kronihkka-sami-manaidgardefaldat-nanne-demokratija.html.xml

Kronihkka: Sámi mánáidgárdefáldat nanne demokratija / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget Kronihkka: Sámi mánáidgárdefáldat nanne demokratija Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta Silje Karine Muotka, Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie Nationála mánáidgárdebeaivi 2014 lágiduvvo njukčamánu 18. b.. Nasjovnaale maanagïertebiejjie 2014 öörnesåvva njoktjen 18. Oahppolihttu, Fágalihttu ja mánáidgárddiid váhnenlávdegoddi (Foreldreutvalget for barnehager (FUB)) dat barget ovttas mánáidgárdebeivviin. b. Ööhpehtimmiesiebrie, Faagesiebrie jïh Maanagïerti eejhtegemoenehtse (MEM) maanagïertebiejjien bïjre laavenjostoeh. Mánáidgárddit miehtá riikka čalmmustahttet beaivvi, mii lea šaddan árbevierrun ollugiidda. Biejjie mïerhkesjamme sjædta maanagiertine abpe laantesne, jïh akte aerpievuekie sjïdteme gellide. Dan jagi galgá demokratiija ja mánáid mielváikkuheapmi leat guovddážis, ja čuoládat lea:”Mus lea juoga dadjamuš. ” Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien, jïh faamoebaakoe lea: ” Mov lea mij akt jiehtedh. ” Fáddá lea válljejuvvon Norgga vuođđoláhkaávvudeami 2014 duogážiin. Teema lea veeljeme Nöörjen maadthlaakeheevehtimmien 2014 sjïekenisnie. Sámi mánáin lea iehčanas jietna, ja sis galgá leat sadji ja vejolašvuohta buktit ovdan jienaset mánáidgárdeoktavuođas. Saemien maanaj akte jïjtjeraarehke gïele, jïh tjuerieh sijjiem jïh nuepiem åadtjodh baajedh jïjtse gïele govlelgidh maanagïerten ektiedimmesne. Demokratiija ja mánáid mielváikkuheapmi lea maid deaŧalaš oassi sámi mánáidgárdefálaldagas. Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah aaj akte vihkeles bielie dehtie saemien maanagïertefaalenasseste. Sámi mánáidgárdefálaldaga huksedettiin leat sámi váhnemat ja báikkálaš sámi searvvit leat hui guovddážis álggaheaddjin ja áŋgiruššin. Gosse gïehteleminie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh dle saemien eejhtegh jïh saemien lïhkes siebrieh eevre vihkeles orreme goh doh mah skraejriem vaalteme jïh tsevtsiedæjjine orreme. Otná sámi mánáidgárdefálaldahkii dat lea leamaš áibbas dárbbašlaš. Daate barkoe lea eevre vihkeles orreme ihke mijjieh daan biejjien aktem saemien maanagïertefaalenassem utnebe. Sámi politihkalaš bargu lea maid váikkuhan sihkkarastit sámi sisdoalu mánáidgárdelágas ja mánáidgárddi rámmaplánas. Saemien politihkeles barkoe aaj dam saemien sisvegem gorredamme maanagïertelaakesne jïh maanagïerten mieriesoejkesjisnie. ON mánáidgárdekonvenšuvdna lea maid leamaš deaŧalaš mánáidgárddiid bargui. EN:n maanagïertekonvensjovne lea aaj vihkeles dan barkose maanagiertine. Mii lea ollen guhkás, muhto mis lea ain guhkes mátki ovdalgo sihkkarastojuvvo ahte buot sámi mánáin lea mánáidgárdefálaldat sin giela ja kultuvrra vuođul nu mo earret eará mánáidkonvenšuvdna eaktuda. Mijjieh gåhkese båateme, men læjhkan aktem guhkies geajnoem aajmene vaedtsedh juktie gorredidh gaajhkh saemien maanah aktem maanagïertefaalenassem åadtjobe sijjen gïelen jïh kultuvren bïjre, naemhtie guktie maanakonvensjovne sjïehteladta. Sámediggi bargá dainna ulbmiliin ahte sámi mánáin galgá leat oktagaslaš vuoigatvuohta sámi mánáidgárdefálaldahkii. Saemiedigkie barkeminie ihke saemien maanah edtjieh aktem sjïere reaktam åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh. Das han lea ge sáhka ahte sámi mánáin galgá leat vuoigatvuohta mielváikkuheapmái ja iešmearrideapmái. Daate lea raaktan saemien maanaj reaktan bïjre meatan årrodh jïh jïjtje nænnoestidh. Mánáidgárdi galgá sihkkarastit ahte mánát besset ovdánit guovttegielalaččat ja máŋggakultuvrralaččat. Maanagïerte edtja gorredidh maanah aktem guektiengïelen jïh jienebekultuvrelle evtiedimmiem åadtjoeh. Dain mánáidgárddiin main lea sámegielatfálaldat, lea váhnemiin ja mánáin vuoigatvuohta vuordit ahte bargit dovdet ja deattuhit sámi sisdoalu ja ahte sámegiella geavahuvvo. Maanagiertine saemienfaalenassine eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh dah mah desnie berkieh daajroem utnieh jïh leavloem biejieh akten saemien sisvegasse, jïh maanagïertesne saemiestieh. Lea sáhka das ahte mánát vásihit mánáidgárdefálaldaga demokráhtalaš ja ovddideaddji oahppanbirasin. Maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh akte demokrateles lïerehtimmiebyjrese jïh gusnie skearkagieh. Sámediggedieđáhusas sámi mánáidgárdefálaldaga birra (2013) aiddostahttojuvvo ahte mánáidgárdi lea okta dain deaŧaleamos arenain sámegiela ja sámi kultuvrra viidáseappot fievrrideapmái. ” Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre ” (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh. Sámediggi háliida mánáidgárdepolitihkas bokte ovddidit buriid bajásšaddaneavttuid buot mánáide sámi mánáidgárdefálaldaga bokte. Saemiedigkie sæjhta sov maanagïertepolitihken tjïrrh hijven byjjenimmienuepieh sjugniedidh gaajhkide maanide saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh. Dárbbašuvvo oktasaš pedagogalaš vuođđu, ja deaŧalaš ja gelddolaš fágalaš ja politihkalaš digaštallan lea guđe sámi árvvuid vuođul mánáidgárddit galget hukset iežaset doaimma. Daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles våaroeminie, jïh akte byjjes jïh gieltegs faageles jïh politihkeles digkiedimmie lea mejnie saemien aarvojne maanagïerth edtjieh sijjen barkoem bigkedh. Bajimus dásis ferte sápmelaččaide álbmogin sihkkarastojuvvot vuoigatvuohta ovddidit iežaset mánáidgárddiid main sámi oahpahusvuogit ja sámi pedagogalaš ávdnasat leat guovddážis. Aktene bijjemes daltesisnie saemieh goh almetjh tjuerieh reaktam åadtjodh jïjtsh maanagïerth evtiedidh gusnie saemien lïerehtimmievuekieh jïh saemien pedagogeles materijelle leah jarngesne. Sámediggi čalmmustahttá mánáidgárdebeaivvi dakko bokte ahte galleda earret eará Áltta siidda mánáidgárddi, mii lea sámi mánáidgárdi Álttás. Saemiedigkie sæjhta maanagïertebiejjiem mïerhkesjidh jïh gaskem jeatjah guessine mïnnedh akten saemien maanagïertesne Altesne, Àltta siida mánáidgárddi. Ulbmil beaivvi čalmmustahttimiin lea oainnusindahkat mánáidgárddi sámi oahppanarenan, ja oažžut áddejumi mánáidgárddi sisdollui ja deaŧaleamos proseassaide gaskal mánáid, váhnemiid ja bargiid. Akte ulmie gosse biejjiem mïerhkesje lea maanagïertem våajnoes darjodh goh akte saemien lïerehtimmiesijjie, jïh goerkesem sjugniedidh maanagïerten sisvegasse jïh dejtie vihkeles prosesside mah leah maanaj, eejhtegi jïh barkiji gaskem. Mánáidgárdi mas lea buorre kvalitehta buot mánáidgárdemánáide, ja sámi mánáidgárdefálaldat mii nanne demokratiija, lea guovddáš sáttasátni. Jarngesne lea båvroe akten maanagïerten bïjre hijven kvaliteetine gaajhkide maanagïertemaanide, jïh akte saemien maanagïertefaalenasse mij demokratijem nænnoestahta. Sávan buot mánáidgárddiide ja buohkaide buori mánáidgárdebeaivvi. Hijven maanagïertebiejjie gaajhkide maanagiertide.