kulturmahttu-lea-deatalas-garrendiksumis.html.xml

Kulturmáhttu lea deaŧalaš gárrendikšumis / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget	Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Kulturmáhttu lea deaŧalaš gárrendikšumis	Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne
Ráđđehus ja doarjjabellodagat ledje bovden maŋŋebárgga miessemánu 26. b. gulahallančoahkkimii, gosa Sámediggeráđđi searvvai ja buvttii árvalusaid.	Reerenasse jïh dåarjoekrirrieh akten råårestallemetjåanghkose bööredin dæjstan suehpeden 26. b. akten lissiehtahkesoejkesjen bïjre geeruvevoetese, gusnie Saemiedigkieraerie lij stïeresne jïh håaloeji.
Ráđđelahttu Henrik Olsen gesii ovdan dan man deaŧalaš lea buorre kulturgelbbolašvuohta sihke eastadeamis ja dikšumis.	Raerielïhtsege Henrik Olsen sov håalemisnie jeehti ihke vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh dovne heerredimmesne jïh båehtjierdimmesne.
- Buorre kulturgelbbolašvuohta lea hui deaŧalaš dalle go eastadan- ja dikšunfálaldat ovddiduvvo, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen.	- Joekoen vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh gosse edtja heerredimmie- jïh båehtjierdimmiefaalenassem evtiedidh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte dutkan čájeha ahte nuoraid nana sámi identitehta suodjala gárrenmirkkuid boasttugeavaheami vuostá.	Dïhte aaj tjïerteste dotkeme vuesehte akte nænnoes saemien identiteete noeri luvnie båastoeh geeruvevoeteåtnoen vööste vaarjele.
- Mis lea máhttu das ahte sámi nuorat juhket unnit go majoritehta álbmot, muhto ollu eará surggiin lea mis menddo unnán máhttu das makkár gárrenávdnasiid sámi nuorat ja rávisolbmot geavahit.	- Mijjieh daejrebe saemien noerh vaenebe juvkieh goh jienebelåhkoen årrojh, men gelline suerkine mijjen fer vaenie daajroe saemien noeri jïh geerve almetji åtnoen bïjre ovmessie såarhts geeruvevoetevierhtijste.
SANAG:is (Sámi nationála gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuohta ja gárrendikšun) lea buorre fálaldat mii lea heivehuvvon sámi álbmoga giella- ja kulturduogážii.	SANKS (Saemien nasjovnaale maahtoejarnge - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) aktem hijven faalenassem åtna mij lea sjïehtedamme saemien årroji gïele- jïh kultuvremaadtose.
Dattetge lea deaŧalaš ahte sis geat galget sáddet pasieanttaid lea máhttu das ahte SÁNAG gávdno ja man deaŧalaš sin gelbbolašvuohta lea.	Læjhkan vihkeles dah mah skïemtjijidie guhkiebasse seedtieh daajroem utnieh SANKS gååvnese jïh man vihkeles dej maahtoe lea.
Dán birra muittuhii sámediggeráđđi ráđđehusa earret eará.	Daate lij akte dejstie tsiehkijste maam saemiedigkieraerie reerenassem måjhtajehti.
- Okta suorgi man birra mis lea unnán máhttu lea maiddái makkár mearkkašupmi dáruiduhttimis ja stigmatiseremis lea leamaš sámi álbmogii.	- Akte suerkie man bïjre vaenie daajroem utnebe lea guktie daaroedehteme jïh stigmatiseradimmie leah saemien årrojh tsevtseme.
Sámiin leat traumat mat váikkuhit min psykalaš dearvvašvuhtii ja dan birra dárbbašuvvo máhttu, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.	Saemieh vaejvieh kråahpesne utnieh mah mijjen psykiske healsoem tsevtsieh jïh dan bïjre lea daerpies daajroem utnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjïerteste.
Ráđđehus áigut lanseret nannudanplánaid čakčat.	Reerenasse sæjhta lissiehtahkesoejkesjidie bæjhkoehtidh daan tjaktjen.
Gulahallanolmmoš:	Govlehtallije: