givssideapmi-mii-fertet-algit-iezaineamet.html.xml
Givssideapmi – mii fertet álgit iežaineamet / Julggaštus givssideami vuostá / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Irhkeme - tjoerebe jïjtjenæjnene aelkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Givssideapmi – mii fertet álgit iežaineamet
Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Givssideapmi lea stuorra servodatváttisvuohta, maiddái sámi servodagas.
Irhkeme akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne, aaj saemien siebriedahkine.
Persovnnalaččat jáhkán mun ahte okta vejolaš doaibmabidju lea bidjat fuomášumi alccesis.
Jïjtje vïenhtem akte råajvarimmie mejnie maahta aelkedh lea tsåatskelesvoetem jïjtjemh vööste stuvredh.
Mii rávisolbmot rollamodeallan.
Mijjieh geerve almetjh goh råållamaallh.
Iežas ohcii geahččamis sáhttá leat nana váikkuhus ja guhkes áiggi doaibmabidju givssideami vuostá.
Jïjtse oksen uvte sööpedh maahta akte guhkies råajvarimmie årrodh irhkemen vööste mij hijven illedahkh vadta.
Eanaš oahpaheaddjit, skuvllat ja vánhemat váldet máná ovdáneami ja oahppama duođas.
Doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah, skuvlh jïh eejhtegh maanaj evtiedimmiem jïh lïerehtimmiem itjmieslaakan vaeltieh.
Danne lea eanaš ohppiin buorre dilli skuvllas ja astoáiggis.
Dan åvteste dah jeanatjommes learohkh hijvenlaakan utnieh skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
Dattetge diehtit mii váimmusteamet ahte buot oahppit eai fuomášuvvo dahje guldaluvvo, ja ahte ollugat gillájit givssideami ja loavkideami.
Læjhkan dle mijjieh dan veele daejrebe fer jïjnjh learohkh eah vuajnelgh jallh govlelgh, jïh fer jïjnjh learohkh irhkemem jïh narrahtimmiem dåårjoeh.
Iskkadeamit čájehit ahte sámi mánáin lea stuorát riska gártat loavkiduvvot.
Goerehtimmieh vuesiehtieh saemien maanah aktem stuerebe vaahram utnieh narrahtihks dåemiedimmiem dååjredh.
Mus lea nana jáhkku dasa ahte mii rávisolbmot sáhttit jorgalahttit dan, konkrehta ja eaŋkilis daguid bokte.
jarkedh, jis vihties jïh aelhkie aath darjobe.
Ollugat mis leat dušše oanehis áiggi ovttas bearrašiin beaivválaččat.
Gallesh mijjeste ajve åenehks bodth utnebe ektesne goh fuelhkie aarkebiejjien.
Mis lea vejolašvuohta háleštit boradettiin ja áiggis go leat ovttas vahkkoloahpaid.
Gosse buertiebealesne tjahkasjibie jïh gosse ektesne hïeljine dellie astebe soptsestidh.
Mii fertet mánáid dihte jurddašit bures makkár fáttáid birra mii ságastallat málesbeavddi guoras.
Mijjen maanaj gaavhtan dle byörebe hijvenlaakan ussjedidh mej aamhtesi bïjre mijjieh åajvahkommes soptsestibie gosse buertiebealesne tjahkasjibie.
Sáhttá háleštit dan birra mii lea geavvan dan beaivvi.
Mijjieh dagke soptsestibie dan bïjre maam dååjreme daan biejjien.
Dahje sáhttá hállát áššiid birra nugo ovdamearkka dihte gieldaválgga ja politihkkariid birra, dahje min ođđa ránnjáid birra dahje máilmmipolitihka birra.
Jallh maehtebe soptsestidh vuesiehtimmien gaavhtan tjïelteveeljemen jïh politihkeri bïjre, jallh mijjen orre kraannaj bïjre jallh veartenepolitihken bïjre.
Vaikko mii eat leat ge dihtomielalaččat, de sirdit mii árvvuid min mánáide.
Jalhts mijjieh ibie dam vïenhth, dellie mijjieh mijjen aarvoeh sertiestibie mijjen maanide.
Hállat go mii buori earáid birra, vai eat ?
Mijjieh hijvenligke soptsestibie jallh mij ?
Mánát speadjalastet min árvvuid, miellaguottuid, ovdagáttuid ja oainnuid eanet go mii rávisolbmot oppa jurddašit ge.
Maanah mijjen aarvoeh, mïelh, vaanesovmh jïh vuajnoeh vuesiehtieh vielie goh mijjieh goh geerve almetjh vienhtieh.
Deaŧalaš lea diehtit ahte mii rávisolbmot sáhttit ollu váikkuhit givssideami, loavkideami ja hárdima unnideami dušše dan bokte go leat dihtomielalaččat miellaguottuid birra – ovdamearkka dihte borranbeavddis.
Vihkeles daejredh mijjieh geerve almetjh maehtebe hijvenlaakan viehkiehtidh irhkemem, narrahtimmieh jïh daaresjimmiem giehpiedidh, jis ajve måjhtajibie mah mïelh mijjieh buektebe - vuesiehtimmien gaavhtan buertiebealesne. "
“ Giehta mii vuhtoda geahtu, stivre máilmmi ” daddjojuvvo.
Gïete mij gïerhkemem suvtehte, veartenem stuvrie " lea jeahtasovveme.
