konsultasuvdnasiehtadus.html.xml

Konsultašuvdnašiehtadus / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Konsultasjovnelatjkoe / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Konsultašuvdnašiehtadus	Saemiedigkie aaj nuepiem åtna jïjtsh aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Miessemánu 11. b. 2005 vuolláičáliiga sámi áššiid dalá stáhtaráđđi Erna Solberg ja sámedikki dalá presideanta Sven-Roald Nystø šiehtadusa movt konsultašuvnnat galget doaimmahuvvot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.	Suehpeden 11. b. 2005 dle dan aejkien staateraerije mij diedtem utni saemien aamhtesidie, Erna Solberg jïh dan aejkien saemiedigkiepresidente Sven-Roald Nystø, latjkoem gietedimmievuekiej bïjre vuelietjeelin guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Sámediggi dohkkehii šiehtadusa geassemánu 1. b. 2005 mii nannejuvvui gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 1. b. 2006.	Saemiedigkie latjkoem jååhkesji ruffien 1. b. 2005, jïh gånkan resolusjovnesne nænnoestamme snjaltjen 1. b. 2006.
Konsultašuvdnašiehtadus ii atte Sámediggái biehttalanvuoigatvuođa áššiin mat váikkuhit sámi beroštumiid.	Konsultasjovnelatjkoe ij Saemiedægkan vetoreaktam vedtieh dejnie aamhtesinie mah saemien iedtjh tsevtsieh.
Formálalaš mearrádusaid dahket ain stáhta eiseválddit ja Stuorradiggi.	Annje staaten åejvieladtjh jïh Stoerredigkie dejtie byjjes sjæjsjalimmide vaeltieh.
Ortnet addá baicce Sámediggái váikkuhanfámu ja vejolašvuođa guldaluvvot, mii lea ge maiddái šiehtadusa ulbmilin.	Dennie nubpene bielesne dle öörnege badth Saemiedægkan tsevtsemefaamoem jïh nuepiem vadta govlesovvedh, jïh dïhte aaj dïhte aajkoe latjkojne.
Dalle go lea soahpameahttunvuohta Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskka, de boahtá dat oidnosii dalle go áššit meannuduvvojit ráđđehusas dahje stuorradikkis.	Desnie gusnie Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh eah leah sïemes, dellie dïhte vååjnesasse båata gosse reerenasse jïh stoerredigkie aamhtesidie gïetedieh.
1.	1.
láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddit ja Sámediggi bohtet ovtta oaivilii, go lea áigomuš ásahit lágaid dahje doaimmaid, mat soitet njuolga váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide.	Åssjele Gïetedimmievuekiej åssjele lea: ● viehkiehtidh guktie staaten almetjeriekteles diedte aalkoealmetjigujmie råårestalledh, maereles sjædta ● pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, gosse eajhnadåvva laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskii ovdána oasálašvuođaperspektiiva, mii nanne sámi kultuvrra ja servodaga.	● sjïehteladtedh evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem veaksahkåbpoe dorje.
ovddidit oktasaš áddejumi sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbu hárrái.	● tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkien jïh evtiedimmiedaerpiesvoeten bïjre saemien siebriedahkine.
2.	2.
Konsultašuvdnaprosedyrat gusket ráđđehussii, departemeanttaide, direktoráhtaide ja daid vuollásaš eará doaimmaide.	Barkoesuerkie Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh reerenassese, departementide, direktovratide jïh jeatjah vuelege gïehteldimmide.
Konsultašuvdnaprosedyrat gustojit áššiin, mat sáhttet váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide njuolga.	● Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh dejnie aamhtesinie mah sijhtieh maehtedh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
Konsultašuvnnaid áššedoaibmaviidodahkii sáhttet gullat iešguđet áššešlájat nu movt lágat, láhkaásahusat, ovttaskas mearrádusat, njuolggadusat, doaimmat ja mearrádusat (omd. stuorradiggedieđáhusain).	Dah råårestallemh sijhtieh ovmessie såarhts aamhtesh feerhmedh, goh laakh, mieriedimmieh, aktegsnænnoestimmie, bïhkedassh, råajvarimmieh jïh sjæjsjalimmieh (v.g. stoerredigkiebïevnesinie).
