konvensuvnnat-lagat-ja-lahkaasahusat.html.xml

Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat / Suodjaluvvonguovllustivrrat / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre / Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget Suodjaluvvonguovllustivrrat Vaarjelimmiedajveståvrojne Politihkalaš ášši: Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin. Politihken aamhtese: Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine. Ortnegiin addojuvvo sámi beroštumiide ja báikkálaš beroštumiide mieldeváikkuheami hálddašeamis. Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie. Sámedikki ovddasteaddjit suodjalanguolostirraide Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo. Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede. Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan ILO-konvenšuvdna nr. 169, artihkal 15 nr.1 ILO-konvensjovne nr. 169, artihkele 15 nr.1 Suodjalanguovlluid báikkálaš hálddašeapmi dávista ILO-169 álgoálbmogiid birra, artihkal 15 nr 1 geatnegahttá stáhta sihkkarastit sámi searvama luondduresurssaid geavaheami, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sámi guovlluin. Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste lea ILO-169 aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1 mietie, mij staatese dïedtem vadta saemieh åadtjoeh meatan årrodh nuhtjedh, reeredh jïh gorredidh eatnemevierhtide saemien dajvine. ON biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna (CBD) FNn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD) ON biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna (miessemánu 22. b. 1992) lea ratifiserejuvvon ja dat gustogođii Norggas juovlamánu 29. b. 1993. ENn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (suehpeden 22. b. 1992) lea ratifiseradamme jïh faamoem Nöörjesne åadtjoeji goeven 29. b. 1993. CBD mihttomearrin lea biologalaš girjáivuođa suodjaleapmi, biologalaš girjáivuođa ceavzilis geavaheapmi ja ovdamuniid vuoiggalaš juohkin maid biologalaš girjáivuođa geavaheapmi addá. CDBn aajkoe lea gorredimmie biologeles gellievoeteste, monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste, jïh reaktoe joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta. Luondduvalljodatláhka gođđá nationála dásis ollu deaŧalaš prinsihpaid 1992 Biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas. Eatnemegellievoetelaake nasjovnaale jïjnjh vihkeles prinsihph sjïehtesje Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992. Luondduvalljodatlága ulbmilparagráfas nannejuvvo ahte luondu galgá vuhtii váldojuvvot ceavzilis geavaheami ja suodjaleami bokte, maiddái vuođđun sámi kultuvrii. Eatnemegellievoetelaaken åssjeleparagraafe vihteste eatneme edtja gorresovvedh viehkine monnehke åtnoste jïh vaarjelimmeste, aaj goh våarome saemien kultuvrese. Biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas – artihkkaliin 8 (j) ja 10 (c) čuožžu “ Biologalaš girjáivuođa boaresvirot geavaheapmi mii dávista kultuvrralaš bargui galgá suodjaluvvot ja movttiidahttojuvvot ”. Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre – art 8(j) jïh 10 (c) tjåådtje ” Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh ”. Prinsihppa lea váldojuvvon luondduvalljodatlága §:de 1, 8 ja 14. Prinsihpe lea meatan vaalteme eatnemegellievoetelaakese § 1, 8 jïh 14. Álgoálbmogiid searvanvuoigatvuohta ja stáhta geatnegasvuohta čađahit konsultašuvnnaid leat ILO-169 vuođđoprinsihpat, ja bohtet ovdan konvenšuvnna máŋgga artihkkalis. Aalkoealmetji reakta meatan årrodh jïh staaten dïedte konsultasjovnh tjïrrehtidh leah vihkeles maadthprinsihph ILO-169’sne, jïh aaj meatan jieniebinie artihkelinie konvensjovnesne. ILO-169 guđát artihkal ásaha stáhtii geatnegasvuođa konsulteret sámiiguin go lea áigumuš mearridit lágaid dahje váldit atnui hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolga sáhttet váikkuhit sidjiide. ILO-169, artihkele 6 staatide aktem dïedtem vadta staatese saemiejgujmie rååresjidh gosse eajhnadåvva laakh nænnoestidh, jallh reereles råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh vihkeles sjïdtedh saemide. 2005:s dahkkojuvvui konsultašuvdnašiehtadus stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Jaepien 2005 konsultasjovnelatjkoe dorjesovvi staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem. Prosedyraid ulbmilin lea: Vuekiej åssjele lea: váikkuhit stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođa geavatlaš čađaheami konsulteret álgoálbmogiin. Viehkiehtidh staaten almetjerïekteles rååresjimmiedïedtem aalkoealmetjigujmie praktihkeles tjïrrehtidh geahččalit soahpat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka jos lea áigumuš váldit atnui lágaid dahje doaibmabijuid mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide njuolga. Pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse ussjedeminie laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien ïedtjh ryöktesth tsevtsedh. láhčit guoibmevuođaperspektiivva ovddideami stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka mat váikkuhit sámi kultuvrra ja servodaga nannema. Evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste sjïehteladtedh, staateles åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem nænnoestahta. ovddidit oktasaš áddejumi dillái ja ovddidandárbui sámi servodagas. tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkeste jïh evtiedimmiedaerpiesvoetijste saemien siebriedahkine Šiehtadus Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplánabarggu njuolggadusaid hárrái luondduvalljodatlága mielde sámi guovlluin Latjkoe Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose, eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine. Šiehtadus Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka 2007:s movt suodjalanplánaproseassa čađaheapmi sámi guovlluin galggašii buvttihit stuorát mielde váikkuheami sámiid bealis ja báikkálaččat suodjalanguovlluid ásaheami oktavuođas. Latjkoe byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskem jaepeste 2007, guktie vaarjelimmiesoejkesjeprosesse edtja årrodh saemien dajvine, edtja viehkiehtidh guktie saemieh jïh voenges almetjh buerebelaakan åadtjoeh meatan årrodh gosse edtja vaarjelimmiedajvh tseegkedh. Dát lea oppalaš konsultašuvdnašiehtadusa heiveheapmi guovllusuodjaleami ektui. Daate akte sjïehtedimmie dehtie sïejhme konsultasjovnelatjkoste dajvevaarjelimmien bïjre. Gávdnojit earret eará njuolggadusat bargolávdegotti ásaheami birra mas galgá leat sámi ovddastus. Gaskem jeatjah njoelkedassh tseegkemen bïjre barkoemoenehtsistie gusnie saemien tjirkijh edtjieh meatan årrodh. Dát sihkkarastá ahte njuolga guoskkahuvvon sámi vuoigatvuođaoamasteaddjit ja sámi beroštumit konsulterejuvvojit njuolga suodjalanprosessii searvama bokte. Daate håksa dah reakta-aajhterh mej bïjre ryöktesth lea, jïh saemien ïedtjeladtjh konsuleradamme sjidtieh gosse leah meatan vaarjelimmieprosessesne. Barggu birra hálddašanplánaiguin lea sierra mearrádus. Akte jïjtse nænnoestimmie barkoen bïjre reeremesoejkesjigujmie. Suodjalanláhkaásahus ja Gonagaslaš resolušuvdna Vaarjelimmiemieriedimmie jïh gånkan resolusjovne Suodjalanguovllut, sihke álbmotmeahcit, eanadatsuodjalanguovllut ja luonddureserváhtat hálddašuvvojit suodjalanláhkaásahusa vuođul ovttaskas suodjalanguovllu ektui. Vaarjelimmiedajvh, dovne nasjovnaalepaarhkh, eatnemevaarjelimmiedajvh jïh eatnemereservaath reeresuvvieh vaarjelimmiemieriedimmien mietie fïereguhten vaarjelimmiedajvese. Luondduvalljodatlága mielde galgá Gonagas stáhtaráđis mearridit suodjalanláhkaásahusaid. Gånka staateraeresne edtja eatnemegellievoetelaaken mietie vaarjelimmiemieriedimmieh nænnoestidh. Suodjalanláhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas konsultere Sámediggi ovddasvástideaddji eiseválddiiguin šiehtadusa mielde Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplánabarggu njuolggadusaid hárrái luondduvalljodatlága mielde sámi guovlluin. Gosse vaarjelimmiemieriedimmieh darjoeminie, Saemiedigkie rååresje åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, latjkoen mietie Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem, bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine. Sámediggi háliida ahte: Saemiedigkie sæjhta: Báikegottiid álbmoga iežaset resursaguovlluid geavaheapmi jotkojuvvo Guhkiedidh guktie voenges almetjh lea sijjen vierhtiedajvh nuhtjeme Dáláš geavahemiin jotkojuvvo – oktilaš geavaheapmi Daaletje åtnoem guhkiedidh – iktemearan åtnoe Boazodoalu geavaheami ja doaibmavuogi gudnejahttin ja áddejupmi Seahkarimmiem jïh goerkesem utnedh båatsoen åtnose jïh barkoevuakan Suodjaleapmi lea maiddái árvvuid suodjaleapmi. Vaarjelimmie aaj vaarjelimmie aarvojste. Ii daga ovtta das mii gaskkustuvvo ja movt gaskkustuvvo ja gii gaskkusta. Maam leerehte jïh guktie dam leerehte jïh gie leerehte ij lea saaht guktie. Sierra álbmotmehciid suodjalanláhkaásahusat gávdnojit dákko. Vaarjelimmiemieriedimmieh dejtie ovmessie nasjovnaalepaarhkide leah daesnie. Diehtojuohkin suodjalanguovlluid birra ja liŋka suodjalanláhkaásahusaide gávdno dákko. Bïevnesh vaarjelimmiedajvi bïjre, svaalhtesinie vaarjelimmiemieriedimmide daesnie gaavnh. Álbmotmehciid ja stuorát suodjalanguovlluid báikkálaš hálddašeapmi Voenges reereme nasjovnaalepaarhkijste jïh stoerre vaarjelimmiedajvijste Sámediggi lea konsulteren Birasgáhttendepartemeanttain, ja leat soahpan álbmotmehciid ja stuorát suodjalanguovlluid hálddašanortnegiid birra 2009:s. Saemiedigkie lea Byjresedepartemeentine rååresjamme jïh seamadin reeremeöörnegen bïjre nasjovnaalepaarhkide jïh stuerebe vaarjelimmiedajvide jaepien 2009. Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta konsulterejit sámi ovddastusa birra juohke áidna álbmotmeahccestivrras dahje suodjalanguovlostivrras. Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedajve dej saemien tjirkiji bïjre rååresjieh fïerhtene nasjovnaalepaarhkeståvrosne jallh vaarjelimmiedajveståvrosne. Veara lea bidjat merkii ahte ođđa hálddašanortnega ásaheami oktavuođas báikkálaš hálddašanstivrraiguin lea ráđđehus dadjan ahte sámi ovddastusa sturrodat galgá “ Árvvoštallojuvvot guovllu mearkkašumi vuođul sámi kultuvrii ja ealáhusbargui. ” Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi, dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh, ” edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose ”. Sámediggeráđđi evttoha lahtuid suodjalanguovlostivrraide ja álbmotmeahccestivrraide. Saemiedigkie tjirkijidie vaarjelimmiedajveståvrojde jïh nasjovnaalepaarhkeståvrojde raereste. Dábálaččat čohkkájit sii ovtta sámediggeáigodaga. Iemielaakan aktem Saemiedigkieboelhkem tjahkasjieh. Hálddašanplána Reeremesoejkesje Hálddašanplána lea suodjalanguovllu beaivválaš hálddašeami gaskaoapmi. Akte reeremesoejkesje lea akte dïrrege dan biejjieladtje reeremasse vaarjelimmiedajveste. Hálddašanplána galgá gozihit gáhttenárvvuid, sihke dan bokte ahte suodjalit daid sávakeahtes lihkahallamiid vuostá, ja dakkár doaimma láhčima bokte mii ovddida suodjalanárvvuid. Reeremesoejkesje edtja vaarjelimmie-aarvojde gorredidh, dovne dejtie ovvaajteles goerpedehtemi vööste vaarjelidh, jïh darjoemidie sjïehteladtedh mah vaarjelimmie-aarvojde eevtjieh. Hálddašanplána addá ovttagaslaš ja einnostan vejolaš rámmaid suodjalanguovllu hálddašeami várás čielga hálddašangeavahus- ja áššemeannudannjuolggadusaid bokte. Reeremesoejkesje mierieh vadta akten aktelaaketje jïh åehpies reeremasse vaarjelimmiedajveste, tjïelke njoelkedassigujmie reeremen jïh aamhtesegïetedimmien bïjre. Buorit suodjalanguovlostivrrat main lea sámi ovddastus, ráddjejit Sámedikki beales njuolga váikkuhandárbbu. Hijven vaarjelimmiedajveståvroeh saemien tjirkijigujmie giehpiedieh Saemiedigkien daerpiesvoete ryöktesth meatan årrodh. Sámedikkis ii leat dárbu njuolga konsulteret suodjalanguovlostivrraiguin hálddašanplánaid birra. Saemiedigkie ij daarpesjh ryöktesth vaarjelimmiedajveståvroejgujmie rååresjidh reeremesoejkesji bïjre. Dat maid ii leat lunddolaš nu guhká go Sámediggi lea mielde nammadeamen stivrraid. Vaallah sïjhth iemie årrodh dan guhkiem Saemiedigkie lea meatan ståvrojde nammohte. Dábálaš áššejohtu lea ahte Sámediggi sádde gulaskuddancealkámuša dalle go plána lea gulaskuddamis. Iemie aamhtesegïetedimmie sæjhta årrodh Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtestimmiem seedtie gosse soejkesje lea govlehtimmesne. Mii konsulteret vejolaččat loahppameannudeami oktavuođas ovdal go Luonddusuodjalandirektoráhta dohkkeha hálddašeami. Dellie kanne galhkuvegïetedimmesne rååresjibie, åvtelen Eatnemereeremen direktovraate soejkesjem jååhkesje. Oktilašvuohta suodjaleamis ja luonddu ceavzilis geavaheamis lea dat mii addá luondduvuđđosa sámi kultuvrii. Kontinuiteete vaarjelimmesne jïh monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte mij eatnemevåaromem saemien kultuvrese vedtieh. Danne dárbbašuvvo sámi kulturgelbbolašvuohta hálddašeamis ja gaskkusteamis. Dan åvteste daerpies saemien kultuvremaahtojne reeremisnie jïh leerehtimmesne. Sámediggi sávvá garrasit dan ahte máhttovuđot hálddašeapmi maid dál álggahit, goziha álgoálbmotdimenšuvnna sámi guovlluin. Saemiedigkien bieleste dle akte tjarke vaajtele dïhte daajroeligke reereme mejnie daelie aalkeme, aaj aalkoealmetjidie måjhtele saemien dajvine. Ráđđehusa bušeahttaproposišuvnnas čuožžu maiddái ahte “ Máhttu sámi kultuvrra birra lea deaŧalaš dain guovlluin gos dat lea relevánta ”. Aaj reerenassen budsjedteproposisjovnesne tjåådtje ” Daajroe saemien kultuvren bïjre lea vihkeles dejnie dajvine gusnie sjyöhtehke ” Reeremesoejkesjh såemies vaarjelimmiedajvide leah daesnie. Muhtun suodjalanguovlluid hálddašanplánaid gávnnat dákko. Politihkere gïen diedte Ovddasvástideaddji politihkkár NSR thomas.ahren@samediggi.no Phone: +47 908 39 663