mii-leat-ollen-guhkas-muhto-matki-lea-guhki.html.xml

Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget	Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki	Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh
Dál njukčamánu 8. b. 2013 go mii ávvudat riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ja 100 nissoniid jagi jienastanvuoigatvuođa Norggas, de lea deaŧalaš muitit ahte vaikke vel mii leat ge ollen guhkás, de mii fertet ain rahčat, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.	Daelie, njoktjen 8. b. gosse dam nasjovnaale nyjsenebiejjiem jïh 100 jaepiej steemmereaktam nyjsenæjjide Nöörjesne heevehtibie, dle vihkeles mujhtedh jalhts mijjieh gåhkese båateme, dle annje guhkie vaedtsedh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
- Sámi servodagas lea árbevirolaččat leamaš dásseárvu, mas nissonat leat leamaš guovddážis.	- Aerpievuekien mietie dle saemien siebriedahke akte mïrrestalleme siebriedahke orreme, gusnie nyjsenæjjah aktem vihkeles råållam åtneme.
Čuohte jagi dás ovdal dát bođii ovdan sámi ovddasmanni nissona Elsa Laula Renberg barggus.	Tjuetien jaepien gietjeste dle vuesiehtimmien gaavhtan daate lij våajnoes naemhtie guktie dïhte saemien guvhkiehtæjja Elsa Laula Renberg barki.
Dál sáhttá dásseárvvu čilget sohkabealejuogademiin Sámedikkis.	Daan biejjien maehtebe dam vuejnedh dennie joekedimmesne nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem Saemiedigkesne.
Mis lea dakkár álbmotválljen orgána mas leat 49 % nissonat ja 51 % albmát, cealká presideanta Egil Olli.	Mijjen akte almetjeveeljeme krirrie gusnie 49 % nyjsenæjjah jïh 51 % kaarrh, presidente Egil Olli jeahta.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte vaikke vel sámi servodat lea ollen guhkás, de eat leat vel juksan mihttomeari, eat riikka dásis eat ge riikkaidgaskasaččat.	Dïhte aaj jeahta jalhts dïhte saemien siebriedahke lea gåhkese båateme dle ibie annje mieriem jakseme, vaallah nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale gænnah.
- Dásseárvvu ovddas mii fertet čađat rahčat, sihke parlameantan, servodahkan ja lagamužžan.	- Mïrrestalleme lea mij akt man åvteste mijjieh iktesth tjoerebe barkedh, goh parlameente, siebriedahke jïh meatanalmetjh.
Háliidan geavahit liibba sávvat buot nissoniidda lihku beaivái, loahpaha presideanta Egil Olli.	Manne sïjhtem nuepiem nuhtjedh gaajhkide nyjsenæjjide biejjine læhkoehtidh, Egil Olli minngemosth jeahta.
Guhkes mátki	Akte guhkies geajnoe
Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea ON nissonkommišuvnna (CSW) sáttagotti lahttu ja čalmmustahttá nissonbeaivvi New Yorkas.	Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN. ’ n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York ’ sne heevehte.
Norgga sáttagottis lea son deattuhan álgoálbmotnissoniid hástalusaid dan oktavuođas ahte bissehit veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá.	Dennie nöörjen delegasjovnesne dle dïhte aalkoealmetjenyjsenæjjaj haestemh tjïertestamme juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste tjöödtjestidh.
Sámedikki ávžžuhusa vuođul evttohii Norga váldit mielde Álgoálbmotjulggaštusa nissonkommišuvnna loahppadokumentii.	Skraejrien mietie Saemiedigkeste dle Nöörje raeriesti Aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem meatan vaeltedh nyjsenekommisjovnen galhkuvetjaatsegasse.
- Veahkaválddálašvuohta lea beaktilis vuohki jienahuhttit ja fámohuhttit nissoniid.	- Vædtsoesvoete akte radtjoes vuekie nyjsenæjjide beadtodh jïh dejstie faamoem vaeltedh.
Das, ahte oažžut iežas oainnuid guldaluvvot, lea sáhka válddis.	Sov gïelem åehpes jïh govloes darjodh lea amma faamoen bïjre.
