oktasas-davviriikkalas-oahppoplana-sami-ohppiide.html.xml

Oktasaš davviriikkalaš oahppoplána sámi ohppiide / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget	Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oktasaš davviriikkalaš oahppoplána sámi ohppiide	Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka lea čállán kronihka oktasaš sámi oahppoplána birra.	Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesji bïjre.
Sámi oahppit Norggas, Ruoŧas ja Suomas vásihit seamma hástalusaid.	Saemien learohkh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne dejtie seamma haestiemidie dååjroeh.
Sámegielat oahpaheaddjit ja sámi oahpponeavvut váilot, ja buot riikkain leat hástalusat oahpahusa organiseremiin.	Lohkehtæjjah fååtesieh mah saemien haalvoeh jïh saemien learoevierhtieh, jïh gaajhkine laantine haestemh guktie edtja lïerehtimmiem öörnedidh.
Oktasaš sámi oahppoplána sáhtášii leat okta oassi čovdosis, muhto mis leat muhtin hehttehusat maid fertet vuos beassat meaddel ovdal dat sáhttá šaddat duohtavuohta.	Akte tjåenghkies saemien learoesoejkesje lij maahteme akte bielie årrodh dehtie vaestiedasseste, men mijjen såemies heaptoeh mejtie tjoerebe rastanidh åvtelen dam buektiehtamme.
Dan dihte go leat stuora erohusat davviriikkaid skuvlavuogádagain, de ožžot sámi oahppit Norggas, Ruoŧas ja Suomas iešguđetlágan fálaldagaid, ja oahpahusas deattuhuvvojit iešguđetlágan áššit.	Dan åvteste stoerre joekehtsh dej noerhtelaanti skuvlesysteemi gaskem, saemien learohkh Nöörjesne, Såevmesne jïh Sveerjesne joekehtsh faalenassh åadtjoeh, jïh lïerehtimmie leavloem beaja joekehts aatide.
Muhtin oahppit eai vállje sámegiela skuvllas go oahpahusa organiseren dahká dan váttisin, ja buot riikkain váilot sámegieloahpaheaddjit ja sámi oahpponeavvut.	Såemies learohkh eah saemien skuvlesne veeljh dan åvteste lïerehtimmie lea öörnedamme naemhtie guktie geerve sjædta dam darjodh, jïh gaajhkine laantine saemienlohkehtæjjah jïh saemien learoevierhtieh fååtesieh.
Oktasaš jurddašeapmi organiserema ektui ja oktasaš oahppoplánat sáhtaše leat mielde čoavdime máŋga hástalusa go de sáhtášeimmet juogadit ja buorebut ávkkástallat resurssaid riikarájiid rastá.	Akte tjåenghkies ussjedimmie öörnedimmien jïh learoesoejkesji bïjre lij maahteme viehkiehtidh jïjnjh haestemh loetedh dan åvteste mijjieh limh maahteme juekedh jïh nåhtoem vierhtijste buerebelaakan nuhtedh laanteraastaj rastah.
Ovttasbargu skuvllaid gaskka dain golmma riikkain šattašii álkit, ja mii sáhtašeimmet ovttasbargat oahpponeavvobuvttademiin ja nu seastán sihke olmmošlaš ja ruđalaš resurssaid.	Laavenjostoe skuvli gaskem dejnie golme laantine sæjhta aelkebe sjïdtedh, jïh mijjieh limh maahteme laavenjostedh learoevierhtieh evtiedidh, jïh dovne almetjen jïh ekonomeles vierhtieh spååreme.
Dát eaktuda gal ahte dáid riikkaid eiseválddit leat mielas dasa ahte sámegieloahpahus lea riggodahkan, ja ahte mii ovttasráđiid vuoitit badjel byrokráhtalaš hehttehusaid.	Daate amma kreava åejvieladtjh dejnie golme laantine leah vyljehke saemiengïelenlïerehtæmman vuartasjidh goh akte aevhkie, jïh mijjieh ektesne åejvieladtji heaptoej bijjelen vitnebe.
Mun ferten gal ovttatmanu čielggadit ahte dát guoská maid Ruoššariikii, go doppe leat maid sámit.	Daate aaj akte aamhtese Russlaantese, dan åvteste saemieh aaj Russlaanten bielesne.
Liikká áiggun dán oktavuođas váldit ovdan daid vejolašvuođaid mat leat davviriikkalaš ovttasbarggus, go dat orro mu mielas vuos leamen eanet olámuttos.	Læjhkan sïjhtem daennie ektiedimmesne dej nuepiej bïjre soptsestidh mah leah aktene laavenjostosne dennie noerhtelaanti bielesne, dan åvteste mov vuarjasjimmien mietie lea gehtiebasse jaksoemieriem daelie aalkoelisnie.
Iešguđet lágat, láhkaásahusat ja oahppoplánat	Joekehts laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh
Lágat, láhkaásahusat ja oahppoplánat sámegieloahpahusas leat iešguđetláganat dán golmma riikkas.	Laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh lïerehtæmman saemien gïelesne leah joekehts dejnie golme laantine.
Ohppiid vuoigatvuođat, fágaid organiseren, diibmolohku, láhkadoahpagat ja oahppoplánat leat iešguđetláganat, ja vel dasa ahte oahppit álget skuvlii iešguđet agis ja eai vácce liikka máŋga jagi vuođđoskuvllas.	Learohki reaktah, öörnedimmie faagijste, tæjmoelåhkoe, laakedïejvesh jïh learoesoejkesjh leah gaajhkh joekehts, jïh lissine dle maanah joekehts aaltarisnie aelkieh jïh eah seamma jïjnjh jaepieh maadthskuvlesne vaedtsieh.
Go oahppit Norggas álget guđajahkásažžan sin logijagi vuođđoskuvlaohppui, de Suomas ja Ruoŧas álget oahppi skuvlii go leat čieža jagi ja vázzet ovcci jagi vuođđoskuvllas.	Learohkh Nöörjesne aelkieh sijjen maadthskuvleööhpehtimmine govhten jaepien båeries mij vaasa luhkie jaepieh, mearan learohkh Såevmesne jïh Sveerjesne aelkieh tjïjhtjen jaepien båeries jïh vaedtsieh uktsieh jaepieh.
Skuvlaeaiggádat leat geatnegahtton addit oahpahusa mii lea riika skuvlavuogádaga ja dohkkehuvvon oahppoplánaid mielde.	Skuvleaajhteri lea dïedte lïerehtimmiem vedtedh mij lea aarvoej mietie laanten skuvlesysteemine jïh jååhkesjamme learoesoejkesjigujmie.
oktasaš davviriikkalaš oahppoplánat fertejit danin leat Suoma, Norgga ja Ruoŧa lágaid ja skuvlavuogádaga mielde.	Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesjh tjuerieh dan åvteste aarvoej mietie årrodh laakigujmie jïh skuvlesysteemigujmie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Iešguđet vuoigatvuođat ja iešguđet gielat	Joekehts reaktah jïh joekehts gïelh
Norggas lea sámi ohppiin individuála vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas gos ihkinassii riikkas sii orrot.	Nöörjesne saemien learohkh jïjtsh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne saaht gusnie dah laantesne årroeminie.
Jus skuvllain ii leat sámegieloahpaheaddji, de sáhttet oažžut oahpahusa gáiddusoahpaheami bokte.	Dastegh skuvlh eah saemienlohkehtæjjam utnieh, maehtieh lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh.
Dain logi gielddain mat leat sámegielaid hálddašanguovllus, lea buot ohppiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.	Dejnie luhkie tjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne gaajhkh learohkh maadthskuvleaaltarisnie reaktoem utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Muhtin gielddat hálddašanguovllus leat mearridan ahte oahpahus sámegielas lea geatnegahtton buot ohppiide gielddas.	Muvhth tjïelth reeremedajven sisnjelen leah nænnoestamme lïerehtimmie saemien gïelesne edtja obligatovreles årrodh gaajhkide learoehkidie tjïeltesne.