Konsultašuvdnageatnegasvuohta sáhttá fátmmastit sámikultuvrra buot ideála ja ávnnašlaš hámiid.	● Konsultasjovnediedte maahta saemien kultuvren gaajhkh ideelle jïh materijelle vuekieh feerhmedh.
Áššefáttát soitet leat omd. musihkka, teáhter, girjjálašvuohta, dáidda, media, giella, osku, kulturárbi, ii-materiála vuoigatvuođat ja árbevirolaš máhttu, báikenamat, dearvvašvuođa- ja sosiálasuorgi, mánáidgárddit, oahppu, dutkan, opmodat- ja geavahanvuoigatvuođat, areálaid eará atnui váldin ja areálageavahanáššit, ealáhusovddideapmi, boazodoallu, guolástus, eanadoallu, mineráladoaimmat, bieggafápmu, čáhcefápmu, nana ovdáneapmi, kulturmuitosuodjaleapmi, biogirjásvuohta ja luonddusuodjaleapmi.	Sjyöhtehke aamhtesh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh musihke, teatere, lidteratuvre, meedija, gïele, religijovne, kultuvreaerpie, immaterijelle reaktah jïh aerpievuekien daajroe, sijjienommh, healsoe- jïh sosijaale, maanagïerth, ööhpehtimmie, dotkeme, eeke- jïh åtnoereaktah, arealedarjome jïh arealenuhtjemeaamhtesh, jielemeevtiedimmie, båatsoe, gööleme, laanteburrie, mineraalegïehteldimmie, biegkefaamoe, monnehke evtiedimmie, kultuvremojhtesevaarjelimmie, bio-gellievoete jïh eatnemevaarjelimmie.
Áššiin, mat laktásit ávnnaslaš kulturvuđđui, nu mo areálageavaheamis, areálaid eará atnui váldimis ja eanavuoigatvuođain, konsultašuvnnaid geográfalaš doaibmaviidodahkii gullet (árbevirolaš sámi guovllut) Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelága fylka, ja Mátta-Trøndelága gielddat Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje (Røros), ja Hedmárkku fylkka gielddat Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, ja Møre ja Romsdal gielddat Surnadal ja Rindal.	● Aamhtesinie mah leah dan materijelle kultuvrevåaroemasse ektiedamme, goh arealenuhtjemh, arealedarjoeh jïh laantereaktah dle dïhte geografeles konsultasjovndajve (aerpievuekien saemien dajvh) Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkh, jïh dah tjïelth Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen jïh Röörose Åarjel-Trööndelagen fylhkesne, Engerdal jïh Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldalen tjïelth Hedmaarken fylhkesne, jïh dah tjïelth Surnadal jïh Rindal Møre jïh Romsdaelesne.
Áššiide, mat leat nu oppalaččat, ahte daid navdet váikkuhit olles servodahkii, ii dábálaččat gusto konsultašuvdnageatnegasvuohta.	● Sïejhme aamhtesh mejtie veanhtede sijhtieh abpe siebriedahkem tsevtsedh, eah sïjhth aalkovisnie feerhmeldihkie årrodh konsultasjovnediedteste.
3.	3.
Stáhta eiseválddit galget addit ollislaš dieđuid áigeguovdilis áššiin, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja maiddái relevánta áššiid birra áššemeannudeami buot dásiin.	Bïevnesh ● Staaten åejvieladtjh edtjieh gaajhkh bïevnesh vedtedh sjyöhtehke aamhtesi bïjre mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh sjyöhtehke tsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie gosse aamhtesem gïetedeminie.
4.	4.
Dieđuid, maid stáhta eiseválddit ja Sámediggi addet nubbi nubbái konsultašuvnnaid oktavuođas, sáhttá mearridit ii-almmolažžan, jus dasa lea láhkavuođđu.	Byögkelesvoete ● Edtja maehtedh bïevnesh byögkelesvoeteste vaeltedh, mejtie staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie gaskemsh juekieh konsultasjovnine, jis reaktavåarome disse gååvnese.
Viiddiduvvon almmolašvuohta galgá praktiserejuvvot.	Edtja meroffentlighet / vieliebyögkelesvoetem nuhtjedh.
Oasálaččaid loahpalaš oaivilat iešguđet áššiid hárrái galget leat almmolaččat.	Guejmiej minngemes vuajnoeh dejnie sjïere aamhtesinie, edtjieh byögkeles årrodh.
5.	5.
Sámi áššiid stáhtačálli ja Sámediggepresideanta galgaba doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali.	Vihties tjåanghkoeh ● Edtja vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkoeh tjïrrehtidh gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
Fágastáhtaráđid oassálastet čoahkkimiidda dárbbu mielde.	Faagestaateraerijh leah meatan tjåanghkojne gosse daerpies.
Fásta politihkalaš jahkebeallečoahkkimiin váldet ovdan sámi servodagaid dili ja ovddidandárbbuid, áššiid, mat gusket vuođđoprinsihpaide ja proseassaid, mat leat jođus.	Dejnie vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkojne edtja tsiehkiem jïh evtiedimmiedaerpiesvoetem saemien siebriedahkide digkiedidh, aamhtesh mah leah vihkeles prinsihpen gaavhtan, jïh juhtije prosessh.
Sámediggi ja departemeanttaid gaskasaš sámi áššiid ovttastahttinlávdegoddi galget doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali.	● Edtja vihties bieliejaepien tjåanghkoeh tjïrrehtidh Saemiedigken jïh dan gaske-departementale iktedimmiemoenehtsen gaskem, mij diedtem åtna saemien aamhtesidie.
Čoahkkimiin galgá earret eará čilget čuovvovaš mánuid áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid.	Dejnie tjåanghkojne edtja gaskem jeatjah saarnodh dej sjyöhtehke saemiepolitihkeles aamhtesi bïjre, dej båetiji aski.
6.	6.
Sámedikkiin galgá konsulteret luohttámušain ja dainna ulbmiliin, ahte evttohuvvon doaimma hárrái bohtet ovtta oaivilii.	Sïejhme nænnoestimmieh konsultasjovnen gïetedimmievuekiej bïjre ● Dah konsultasjovnh Saemiedigkine edtja d åssjelinie jïh ulmine årrodh sïemesvoetem buektiehtidh raeriestamme råajvarimmiej bïjre.
Stáhta eiseválddit galget nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái, go bohciidit áigeguovdilis áššit, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja guđe sámi beroštumiide ja dilálašvuođaide dat soitet guoskat.	● Staaten åejvieladtjh edtjieh dan varke gåarede Saemiedigkiem bievnedh gosse orre aamhtesigujmie nïerhkieh mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh magkerh saemien iedtjh jïh tsiehkieh mah maehtieh gïetedamme sjïdtedh.
Go Sámediggi lea ožžon dieđu áigeguovdilis áššiin, Sámediggi galgá nu fargga go vejolaš vástidit, háliditgo sii čađahit eambo konsultašuvnnaid.	● Mænngan goh Saemiedigkie bïevnesh sjyöhtehke aamhtesi bïjre åådtjeme, dle Saemiedigkie edtja bååstede bievnedh dan varke goh gåarede jis vaajteles vielie konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Sámediggi galgá maid sáhttit váldit ovdan áššiid, main Sámediggi hálida dahkat konsultašuvnnaid.	● Saemiedigkie edtja aaj maehtedh aamhtesh bæjjese vaeltedh mej bïjre Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Jus stáhta eiseválddit ja Sámediggi leat ovtta oaivilis das, ahte čađahit lasi konsultašuvnnaid dihto ášši hárrái, de galget sii ovttasráđiid soahpat konsultašuvnnaid ollašuhttimis, earret eará boahtte gulahallama áiggi ja báikki (omd. čoahkkima, videokonferánssa, telefonoktavuođa, čálalaš materiála lonuhaddama), vástidanáigemeriid, vej.	● Jis staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie seamadieh jienebh konsultasjovnh tjïrrehtidh akten vihties aamhtesen bïjre, dle edtjieh ektesne pryövedh seamadidh guktie edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh, dan nuelesne nååhtedidh, (v.g. tjåanghkoeh, video-råårestallemh, tellefovnesne govlehtalledh, tjaaleldh materijalem juekedh), tïjjemierieh bïevnesidie bååstede, mejtie daerpies konsultasjovnh politihkeles daltesisnie utnedh jïh politihkeles gïetedimmievuekie.
politihkalaš dási konsulterendárbbu ja politihkalaš meannudanvuogi. Duođalaš konsultašuvnnaid čađaheapmái ja evttohusaid politihkalaš meannudeapmái galgá várret doarvái áiggi.	Edtja nuekies tïjjem vedtedh juktie reelle konsultasjovnh jïh politihkeles gïetedimmiem raeriestimmijste tjïrrehtidh.