Dat ferte mearkkašit dan ahte rávisolbmot sáhttet fievrridit árvvuid maiguin gudnejahttin, ovttaárvosašvuohta, gierdavašvuohta ja dohkkejupmi ovdánahttojuvvojit.
Daate tjuara jiehtedh mijjieh geerve almetjh maehtebe aarvoeh sertiestidh mah seahkarimmiem, seamma- aarvoem, goerkesadtemem jïh jååhkesjimmiem eevtjieh.
Skuvllas ja mánáidgárddis leat buot rávisolbmot rollamodeallat.
Skuvlesne jïh maanagiertesne gaajhkh geerve almetjh råållamaallh.
Ii dušše mánáidgárdeoahpaheaddji, assisteanta dahje oahpaheaddji, muhto maiddái viessohoaiddár ja bassit, ja dieđusge dearvvašvuođadivššárat.
Ij ajve maanagïertelohkehtæjja, klahke jallh lohkehtæjjah, men aaj vaeptiemïestere jïh dah mah bissieh, jïh ij goh unnemes healsoesåjhterh.
Ollu oktavuođain oidnet sii ohppiid geain ii leat nu buorre dilli skuvllas dahje ruovttus.
Gelliej veajkoej dah learohkh vuejnieh mah eah dan hijven skuvlesne jïh gåetesne utnieh.
Sierranas sivaid geažil eai vállje buot gielddat vuoruhit dearvvašvuođadivššárfálaldaga dahje geahpedit dahje rievdadit eará rávisolbmuid leahkima skuvllain, mánáidgárddiin ja astoáiggefálaldagas.
Joekehts fåantoej gaavhtan dle såemies tjïelth veeljieh healsoesåjhterefaalenassem giehpiedidh, jallh giehpiedieh man gellie jïh man guhkiem doh geerve almetjh edtjieh skuvline, maanagiertine jïh eejhtallemefaalenassine årrodh.
Dalle lea čielggas maiddái ahte vejolaš rollamodeallat ja fuolahusolbmot geahpeduvvojit mánáin geat sin dárbbašit.
Dellie byöroe aaj daejredh dellie råållamaallide jïh hoksealmetjidie giehpede dejtie maanide mah sjïere hoksem daarpesjieh.
Mánáin lea ovddasvástádus das movt sii láhttejit guđet guimmiideasetguin.
Maanaj lea dïedte guktie dah sinsitnien vööste dåemiedieh.
Mis rávisolbmuin lea dattetge ovddasvástádus bagadit máná ja nuorra olbmuid.
Mijjieh geerve almetjh læjhkan dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh.
Dat mearkkaša dan ahte mis ii leat dušše ovddasvástádus cuiggodit dohkketmeahttun láhttenvugiid, muhto maiddái rámiidit sin geat čájehit gierdavašvuođa ja olmmošlašvuođa guđet guimmiidasaset.
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh ibie ajve dïedtem utnieh vesties dåemiedimmiem staeriedidh maam, men aaj dejtie girmedh gosse goerkesadtemem jïh goerkesem mubpide almetjidie vuesiehtidh.
Dohkketmeahttun ja loavkašuhtti láhttenvuohki neahtas, giehtatelefovnnain ja sosiála mediain oažžu dávjá fuomášumi.
Vesties jïh narra-Stihke dåemiedimmie gedtesne, mobijlesne jïh sosijaale meedijinie daamtaj stoerre tsåatskelesvoetem åådtje.
Mun oaivvildan ahte mis lea ovddasvástádus maiddái bagadit mánáid ja nuoraid sosiála mediaid geavaheamis positiivvalaš ja konstruktiivvalaš vuogi mielde.
Manne vïenhtem mijjieh aaj dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh guktie edtja dejtie sosijaale meedijidie nuhtjedh hijven jïh sjiehteleslaakan.
Dovddahit ahte lea buorre searvvahit earáid ja ahte lea buorre jos sii čájehit sosiála oamedovddu.
Soptsestidh ihke hijven mubpide meatan vaeltedh, jïh joekoen hijven jis baahkoe vaajmoem vuesiehtieh.
Sámediggi lea ollu jagiid searvan givssideami eastadanbargui, riikaviidosaš barggu bokte givssideami eastadanmanifeasttain.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh guejmine orreme barkosne irhkemen vööste, dan laantenvijries barkoen tjïrrh Manifeeste irhkemen vööste.
Dán jagi kampánjavahkku – čájet beroštumi – álggahuvvo 40. vahkus ja vuođđuduvvá bargui mii ovdal lea dahkkojuvvon.
Daan jaepien kampanjevåhkoe - Darjoeh joekehtsem - aalka våhkoen 40 - bigkie dan barkose mij lea aarebi dorjesovveme.
Kampánja galgá čájehit movt mii buohkat sáhttit beroštit, háhkan dihte ustitvuođa, váikkuhit searvvaheami ja eastadit givssideami.
Kampanje edtja vuesiehtidh guktie fïereguhte mijjeste maahta aktem joekehtsem darjodh, juktie vienevoetem sjugniedidh, feerhmeminie viehkiehtidh jïh irhkemem heerredidh.
Mun ávžžuhan sihke mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid: doaibmat buoremus rollamodeallan.
Mov haesteme dovne maanide, noeride jïh geerve almetjidie: årrode dejtie bööremes råållamaallide.
Leage rámis das gii don leat.
Årrode aktem maam maahta girmedh.
Leage ustit.
Årrode voelpe.