Suomas ja Ruoŧas ožžot oahppit geat orrot sámi gielddain sámegieloahpahusa muhtin diimmuid vahkkus, ja sámi skuvllain oahpahit sámegillii.	Såevmesne jïh Sveerjesne learohkh mah saemien tjïeltine årroeminie lïerehtimmiem åadtjoeh såemies tæjmoeh våhkoen, jïh saemien skuvline lïerehtimmie lea saemiengïelesne.
Sámi oahppit geat orrot olggobealde sámi gielddaid leat olggobealde sámegieloahpahusa.	Saemien learohkh mah saemien tjïeltiålkoli årroeh leah dan åvteste saemien lïerehtimmien ålkolen.
Giellarájit eai čuovo riikarájiid, muhto leat rastá daid.	Gïeleraasth eah laanti raasth dåeredh, men leah raasti dåaresth.
Norggas ja Ruoŧas lea davvisámegiella, julevsámegiella ja máttasámegiella.	Nöörjesne jïh Sveerjesne utnebe noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Suomas lea davvisámegiella, anársámegiella ja nuortalašgiella.	Såevmesne utnieh noerhtesaemien, enaresaemien jïh luvliesaemien.
Dat mearkkaša ahte riikkain lea okta dahje máŋga oktasaš giela, juoga mii mu mielas berre dahkat ovttasbarggu vejolažžan.	Daate sæjhta jiehtedh doh laanth aktem jallh jienebh tjåenghkies gïelh utnieh, jïh dan åvteste vïenhtem mijjieh byörebe maehtedh laavenjostedh.
Guovttegielalašvuohta	Guektiengïelevoete
Go lágas Norggas čuožžu sámegiella, de lea deattuhuvvon ahte lea sáhka davvisámegielas, julevsámegielas ja máttasámegielas.	Ööhpehtimmielaakesne Nöörjesne lea tjïertestamme saemien lea noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Ohppiin Norggas sáhttá leat sámegiella vuosttašgiellan dahje sámegiella nubbingiellan.	Learohkh Nöörjesne maehtieh saemien voestesgïeline jallh saemien mubpiengïeline utnedh.
Oahppit geat hállet sámegiela válljejit dábálaččat sámegiela vuosttašgiellan.	Learohkh mah saemiestieh veeljieh åajvahkommes saemien voestesgïeline.
Oahppit geat eai máhte sámegiela, sáhttet álgit sámegieloahpahusain vaikko goas skuvlaáigodagas.	Learohkh mah eah saemien maehtieh, maehtieh veeljedh saemienlïerehtimmine aelkedh saaht gåessie skuvletïjjen.
Ruoŧas geavahuvvo doaba sámegiella dan sámegieloahpahusa birra mii lea sámeskuvllain.	Sveerjesne dïejvese saemien åtnasåvva saemienlïerehtimmien bïjre dejnie saemien skuvline.
Muđui geavahuvvo doaba eatnigiella go lea sáhka sámegieloahpahusas sihke Suomas ja Ruoŧas.	Jeatjah gaavhtan dïejvese ietniengïele åtnasåvva dovne Sveerjesne jïh Såevmesne.
Doppe ii leat sámegiella nubbingiellan, muhto sáhttá válljet sámegiela vierisgiellan.	Desnie eah saemien mubpiengïeline utnieh, men maehtieh lïerehtimmiem saemien ammesgïelesne åadtjodh.
Juoga mii lea oktasaš buot sámi ohppiide beroškeahttá guđe riikkas, lea ahte sis lea guovttegielat oahpahus, gos našunalgiella lea bákkolaš.	Naakede mij lea tjåenghkies gaajhkide saemien learoehkidie saaht mennie laantesne, dah guektiengïelen lïerehtimmiem utnieh, desnie gusnie nasjovnaalegïele lea obligatovreles.
Oahppoplánat sámegielas fertejit čuovvut našunalgiela oahppoplána.	Learoesoejkesjh saemiengïelesne tjuerieh learoesoejkesjen aarvoej mietie årrodh nasjovnaalegïelesne.
