kulturarbi-ruovttolutta.html.xml
Kulturárbi ruovttolutta / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Badjel guokte duhát sámi historjjálaš dávvira berrejit buktojuvvot ruovttoluotta sámi museaide.
Byöroe bååstede foeresjidh bijjelen göökte stoerretjuetie histovreles daeverh saemien museumidie.
Dat evttohuvvo čielggadusas mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ovddas.
Akte salkehtimmie mij lea dorjesovveme Saemiedigkien åvteste, dam raereste.
Sámediggeráđđi lea mearridan evttohusaid mat bohtet ovdan čielggadusas Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv, ahte sámi dávviriid mat leat Norgga Álbmotmuseas galgá buktit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.
Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh, gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum ’ sne, bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
Norgga Álbmotmusea mearridii 2007:s ahte sámi dávviriid sáhttá doalvut ruovttoluotta Sámedikki hálddašeapmái.
Norsk Folkemuseum ’ en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007, dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse.
Maŋŋá guorrasii Kulturhistorjjálaš musea, mii juridihkalaččat eaiggáda dán oasi čoahkkádusas, dán mearrádussii.
Mænngan dle Kulturhistorisk museum, mij lea juridihkeles aajhtere naakedasse daehtie våarhkoste, daam nænnoestimmiem jååhkesji.
Dál lea bargojoavku, mas leat guoskevaš ásahusaid ovddasteaddjit, buktán čielggadusa mas evttohuvvo ahte oasit sámi čoahkkádusas fievrriduvvojit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.
Daelie akte barkoedåehkie, gusnie tjïrkijh dejstie vihties institusjovnijste leah meatan, aktem salkehtimmiem deelleme mij raereste bielieh dehtie saemien våarhkoste bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
4500 dávvira
4500 daeverh
Ulbmilin lea ahte measta 4500 sturrosaš sámi dávvirčoahkkádusas fievrriduvvo ruovttoluotta 2000 dávvira sámi museaide.
Dehtie mahte 4500 stoerre våarhkoste saemien daeverijstie, dle ussjede medtie 2000 daeverh bååstede foeresjidh saemien museumidie.
Ovdal go dávviriid sáhttá buktit ruovttoluotta, de ferte daid historjá čohkkejuvvot, ja dávvirat fertejit konserverejuvvot, báhkkejuvvot ja fárrehuvvot.
Bååstedefoeresjimmien åvtelen, dle tjuara daeveri histovrijem tjöönghkedh, dan mænngan dejtie konserveradidh, tsagkedh jïh sertedh.
Dát proseassa váldá áiggi ja lea divrras.
Daate akte guhkies jïh dovres prosesse.
Dasa lassin gáibiduvvo ahte magasiidna- ja čájáhussajit leat museafágalaččat dohkálaččat.
Lissine dle såemies musuemfaageles krievemh magasijne- jïh vuasahtallemetsiehkiej sjiekenisnie.
Otnáš nammii ii deavdde oktage sámi musea dáid gáibádusaid, danne šaddá dárbu divvut magasiidna- ja čájáhuslokálaid.
Daan biejjien dle ij leah guhte dejstie saemien museumijstie mah krievemidie voebnesjieh våarhkojde jïh vuasahtallemesijjide, dannasinie daerpies sjædta dejtie bueriedidh.
- Sámi museain ii leat ruhta dávviriid fievrrideapmái ja danne ferte stáhta ovttas regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin sihkkarastit daid geaseheami ruovttoluotta.
- Doh saemien museumh eah maehtieh bååstedefoeresjimmide maeksedh, jïh dannasinie vihkeles staate, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie ektine, beetnehdåarjoem gorrede daan foeresjæmman.
Stáhta lea, Norgga lágaid, nationála mihttomeriid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mielde, geatnegáhttojuvvon sihkkarastit dan ahte sámit sáhttet hálddašit sin iežaset kulturárbbi.
Staate, nöörjen laaken mietie, nasjovnale ulmiej jïh gaskenasjovnale konvensjovni mietie dïedtem åtna gorredidh saemieh maehtieh sijjen jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Sámediggi, Norgga Álbmotmusea ja Kulturhistorjjálaš musea fertejit ovttas šiehtadallat ruhtadančovdosiid Norgga eiseválddiiguin, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Saemiedigkie, Norsk Folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum tjuerieh ektesne rååresjidh guktie edtja beetnehdåarjoem loetedh nöörjen åejvieladtji vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Álggahuvvo 2016: s
Maahta aelkedh 2016
Vurdojuvvo ahte bargu gearggahuvvo 2016:s.
Veanhtede daate barkoe bååstedefoeresjimmine lea gaervies 2016.
Áigumuššan lea ahte olbmot sáhttet oaidnit sámi kulturárbbi čájáhusain čuovvovaš sámi museain: Saemien Sijte, Snoasa, Árran julevsáme guovddasj / bihtánsámi musea, Divttasvuonas / Báidáris, Várdobáiki sámi guovddáš, Evenášši, Davviálbmogiid guovddáš, Gáivuonas, Deanu ja Várjjaga museasiida, Unjárggas ja RiddoDuottarMuseat, Kárášjogas.
Åssjaldahke lea vuartasjæjjah maehtieh sov saemien kultuvreaerpiem vuejnedh daejnie saemien museuminie: Saemien Sijte, Snåase, Árran julevsaemien jarnge / pijtesaemien museume, Divttasvuotna / Beiarn, Várdobáiki samiske senter, Evenássi, Senter for nordlige folk, Gaivuotna, Tana og Varanger museumssiida, Unjarga jïh RiddoDuottarMuseat, Karasjohke.
- Sámi oktavuođas šaddá maiddái Bååstede váldigoahtit ovddasvástádusa sámi kulturárbbi hálddašeamis.
- Saemien ektiedimmesne dle Bååstede akte orre kapihtele gosse lea reeremedïedten bïjre saemien kultuvreaerpeste.
Mii jáhkkit ahte áššái lea beroštupmi sihke museafágalaš birrasiin Norggas, Davviriikkain ja riikkaidgaskasaččat, ja go čielggadus čájeha movt ja manne dávviriid berre buktit ruovttoluotta, dadjá Vibeke Larsen loahpas.
Mijjieh vienhtebe iedtje aamhtesasse gååvnese, dovne museumebyjresinie Nöörjesne, Noerhtelaantine jïh gaskenasjovnales, jïh salkehtimmie maahta vuesiehtidh guktie jïh man åvteste byöroe bååstedefoeresjimmiem tjïrrehtidh, Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Loga rapporta dás:
Govlehtallijh: