžu. Öörnege lea naemhtie, edtja tjirkijesijjide joekedidh krirriej / dåehkiej gaskem steemmelåhkoen mietie maam fïereguhte veeljemelæstoe åådtje. Prinsihppa gohčoduvvo gorrelohkoválgan. Prinsihpe gohtjesåvva forholdveeljeme. Mandáhtaid juogadeapmi iešguđet listtaid gaskkas dahkkojuvvo seamma matematihkalaš vuogi mielde go stuorradiggeválggas, fylkkadiggeválggas ja gielddastivraválggas. Mandaatejoekedimme dej ovmessie læstoej gaskem dorjesåvva viehkine dehtie seamma matematihken vuekeste, dovne stoerredigkieveeljemasse, fylhkendigkieveeljemasse jïh tjïelteståvroeveeljemasse. Vuohki gohčoduvvo muddejuvvon St. Laguë vuohkin. Vuekie gohtjesåvva St. Laguës vuekie. Dat mearkkaša ahte iešguđet listta jienastagat vuos juogaduvvojit loguin 1,4 ja dasto loguiguin 3-5-7-9 jna.. Dellie fïereguhte læstoen steemmelåhkoe taalline 1,4 juakasåvva, jïh dan mænngan taalligujmie 3-5-7-9 jnv.. Dáid juogademiid bokte bohtet máŋga logu, nu gohčoduvvon kvotieanttat. Daejnie juakadimmine gellie taallh båetieh, maam kvotientine gohtje. Kvotieanttat ordnejuvvojit sturrodaga mielde. Dah kvotienth stoeredahken mietie öörnesåvva. Áirrassajit juogaduvvojit daidda listtaide main leat stuorámus kvotieanttat. Joekede tjirkijesijjide dejtie læstojde mah dejtie stööremes kvotientide utnieh. Vuosttaš mandáhta manná dan listii, mas lea stuorámus kvotieanta, mandáhta nr. guokte dasa mas lea nubbi stuorámus kvotieanta jna.. Dïhte voestes mandaate jåhta dan læstose mij dam stööremes kvotientem åtna, mandaate nr. göökte disse mij dan mubpie stööremes kvotientem åtna, jnv.. Áirasiid válljen Kandidaateveeljeme Go áirrassajit leat juogaduvvon listtaide, de galget áirasat válljejuvvot. Gosse tjïrkijesijjide læstojde joekedamme, edtja kandidaateveeljemem darjodh. Dat dáhpáhuvvá dán láhkai: Dïhte naemhtie dorjesåvva: Áirasiid válljedettiin lohkkojuvvojit vuos dušše dat namat mat leat vuosttažin jienastanlihpuin. Kandidaateveeljemisnie voestegh ajve dejtie nommide ryöknoe mah leah nr. 1 steemmeleahpine. Dat guhte oažžu eanemus jienaid dán lohkamis, válljejuvvo. Dïhte guhte jeenjemes steemmah åådtje daennie ryöknemisnie veeljesåvva. Dasto lohkkojuvvojit dat guhte leat nubbin jienastanlihpuin. Dan mænngan dejtie ryöknoe mah nr. 2 steemmeleahpine. Dat kandidáhta gii oažžu eanemus jienaid go biddjojuvvojit oktii bohtosat goappašiid lohkamis earret sii geat leat juo válljejuvvo, válljejuvvojit. Dïhte kandidaate mij jeenjemes steemmah åådtje, gosse tjåanghkan beaja illedahkide gåabpagihtie ryöknemistie, jïh ij meatan vaeltieh dam mij joe lea veeljeme, veeljesåvva. Nu jotkojuvvo dassážiigo buot áirasat leat válljejuvvon. Naemhtie gïehtele guktie gaajhkh kandidaath veeljeesovveme. Jus jienasteaddji rievdadusas jienastanlihpus galgá sáhttit váikkuhit persovdnaválgii, de fertejit badjel beali bellodaga jienasteddjiin leat dahkan rievdadusa seamma kandidáhta ektui. Ihke veeljiji jarkelimmieh steemmeleahpine edtja maam akt jiehtedh persovneveeljemasse, dle bijjelen lehkie krirrien veeljijijstie lea tjoereme jarkelimmieh darjodh dennie seamma kandidaatesne.