Ain leat ollugat geat eai oainne nissoniid ollislaš, dievasahkásaš olmmožin, sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat.	Jïh nov lea nuekie dejstie mah annje eah nyjsenæjjide vuejnieh goh ellies, fååmijes almetjh, dovne voengesisnie jïh abpe veartenisnie.
Nu ahte ieš nissonbeaivvi muitalan iluin ahte dál orru leamen govda ovttamielalašvuohta das ahte álgoálbmotnissoniid vuoigatvuohta suodjaluvvot, galgá deattuhuvvot erenoamážit, cealká Vibeke Larsen New Yorkas.	Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh, daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh, dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh, Vibeke Larsen New York ’ ste soptseste.
Sámediggi oassálastá maid álgoálbmotnissoniid fierpmádahkii CSW:s.	Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW. ’ sne.
Doppe leat oččodeamen loahppadokumentii álgoálbmotnissoniid hástalusaid.	Daesnie barkeminie juktie haestemidie aalkoealmetjenyjsenæjjide meatan åadtjodh galhkuvetjaatsegisnie.
- Álgoálbmotnissoniidda lea deaŧalaš čalmmustahttit vealaheami vuođđun veahkaváldái, álgoálbmotnissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa eiseválddiid ja militeara bealis ja nissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa soađi ja miidnagilvima geažil.	- Aalkoealmetjenyjsenæjjah ååntjestellieh tjoevkesem rasismese goh våarome vædtsoesvoetese, alkoealmetjenyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh åejvieladtjijste jïh militæreste, jïh aaj nyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh dåaroen jïh mijnabïejemen gaavhtan.
Ollugat vásihit maiddái ahte álgoálbmotguovlluid nuoskkideapmi vahágahttá áhpehemiid ja mánáid.	Jeenjesh aaj dååjrieh dearjoe aalkoealmetji dajvijste skaarah buektieh nåejside jïh maanide.
Ollu álgoálbmotservodagain eai leat doarvái buorit lágat ja riektevuogádat mat fuolahit nissoniid.	Gelline aalkoealmetjesiebriedahkine dle ij leah nuekies laakh jih reaktaöörnegh juktie nyjsenæjjide vaarjelidh.
Dat dagaha nissoniid hui váttis dillái.	Daate aalkoealmetjenyjsenæjjide akten joekoen geerve tseahkan beaja.
Ollugat dáin nissoniin vásihit heaggavára go galget čuoččuhit álgoálbmot- ja nissonvuoigatvuođaid.	Jïjnjh dejstie nyjsenæjjijste dovne sov jïjtse jïh fuelhkien jieledem vaahrese biejieh juktie aalkoealmetje- jïh nyjsenaæjjareaktah tjåadtjoehtidh.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen cealká loahpas ahte álgoálbmotáirrasin okta máilmmi riggáseamos riikkain, mii leat geatnegasat bargat dan ala eará álgoálbmogat ge ožžot ovdánanvejolašvuođaid ja riekteovdáneami, maiddái dásseárvosuorggis.	Raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta goh tjirkijh aalkoealmetjijstie, aktene veartenen ræjhkoesommes laantijste dle mijjieh dïedtem utnebe evtiedimmienuepiej jïh reaktaevtiedimmien åvteste jeatjah aalkoealmetjidie barkedh, aaj mïrrestallemesuerkesne.
- Mii lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta oažžut dakkár čálgofálaldagaid, man birra eará álgoálbmogat sáhttet dušše niegadit.	- Mijjieh reaktah jih tråjjesfaalenassh utnebe mej bijre jeatjah aalkoealmetjh ajve maehtieh nïekedh.
Danne áigu Sámediggi bargat dainna ulbmiliin ahte álgoálbmotnissonat besset searvat riikkaidgaskasaš arenai ja ahte sis lea váikkuhanfápmu doppe.	Saemiedigkie sæjhta dan åvteste barkedh juktie aalkoealmetjenyjsenæjjah leah stïeresne jih maehtieh tsevtsedh dennie gaskenasjovnaale sijjesne.
Presideanta Egil Olli, tlf. +47 900 26 880	Govlehtallije: