kulturmuittut.html.xml

Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget	Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga	Kultuvremojhtesh
Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi.	Saemiedigkie lea reeremeåejvieladtjine orreme saemien kultuvremojhtesi åvteste abpe Nöörjesne mænngan 2001.
Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai.	Saemien kultuvremojhtesh leah gaavnoes daan beajjetje saemien årromedajvine, Hedmaarhken luvhtie åarjene, Finnmaarhken gåajkoe noerhtene.
Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne.	Aarebi dah saemieh årroejin jïh dajvh nåhtadin vielie åarjebe jïh jilliebasse.
Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin.	Mijjieh saemien kultuvremojhtesh aaj daesnie gaavnebe.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no	Phone: +47 908 39 663
Áigeguovdil	Daaletje
Sámi kulturmuittut, min árbi boahtteáigái	Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
Sámediggeráđđi bovde kulturmuitokonferánsii Guovdageidnui njukčamánu 11.-12...	Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregï...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Miljonbealle Sää ' msijdd / nuortalaš gillái	Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Sámediggi lea várren 500 000 ru jagi 2015 bušeahtas Njávdáma nuortalaš gili...	Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen j...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid	Vuesieh gaajkesh saakh
Mat leat sámi kulturmuittut ?	Mij lea saemien kultuvremojhtesh ?
Kulturmuitoláhka čilge kulturmuittuid ná ” buotlágan bázahusat ja dahje ahte sáhttá vuohtit olmmošlaš doaimma min fysalaš birrasis, dákko bakte báikkit maidda historjjálaš dáhpáhusat, osku dahje árbevierut čatnasit ”.	Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh «gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie, daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme, jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme.
Kulturbirrasiin oaivvilduvvo guovlu gos leat kulturmuittut mat leat oassin stuorit oktavuođas.	Kultuvrebyjresh leah dajvh gusnie kultuvremojhtesh leah akte bielie aktede stuerebe elliesvoeteste jallh ektiedimmeste.
Dat sáhttá leat boazosámi goahti- dahje lávvosadji ja gárdesaddji, bivdorusttegat oktan bivdorokkiiguin, čilat ja luovit, mearrasámi dállodoalut gos lea orrunviessu, návstu ja mearrabuvri, dahje jávri mas leat hávdesullot ja oaffarbáikkit.	Maahta akte båatsoesaemien gåetie-jallh låavthgåetiesijjie jallh giedtieaevjie årrodh, vijremesvaalkh, vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh, akte mearoesaemien sijjie gåetiejgujmie, naevstine jïh mearoebåvvine, jallh akte jaevrie gaelmiesååligujmie jïh sjïelesijjiejgujmie.
Kulturbiras sáhttá leat guovlu gos leat leamašan historjjálaš dáhpáhusat, oskui dahje árbevieruide gullevaš dáhpáhusat, iige danin dárbbaš leat olbmuid mii eanadaga lea váikkuhan.	Akte kultuvrebyjrese maahta aaj dajvh årrodh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme, jïh dannasinie ij leah iktegisth akte eatneme maam almetjh tsevtseme.
Kulturmuitolága bakte galget kulturmuittuid ja kulturbirrasiid gáhttet vai šaddet leat máhtolašvuođa, vásáhusaid ja identitehta gáldun, ja čuovvovaš áiggu geavahanresursan.	Kultuvremojhteselaaken tjïrrh dle edtja kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh vaarjelidh goh gaaltijh daajroen, dååjresen jïh identiteeten gaavhtan, jïh goh båetijen aejkien åtnoevierhtie.
Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.	Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.
Bargoviidodat:	Barkoesuerkie:
Mii leat areálaáššiin gulaskuddanásahus seamma go fylkkasuohkanat ge	Mijjieh govlehtimmieinstanse arealeaamhtesinie seammalaakan goh fylhkentjïelth
Mii bagadallat ráfáidahtton ja gáhttenárvosaš visttiid eaiggádiid	Mijjieh bïhkedibie aajhteridie saemien gåetijste mah leah vaarjelamme, jïh mejtie maahta vaarjelidh
Mii registreret, gaskkustit ja fuolahat sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa	Mijjieh vïhtesjadtebe, öörnedibie jïh gorredibie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh
Mii duođaštat sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid	Mijjieh saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekiedaajroem vihtiestibie
Mii hábmet hálddašanplánaid	Mijjieh reeremesoejkesjh stealladibie
Areálapolitihka mihttomearit:	Arealepolitihken ulmie:
Sámi guovlluid areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, mas sámi historjá ja sámi árvvut leat vuođđun.	Monnehke nuhteme arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine, mij våaromem åtna saemien histovrijesne jïh saemien aarvojne.
