mearraealahusat.html.xml

Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget	Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Mearraealáhusat	Marijne jielemh
Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid.	Saemiedigkie tjarki prijoriteradamme barkoem juktie raerieh gaavnedh mah maehtieh viehkiehtidh reaktam göölemasse gorredidh dejtie årroejidie mearoesaemien dajvine.
Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.	Mearoesaemien kultuvre lea fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse bigkeme, dovne goh jielemegeajnoe oktegimsh, men aaj jeatjah jielemigujmie ektine.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka	NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no	Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil	Daaletje
Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide	Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie
Sámediggi áigu duorastaga ođđajagimánu 14. b. čađahit politihkalaš konsultaš...	Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14. b. politihkeles rååresjimmieh tjïr...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Bivdi oažžu 150 000 ruvnno	150 000 kråvnah Bivdise
Sámediggeráđđi juolluda 150 duhát ruvnno Bivdái, mearrasámi bivdo- ja guolás...	Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme...
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid	Vuesieh gaajkesh saakh
Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit.	Daaletje aalkoealmetjereakta våaroeminie åtna saemiej histovreles reaktah jååhkesjidh, gaskem jeatjah mearoegaedtie- jïh fjovlegöölememasse saemiej årromedajvine.
Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas.	Saemiedigkie aaj jeahteme, lïhkesvoete eatnemevierhtide reeblemereaktam vadta aktene histovrijen perspektijvesne jïh provhkeperspektijvesne.
Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas.	Lïhkesovete- jïh jearohksvoete-prinsihpem sjïehtesjamme goh akte stuvrije prinsihpe Saemiedigkien barkosne marijne jieliemidie.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:	Saemiedigkie sæjhta:
sihkkarastit mearrasámi guovlluid álbmogii bivdovuoigatvuođaid	göölemereaktam gorredidh almetjidie mearoesaemien dajvine
ovdánahttit ja lasihit barggahusa mearraealáhusain	fasseldimmiem evtiedidh jïh lissiehtidh marijne jielemi sisnjeli
Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide.	Fïerhten-jaepien budsjedti tjïrrh dle Saemiedigkie tsavtshvierhtieh lyjkeme marijne jieliemidie.
Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegii ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.	Gosse dåarjoem vadta skåårvemidie vïnhtsine, bueriedimmieh voenges dåastovesijjijste, jïh dorjeseevtiedimmine viehkiehtidh marijne jielemen sisnjelen, maahta buerebelaakan viehkiehtidh monnehke göölemebyjresh tjåadtjoehtidh jïh veaksahkåbpoe darjodh, saemien mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine.
Vuoigatvuođat:	Reaktah:
Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččet sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset.	Staaten akte reaktadiedte saemide nuepieh vedtedh altese kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin.	Gööleme fjovline jïh mearojne, goh akte materijelle kultuvrevåarome, lea vihkeles årrome- jïh fasseldimmien gaavhtan saemien voenges siebriedahkine mearoebealesne.
Sámediggi lea čađat bargan ožžodeames guolleresurssaid nana báikkálaš hálddašeami.	Saemiedigkie lea gaajhki jaepiej tjïrrh barkeme guktie dïhte voenges reereme göölemevierhtijste veaksahkåbpoe sjædta.
Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččet eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot.	Dam lea dorjeme juktie göölijidie stuerebe faamoem jïh tsevtsemem vedtedh, gosse edtja vierhtieåtnoem nænnoestidh.
Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemiin, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde.	Regijovnale reereme, gusnie saemieh leah meatan jïh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi sisnjeli årrodh, jïh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii.	Haesteme lea, lissine reaktaperspektijvese, ulmiestuvreme tsavtshvierhtieåtnoen tjïrrh, buerebe ekonomeles mierietsiehkieh sjugniedidh orre vïnhtside, tjåadtjoehtidh dåastovesijjiem dejtie mah guelieh deallahtieh, jïh orre göölijh göölemebarkose skååffedh.