manaidgardi.html.xml
Mánáidgárdi / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget Oza doarjaga Ohtsh dåarjoem Mánáidgárdi Maanagïerte Sámedikki mánáidgárdepolitihka váldomihttomearrin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáidgárdefálaldaga bokte. Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmietsiehkieh sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh. Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas fálaldat buot mánáide ja vánhemiidda geat dan háliidit. Saemien maanagïertefaalenasse lea akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh. Sámi mánáidgárdefálaldagas lea deaŧalaš deattuhit sámi giela ja kultuvrra. Vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem åvtese lutnjedh aktene saemien maanagïertefaalenassesne. Das lea sáhka árbbi ja árbevieruid birra, muhto seammás bajásdoallama, háhkama ja ođasmahttima birra. Daate lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre, men seamma tïjjen gorredidh, sjugniedidh jïh orrestidh. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkere gïen diedte Silje Karine Muotka NSR silje.karine.muotka@samediggi.no Phone: +47 984 87 576 Áigeguovdil Daaletje Sámi sisdoallu mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne Buohkat geat álget ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui galget oahppat sámi gi... Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh s... Loga eambbo Lohkh jienebh Čájet buot áššiid Vuesieh gaajkesh saakh Sámediggedieđáhusa sámi mánáidgárdefálaldaga birramielde galgá Sámediggi bargat dan ala: Saemiedigkiebïevnesen mietie saemien maanagïertefaalenassen bïjre Saemiedigkie edtja hoksedh: ahte mánáidgárddiid sisdoallu buorida ahtanuššama, oahppama ja oahppahábmema sisvege maanagïertine evtiedimmiem, lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie ahte mánáid giellamovttiidahttin nannejuvvo davvi-, julev- ja máttagielain maanah lissiehtamme gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte- julev jïh åarjelsaemien ahte mánáidgárddiin ovddiduvvojit giellalávgunmállet gïelebiesiemaallh maanagïertine evtiesuvvieh ahte mánáidgárddiin leat doarvái sámegielat bargit maanagïerth nuekies saemiengïelen barkijh utnieh ahte mánáidgárddiin leat doarvái pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh ahte mánáin lea oktilaš progrešuvdna oahppansisdoalus mánáidgárddis skuvlii maanah iktemearan evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese Sámediggi bidjá čuovvovaš definišuvnna vuođđun dasa mii sámi mánáidgárdefálaldat lea:Sámi mánáidgárdefálaldagainoaivvilduvvo fálaldat mas mánáidgárdefálaldat vuođđuduvvo sámi gillii ja kultuvrii. Saemiedigkie naemhtie tjïelkeste mij akte saemien maanagïertefaalenasse lea:Saemien maanagïertefaalenasseakte faalenasse gusnie maanagïerten barkoevåarome lea saemien gïele jïh kultuvre. Mánáidgárdi galgá nannet mánáid identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami ovdánahttima ja sámi kultuvrra gaskkusteami bokte. Maanagïerte edtja maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvren bïjre bievnedh. Mánáidgárddi jođihit sámegielat pedagogalaš bargit. Saemiengïelen pedagogeles barkijh maanagïertem stuvrieh. Sámi mánáidgárdefálaldaga sáhttá juohkit čuovvovaš kategoriijaide: a) sámi mánáidgárddit ja norgalaš mánáidgárddit main lea sámi ossodat, b) mánáidgárddit mat fállet sámi giellaoahpahusa. Maahta saemien maanagïertefaalenassem daejnie såarhtine juekedh: a) saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie b) maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre. Sámediggi láhčá diliid sámi mánáidgárdefálaldaga várás mánáidgárdedoarjaga hálddašeami bokte. Saemiedigkie saemien maanagïertefaalenassese sjïehteladta viehkine dåarjoem reeredh maanagïertide. Mánáidgárddit main lea sámi mánáidgárdefálaldat sáhttet ohcat doarjaga sierra doarjjaortnegiin. Maanagïerth mah aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtieh maehtieh dej joekehts dåarjoeöörnegi bïjre syökedh. Doarjjaortnegat leat Sámedikki bušeahtas. Saemiedigkien budsjedtedejtie dåarjoeöörnegidie buerkeste. Doarjun dihte mánáidgárddiid bargguRámmaplána mánáidgárddi sisdoallu ja doaimmatmielde, leat ráhkaduvvon fáddágihparáiddut. Juktie maanagïerten barkoem dåarjoehtidhMieriesoejkesjinie maanagïerten sisvegasse jïh laavenjassinejienebh teemagærjetjh leah dorjesovveme. Fáddágihppagat leat oaivvilduvvon inspirašuvdnan ja vuođđun reflekšuvdnii barggus sierra fáttáiguin mat čatnasit mánáidgárddi sisdollui ja doaimmaide. Teemagærjetjh edtjieh skraejrine årrodh jïh våaroeminie årrodh ussjedæmman gosse ovmessie teemajgujmie barka mah leah ektiedamme maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside. Dasto gávdnobagadus daid mánáidgárddiid várás gos leat sámi mánát. Aktebïhkedæjja maanagïertide saemien maanajgujmielea dorjesovveme. Sámedikkis leat máŋga ovttasbargoguoimmi geaiguin bargat ovttas olahan dihte min mihttomeriid. Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah mijjine berkieh juktie mijjen ulmieh jaksedh. Máhttodepartemeanta Maahtoedepartemente Oahpahusdirektoráhtta Ööhpehtimmiedirektovrate Fylkkamánni Fylhkenålma Mánáidgárddiid vánhenlávdegoddi Maanagïerti eejhtegemoenehtse Olgguldas veahkkevárit: Byjngetje vierhtieh: Mánáidgárdeláhka Maanagïertelaake (Lovdata) Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas buot mánáide ja vánhemiidda geat juo dan háliidit. Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.