Jus áigeguovdilis ášši galgá gieđahallot Sámedikki dievasčoahkkimis, dan galgá dahkat nu árrat go vejolaš.	Jis Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja dam sjyöhtehke aamhtesem gïetedidh, dle tjuara dam darjodh dan varke goh gåarede.
Go áššiid dáfus lea vealtameahttun, de galgá sáhttit lágidit eanet konsultašuvdnačoahkkimiid, eaige áššiid galgga loahpahit nu guhká go Sámediggi ja stáhta navdet vejolažžan boahtit ovtta oaivilii.	● Gosse dah aamhtesh dam krievieh edtja sjïehteladtedh ihke maahta jienebh konsultasjovnetjåanghkoeh utnedh, jïh ij edtjh aamhtesigujmie orrijidh dan guhkiem Saemiedigkie jïh staate vienhtieh gåarede seamadidh.
Go áššiid, maid ráđđehus meannuda, ovdanbuktet eará departemeanttaide, maidda ášši guoská, de galgá čielgasit boahtit ovdan man hárrái leat boahtán ovtta oaivilii Sámedikkiin, ja vejolaččat man hárrái eai leat boahtán ovtta oaivilii.	● Dejnie aamhtesinie mah reerenasse gïetede, edtja tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre Saemiedigkine seamadamme, gosse aamhtesem departementide buakta, jïh aaj tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre eah leah siemes sjïdteme.
Proposišuvnnain ja dieđáhusain, maid ovddidit Stuorradiggái, ja main Ráđđehusas lea eará oaivil go Sámedikkis, galget Sámedikki árvvoštallamat ja oaivilat boahtit ovdan.	Proposisjovnine jïh bïevnesinie mah Stoerredægkan åvtese bïejesuvvieh, jïh gusnie reerenasse aktem jeatjah vuajnoem åtna Saemiedigkeste, dle Saemiedigkien vuarjasjimmieh jïh vuajnoeh edtjieh våajnoes årrodh.
7.	7.
Buot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki konsultašuvdnačoahkkimiin galgá čállit beavdegirjji.	Protokolle ● Edtja protokollem tjaeledh gaajhkijste konsultasjovnetjåanghkojste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilget makkár áššis lea sáhka, oasálaččaid árvvoštallamiid ja oaiviliid, ja loahppajurdaga ášši hárrái.	Protokollesne edtja aktem åenehks buerkiestimmiem darjodh aamhtesen bïjre, guejmiej vuarjasjimmieh jïh mïelh jïh konklusjovne aamhtesisnie.
8.	8.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi ásahit ovttas fágalaš analysajoavkku, mii earret eará sámi statistihka vuođul juohke jagi čállá raportta sámi servodagaid dili ja ovdánansárgosiid birra.	Daerpies salkehtimmieh darjodh / daajroevåaromem utnedh Tjïelte- jïh regijovnedepartemente jïh Saemiedigkie aktem faageles giehtejedimmiedåehkiem ektesne nammoehtieh, mij gaskem jeatjah saemien statistihken sjïekenisnie, aktem fïerhtenjaepien reektehtsem tsiehkien jïh evtiedimmievæhtaj bïjre saemien siebriedahkine buektieh.