Kulturmuitopolitihka mihttomearit:	Kultuvremojhtesepolitihken ulmieh:
Gáhttet, seailluhit ja oainnusindahkat sámi kulturmuittuid ja – birrasa	Saemien kultuvremojhtesh jïh byjresh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh
Nannet máhtu sámi árbevieruid ja historjjá birra ja sámi kulturmuittuid gáhttema ja seailluheami vuođđu	Daajroem saemien aerpievuekien jïh histovrijen bïjre veaksahkåbpoe darjodh, jïh aaj våaromem juktie saemien kultuvremojhtesh gorredidh jïh vaarjelidh
Hálddašit sámi kulturmuittuid sámi historjjá ja árvvuid vuođul	Saemien kultuvremojhtesh reeredh mah våaromem utnieh jïjtse histovrijsne jïh jïjtsh aarvojne
Doaibmabijut:	Råajvarimmieh:
Registreremis sámi kulturmuittuid fealtabargu bakte	Saemien kultuvremojhtesh vïhtesjadtedh feeltebarkoen tjïrrh
Duođaštit sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid sahkkehallama bakte	Saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekien daajroem vihtiestidh gihtjehtimmiej tjïrrh
Ovttasbargat guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja oasálaččaiguin	Voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh aktöörigujmie laavenjostedh
Doarjjaortnegat	Dåarjoeöörnegh
Movt mii dáinna bargat	Guktie daejnie barkebe
Areálahálddašeapmi	Arealereereme
Sámi kulturmuittut mat leat badjel 100 jagi leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Nu lea maiddái visttiiguin.	Saemien kultuvremojhtesh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh lea jïjtsistie vaarjelamme, aaj gåetieh.
Automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittut lea automáhtalaččat ráfáiduhtton buotlágan doaimmaid vuostá mat vahágahttet dahje billistit, sirdet, rievdadit, jávkadit dahje daid eahpegudnijahttit, nugomat visuálalaččat.	Jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh aktem jïjtsistie vaarjelimmiem utnieh gaajhki råajvarimmiej vööste mah maehtieh leajmoedidh jallh slahtjehtidh, jallh sertemen, jeatjahtehtemen, gaptjemen jallh vesties skeemmemen vööste, aaj visuelle skeemmeme.
Sámediggái galgá sáddejuvvot ohcamuš go dákkár meassamat sáhttet deaividit.	Saemiedigkie tjuara ohtsemem åadtjodh jis edtja dagkaridie darjojde darjodh.
Geavatlaččat dát mearkkaša buotlágan huksendoaimmat ja meassamat eatnamis dahje automáhtalaš ráfáiduhttot visttiin.	Rïektesisnie daate lea gaajhkesåarhts lissiebigkemedarjoeh jïh darjoeh miehtjiesdajvesne jallh aktene jïjtsistie vaarjelamme gåetesne.
Jus plánejuvvon doaibma rihkku dahje čuohcá kulturmuittuide, de hálddahus dábálaččat ovddida váidalusa.	Jis akte soejkesjamme råajvarimmie lea aktene ovvaantosne kultuvremojhtesigujmie, dle badth reereme sæjhta nyöjhkedh.
Hukseheaddji sáhttá ohcat sierralobi suodjalanmearrádusas.	Råajvarimmien aajhtere maahta dispensasjovnen bïjre syökedh vaarjelimmienænnoestimmijste.
Áššis Sámediggi ovddida rávvaga Riikkaantikvárii, guhte lea dispaeiseváldi, jus doaibma dattege sáhttá čađahuvvot dihto eavttuid vuođul.	Dellie Saemiedigkie maahta Riksantikvarem raeriestidh, mij lea dispensasjovneåejvieladtje, jis læjhkan maahta råajvarimmiem darjodh såemies krievemigujmie.
Dihto eavttut sáhttet leat ahte roggan, dahje ráfáiduhtton viesu divodeapmi galgá čađahuvvot antikváralaš prinsihpaid mielde.	Dagkerh krievemh maehtieh årrodh kroehkeme åvtelen barkoe aalka, jallh tjuara aktem vaarjelamme gåetiem bueriedidh antikvariske prinsihpi mietie.
Dat mearkkaša unnimus lági mielde ja dušše dat oassi mii lea vaháguvvon galgá sáhttit eret molsut, ja dan sadjái maid eret molsu, galgá seammalágan ávnnas adnot.	Dellie tjuara dan vaenie jïh ajve irhkeme iebnh målsodh jïh tjuara seammasåarhts iebnem vihth nåhtadidh.
Sámediggi doaimmaha iežas fuolahanprošeavttaid Riikaantikvára doarjagiiguin.	Saemiedigkie jïjtsh gorredimmieprosjekth jåhta dåarjoejgujmie Riksantikvareste.
Mis leat maiddái doarjjaortnegat dákkár prošeavttaide, mas ee. dávvirvuorkkát ja kulturmuittuid eaiggádat ja geavaheaddjit leat olahusjoavku.	Mijjen aaj dåarjoeöörnegh dagkaridie prosjektide, gusnie ulmiedåehkie gaskem jeatjah lea museumh jïh aajhterh jïh utnijh kultuvremojhtesijstie.
Kulturmuitoláhka addá Sámediggái vejolašvuođa čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid ” dikšumis ja áiccalmahttimis ” automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittuid.	Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh, juktie «gorredidh jïh vuesiehtidhš jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh.
Dákkár doaibmabijut sáhttet fátmmastit šaddodatdivššu, fysihkalaš láhčen nugomat galben ja kulturbálgát, ja ođasteapmi, ođđasit huksemis ja sirdimis ráfáiduhtton visttiid.	Dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh vegetasjovnem jurjedh, sjiltigujmie jïh kultuvrebaalkajgujmie sjïehteladtedh, jïh bueriedidh, bæjjese bigkedh orresistie jïh vaarjelamme gåetieh sertedh.
Jus earát áigot čađahit dikšun- ja gaskkustandoaimmaid, de dat ferte čađahuvvot ovttasráđiid kulturmuitohálddahusain.	Jis jeatjebh sijhtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh jurjemen jïh vuesiehtimmien gaavhtan, dle tjuerieh dan bïjre kultuvremojhtesereereminie rååresjidh.
Maŋimus jagiid lea Sámediggi čađahan máŋggaid registrerenprošeavttaid Fylkkamánni ovddas.	Dej minngemes jaepiej dle Saemiedigkie gellie vïhtesjadtemeprosjekth åtneme, mejtie Fylhkenålma stilleme darjodh.
Duogáš lea Fylkkamánni bargu ráhkadeames hálddašanplánaid álbmotmehciide ja suodjaluvvon guovlluide.	Dïhte våarome lea fylhkenålman barkoe reeremesoejkesjh darjodh nasjovnalepaarhkide jïh vaarjelimmiedajvide.
Fealtabargu lea čađahuvvon daid guovlluin mat ovdalis unnán leat iskojuvvon, nugomat viiddis duottarguovlluin.	Feeltebarkoe dejnie dajvine dorjesovveme gusnie åvtelhbodti ij dan jïjnjem goerehtamme, goh stoerre vaerieh.
Dát lea dagahan mealgadis ođđa registreremiid ja eanet dieđuid das movt sámiid leat dákkár guovlluid geavahan.	Dehtie barkoste jïjnjh orre vïhtesjadtemh sjïdteme, jïh vielie daajroe dan saemien åtnoen bïjre dagkarijstie dajvijste.
Lágat	Laakevierhtieh
Sámedikki hálddašaneiseváldi fápmudus lea vuođđuduvvon kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága bakte:	Saemiedigkien reeremefaamoe reaktavåaromem åtna kultuvremojhteselaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne:
Plána- ja huksenláhka	Kultuvremojhteselaake
Guovddáš ovttasbargoguoimmit	Soejkesje-jïh bigkemelaake
Fylkkasuohkanat	Vihkeles laavenjostoeguejmieh
Riikkaantikvára	Fylhkentjïelth
Fylkkamánni	Fylhkenålma
Boazodoallohálddahus	Båatsoeburriejreereme
Suohkanat	Tjïelth
NTNU Dieđalašmusea	Govlehtallh mijjine:
Sámedikki kulturmuitohálddahusas leat ovddasteaddjit buot Sámedikki kontorbáikkiin.	Saemiedigkien kultuvremojhtesereereme lea gaajhkine saemiedigkien kontovrine.
Juohke sámi guovlluin gávdnojit maiddái vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddjit.	Aaj akte faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste lea fïereguhtene dejstie saemien dajvijste.
Hálddahusas barget arkeologat ja bargit geain lea earenoamáš gelbbolašvuohta sámi kulturmuittuid ja sámi historjjá ja giela ektui.	Reeremisnie arkeologh jïh barkijh berkieh mah sjïere maahtoem saemien kultuvremojhtesi bïjre utnieh, jïh aaj saemien histovrijen jïh gïelen bïjre.
Romssa kantuvra, Olmmáivákkis:	Kontovre Nordlaante, Drag:
Nordlándda kantuvra, Ájluovttas:	Kontovre åarjelsaemien dajve, Snåase:
Vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddji:	Faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste:
Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.	Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.