oaivvilda-ahte-listhaug-ain-sahtta-njulget-boasttuvuoda.html.xml
Oaivvilda ahte Listhaug ain sáhttá njulget boasttuvuođa / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Oaivvilda ahte Listhaug ain sáhttá njulget boasttuvuođa
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh
Sámediggeráđđi Thomas Åhren doalaha Sámedikki moaitámuša boazolohkogeahpedeami prosessii.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem prosessen vööste bovtselåhkoegiehpiedimmine.
Son oaivvilda ahte ollu boazodolliide Finnmárkkus čuohcá máŋgga ráđđehusa oktasaš ráŋggáštanpolitihkka vaikke vel sii leat ge vigiheamit.
Dïhte veanhta jïjnjh båatsoesaemieh Finnmaarhkesne daelie ovsåahtan åadtjoeh damtedh jienebi reerenassi kollektijve bysvehtspolitihkem.
- Sámediggi oaidná dan dárbbu ahte geahpedit boazologu Finnmárkkus, muhto mii oaivvildit ahte proseassa lea geavvan boastut.
- Saemiedigkie vuajna daerpies bovtselåhkoem giehpiedidh Finnmaarhkesne, men mijjieh vïenhtebe daate prosesse lea eevre båastoeh otnjegem vaalteme.
2007:s bođii ođđa boazodoalloláhka, buriid áigumušaiguin ollašuhttit eanet iešstivrejumi.
Jaepien 2007 akte orre båatsoeburrielaake bööti, dej bööremes aajkoejgujmie lissiehtamme jïjtjestuvremem bïjre.
Orohagat ja siiddat galge ieža leat árjjalaččat mielde mearrideamen bajimus boazologu, ja ledje bures álggahan dán barggu ovttas boazodoallostivrrain.
Doh båatsoesïjth edtjin jïjtje eadtjohkelaakan meatan årrodh gosse edtjin dam bijjemes bovtselåhkoem nænnoestidh, jïh lin hijvenlaakan daejnie barkojne nïerhkeme båatsoeburriejståvrojne ektine.
Muhto departemeanta válljii baicce badjelgeahččat boazodoalu, ja nu dat bilidii proseassa, oaivvilda Åhren.
Departemeente buerebh veelji båatsoen aatsolen vuejedh jïh prosessem goerpedehti, Åhrén veanhta.
Åhren oaivvilda dát proseassa dat dagahii dan gilvvohallama mas ollu boazoeaiggádat posisjonerejedje iežaset daid earáid ektui.
Åhrén veanhta daate prosesse aktem gaahtjemem sjugniedi gusnie jïjnjh båatsoesaemieh jïjtjemse biejien sinsitnien vööste.
– Mun oainnu mielde lea deaŧalaš čujuhit dan ahte stáhta boazodoallopolitihkka dat lei mii vuolggahii dan gilvvohallama mas ollugat leat lasihan iežaset boazologu strategalaččat.
Manne vïenhtem vihkeles tjiertestidh ihke lij staaten båatsoepolitihke mij eelki daam gaahtjemem gusnie jïjnjh båatsoesaemieh leah bovtselåhkoem strategeleslaakan lissiehtamme.
Dan lei sáhttit čoavdit áibbas eará láhkai.
Staate lij maahteme daam tsiehkiem eevre jeatjahlaakan loetedh.
Dál gillájit buohkat daid oktasaš ráŋggáštandoaibmabijuid geažil, maid stáhta lea čađahan váidudan dihtii iežaset boasttuárvvoštallamii, deattasta Åhren.
Daelie gaajhkesh læjjadieh kollektijve bysvehtsråajvarimmiej gaavhtan mejtie staate tjïrrehte juktie jïjtse båastoeh vuarjasjimmieh davvodh, Åhrén vihteste.
Son oaivvilda ahte boazodoallopolitihkka lea áibbas endorii geavvan go eai leat ortnegat mat movttiidahttet eaktodáhtolaš geahpedeapmái.
Dïhte veanhta båatsoepolitihke lea tjaajanamme gosse öörnegh eah gååvnesh mah jïjtjevyljehke giehpiedimmiem skreejrieh.
– Politihka reaiddut berrejit leat ollu eanet go dušše spihčá ja áitagat.
– Politihken dïrregeskaavtege byöroe stuerebe årrodh goh svaalije jïh aajhtoeh.
Dál eat dieđe guđe váikkuhusaid geahpedeamit buktet ovttaskasolbmui dahje boazodollui oppalaččat, deattasta Åhren.
Daelie ibie daejrieh mah konsekvensh giehpiedimmie åådtje oktegs almetjidie jallh abpe båatsose, Åhrén vihteste.
- Lihkostuvvi resursahálddašeapmi sorjá das ahte oassálastit leat ieža mielde proseassas.
- Akte læhkoes vierhtiereereme lea jearohke aktöörh jïjtje leah meatan prosessesne.
Deaŧaleamos lea ásahit dássidis čovdosiid main leat bistevaš čovdosat boazolohkoáššái.
Vihkielommes daelie lea stïeres vuekieh gaavnedh mah bovtselåhkoedåeriesmoeride nåhkehtieh.
Ii leat maŋŋit geahčadit mo ovttas boazodoalloealáhusain sáhttá gávdnat luohttámušluovvi vugiid mo geahpedit boazologu, dadjá Åhren.
Ij leah fer seenhte vuejnedh guktie båatsojne ektine maahta jaehkemes vuekieh gaavnedh juktie bovtselåhkoem giehpiedidh, Åhrén jeahta.
Go eanandoalloministtar Sylvia Listhaug evttoha ahte boahtteáiggis galgá buot siidaosiid boazologuid almmuhit, de várre Åhren.
Goh reaksjovne laanteburrieministere Sylvi Listhaugen raeriestæmman mij jeahta båetijen aejkien edtja bovtsetaalide gaajhkide sïjtelåhkojde bæjhkoehtidh, Åhrén aktem vaatnoem åtna.
- Almmuhit juohke boazodoalli boazologu ii leat dakkár maid eambbo sáhttá dahkat.
- Ij saaht-laakan maehtieh bæjhkoehtidh man jïjnjh bovtsh fïereguhte båatsoesaemie åtna.
Dát lea sámi riekteáddejumi čielga rihkkun, ja lea dakkár vuohki maid ii sáhte čađahit ovdalgo lea árvvoštallan váikkuhusaid vuđolaččat.
Daate tjïelkelaakan saemien reaktavuajnoen vööste stræjra jïh ij maehtieh naemhtie darjodh bielelen konsekvenside veelelaakan vuarjasjidh.
Mun oaivvildan ahte dat ii leat dárbbašlaš ge, go hálddahusas han leat dat logut liikká, ja go siidadásis lea rabasvuohta bajimus boazologu ektui.
Manne vïenhtem ij leah darhkh daerpies gænnah, dan åvteste reereme gujht taalide læjhkan åtna, jïh dan åvteste fïerhtene sïjtesne bijjemes bovtselåhkoe damtoes.
Dakkár árvvoštallama oktavuođas bivdit mii Sámedikki bealis konsultašuvnnaid departemeanttain, loahpaha Åhren.
Aktene dagkeres vuarjasjimmesne sïjhtebe Saemiedigkien bieleste konsultasjovni bïjre birredh departemeentine, Åhrén minngemosth jeahta.