Raporta biddjo konsulterema vuođđun konkrehta áššiid oktavuođas, ja go konsulterejit sámi servodagaid ovdánahttindárbbuid hárrái sámi áššiid stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta nuppi jahkebeallečoahkkimis.	Reektehtse våaroemasse biejesåvva dejtie konsultasjovnide vihties aamhtesi bïjre jïh konsultasjovnide evtiedimmiedaerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkide, aktene dejstie bieliejaepien tjåanghkojste gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda, ahte dárbbašit guorahallamiiguin čohkket fákta- dahje formáladieđuid ja dan láhkai nannet ášši árvvoštallan- dahje mearridanvuođu, de galgá dan ovdanbuktit nu árrat go vejolaš, ja oasálaččat galget konsultašuvdnaproseassas váldit ovdan jearaldagaid guorahallamiid mandáhta birra.	● Gosse staaten åejvieladtjh jallh Saemiedigkie vienhtieh daerpies salkehtimmiejgujmie, juktie faaktavåaromem jallh dam byjjes våaromem vuarjasjimmide jïh sjæjsjalimmide nænnoestidh, edtja dan bïjre bieljelidh dan varke gåarede, jïh dah guejmieh edtjieh gyhtjelassh salkehtimmiemandaaten bïjre konsultasjovneprosessen sïjse buektedh.
Stáhta ja Sámediggi galget geahččalit boahtit ovtta oaivilii sihke mandáhta hárrái, ja dan hárrái gii vejolaš guorahallanbarggu galgá čađahit.	Staate jïh Saemiedigkie edtjieh pryövedh seamadidh dovne mandaaten bïjre, jïh gie edtja salkehtimmiebarkoem darjodh.
Stáhtas ja Sámedikkis lea geatnegasvuohta ovddidit ášši dárbbašlaš dieđuiguin ja ávdnasiiguin, mat guorahallanbarggus dárbbašuvvojit.	Staate jïh Saemiedigkie diedtem utnieh daerpies bïevnesh jïh materijalem buektedh, mah leah daerpies salkehtimmiebarkosne.
9.	9.
Áššiin, main stáhta áigu konsulteret sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje dihto sámi beroštumiiguin, maidda láhka dahje doaibma veadjá guoskat njuolga, stáhta galgá nu árrat go vejolaš almmuhit guđe beroštumiide / organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat, ja ságastallat Sámedikkiin konsultašuvdnaproseassaid ovttastahttima hárrái.	Konsultasjovnh jeatjah gïetedamme saemien ïedtjeladtjigujmie ● Dejnie aamhtesinie gusnie staate soejkesje saemien voenges siebriedahkigujmie råårestalledh, jïh / jallh sjïere saemien iedtjeladtjigujmie mah maehtieh ryöktesth tsevtsiedamme sjïdtedh laakijste jallh råajvarimmijste, dle staate edtja dan varke gåarede bievnedh mah iedtjeladtjh / siebrieh staate veanhta aamhtse gïetede, jïh iktedimmiem konsultasjovneprosessijste Saemiedigkine digkiedidh.
Oassin šiehtadusas dollojuvvo maiddái juohke beallejagis konsultašuvdnačoahkkin stáhta ráđi, geas lea ovddasvástádus sámi áššiin, ja Sámedikki presideantta gaskka.	Goh akte bielie latjkoste dle aaj akte konsultasjovnetjåanghkoe gaskem staateraerijem mij diedtem åtna saemien aamhtesidie jïh saemiedigkiepresidentem, fïerhten bieliejaepien.
Čoahkkimat dollojuvvojit váldoáššis geassemánus ja juovlamánus. Sámedikki presideanta bovde geassemánu čoahkkimii ja stáhtaráđđi fas juovlamánu čoahkkimii.	Åejvienjoelkedassine dah tjåanghkoeh leah ruffien jïh goeven, jïh saemiedigkiepresidente lea tjåadtjoehtæjja ruffietjåanghkoen åvteste jïh staateraerije goevetjåanghkoen åvteste.
Čoahkkimis váldojuvvojit ovdan dakkár áššit mat leat deaŧalaččat ja prinsihpalaččat ja proseassat mat leat jođus.	Tjåanghkosne vihkeles jïh prinsihpeles gyhtjelassh bæjjese vaaltasuvvieh, jïh juhtije prosessh.
Sáhttá maiddái váldit ovdan konkrehta áššiid.	Maahta aaj vihties aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Dáin čoahkkimiin čállojuvvo almmolaš beavdegirji.	Tjåanghkojste gaahpoeh byögkeles tjaaleldh tjåanghkoegærja tjaalasåvva.