Norggas lea sámegielfágas ovttas dárogielfágain ovddasvástádus ovddidit sámi ohppiid guovttegielatvuođa, ja oahpahus lea sajáidahtton maid dárogielfága oahppoplánain.	Nöörjesne saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne dïedtem utnieh saemien learohki guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh lïerehtimmie lea aaj viedteldihkie nöörjenfaagen learoesoejkesjinie.
Ruoŧas ja Suomas lea sámegieloahpahus lassin dábálaš oahpahussii.	Sveerjesne jïh Såevmesne saemienlïerehtimmie goh akte lissie båata dan sïejhme lïerehtæmman.
Oktasaš málle	Tjåenghkies maalle
Mun evttohan ahte mii ovdánahttit oktasaš málle ja vuođđojurddašeami davviriikkalaš vuosttašgiellaoahppoplánain dárogielas, suomagielas, ruoŧagielas ja sámegielas.	Manne vïenhtem mijjieh edtjebe aktem tjåenghkies maallem jïh maadthussjedimmiem evtiedidh dejnie noerhtelaanti voestesgïelen learoesoejkesjinie nöörjen, såevmien, sveerjen jïh saemien gïelesne.
Buot golmma riikkain lea geatnegasvuohta hábmet skuvlaárgabeaivvi nu ahte sámegieloahpahus šaddá bivnnut ja adno riggodahkan.	Gaajhkh doh golme laanth aktem tjåenghkies dïedtem utnieh skuvlen aarkebiejjiem hammoedidh naemhtie guktie saemienlïerehtimmie fryöjstehke sjædta jïh vuajnalgamme goh akte ræjhkoesvoete.
Dát ferte leat sávahahtti mihttomearri oktasaš oahppoplánabarggus.	Daate tjuara dïhte bijjemes ulmie årrodh dennie barkosne aktine tjåenghkies learoesoejkesjinie.
Mus lea jáhkku dasa ahte dákkár hástalusaid go dás lean válddahan sáhttá čoavdit jus lea dáhttu.	Manne jaahkam dagkerh haestemh mah leah buerkiestamme maehtieh loetesovvedh gosse væljoe lea stïeresne.
Go Sámedikkit ja daid golmma riikkaid eiseválddit čoahkkanit gávdnan dihte čovdosiid, mii sáhttit oažžut sámegiela áŋgiruššama mii buvttiha buoridemiid ja oktasaščovdosiid.	Gosse Saemiedigkieh jïh åejvieladtjh dejnie golme laantine ektesne tjihkedieh dejtie raeride gaavnedh dellie sïjhtebe gujht aktem nænnoestimmiem saemien gïeleste åadtjodh mij bueriedimmieh jïh tjåenghkies raerieh sjugnede.
Go lea dáhttu garvit byrokráhtalaš ja teknihkalaš hehttehusaid, de mii gávdnat čovdosiid.	Gosse væljoe gååvnese åejvieladtji jïh teknihkeles heaptoej baaktoe gaajvedh, dellie raeride gaavnebe.
De ii leat diibmologu ja ahkejoavkkuid heiveheapmi nu stuora hástalus go álggos orro leame.	Dellie sjïehtedimmie tæjmoelåhkoste jïh aalteredåehkijste ij sïjhth dan stoerre haesteme årrodh mij aalkoelisnie govlesåvva.
Loahppaboađus šaddá buoret vejolašvuohta háhkat oahpahusa, oahpponeavvuid ja oahpaheddjiid - ja nannoset sámegieloahpahus go ávkkástallá rájáhis gealbbu.	Illedahke minngemosth sæjhta årrodh ööhpehtimmiem aelhkebelaakan åadtjodh, vielie learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah – jïh nænnoestehteme saemienööhpehtimmie viehkine åtnose vaeltedh dam joekoen stoerre maahtoem.
Njulgestaga buoret skuvlaárgabeaivi ja oahppandilli ohppiide, ja min bargu lea láhčit dili dasa.	Raaktan akte buerebe skuvleaarkebiejjie jïh lïerehtimmietsiehkie learoehkidie, jïh mijjen barkoe lea dïssesjïehteladtedh.