ollu-odda-sami-kulturmuittut-gaskal-bahccavuona-ja-hammarfeastta.html.xml

Ollu ođđa sámi kulturmuittut gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta / Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget	Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ollu ođđa sámi kulturmuittut gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta	Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Statnett plánaid oktavuođas bidjat ođđa elrávdnjejođđasa gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta lea Sámediggi čađahan kulturmuitoregistreremiid daid guovlluin maidda huksen guoská.	Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne, Saemiedigkie lea kultuvremojhtesh vïhtesjadteme dejnie dajvine mah leah bigkemedajven sisnjelen.
Sámediggi lea registreren badjel 1000 ođđa kulturmuittu ja ollu guovlluin mat ovdal eai lean nu oahppásat kulturmuittuid oktavuođas, leat gávdnan hui ollu kulturluottaid.	Saemiedigkie lea bijjelen 1000 orre kultuvremojhtesh vïhtesjadteme, jïh jïjnjh dajvh mah aarebi eah lin dan åehpies goh kultuvremojhtesedajvh, desnie ojhte joekoen jïjnjh kultuvregïejh gaavneme.
Sámediggi lea gávdnan máŋga orohaga, bálvvosbáikki, čiehká, hávddi, bivdorokki, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras.	Saemiedigkie lea gellie årromesijjieh, sjïelesijjieh, våarhkoeh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjovle-Hammerfest-linjan mietie.
Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche dadjá ahte prošeakta lea buvttihan ollu ođđa ávdnasiid, erenoamážit várreguovlluin maidda ii leat nu álki beassat ja gos eai leat dahkkojuvvon kulturmuitoregistreremat ovdal.	Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta illedahke daehtie prosjekteste lea jïjnje orre materijaale, ij goh unnemes dejstie vielie miehtjies dajvijste gusnie ij leah kultuvremojhtesh vïhtesjadteme aarebi.
- Leamaš gelddolaš gávdnat nu ollu luottaid olbmuid doaimmaid maŋis.	- Joekoen murreds orreme dan jïjnjh gïejh gaavnedh almetji darjoemistie.
Okta čalbmáičuohcci gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra, luoddanan jiehtanasgeađggi guoras, masa lei biddjojuvvon guovžaoaiveskálžu lupmui geađggi vuollái.	Akte dejstie gaavnojste mij mijjem ierieli lea akte sjïelesijjieh akten stoerre saalvegierkien lïhke, gusnie akte duvrien åejjienskuvhrie lij bïejesovveme aktene raejkesne gierkien nualan.
Dát gávnnus lea guhkkin eret linnjás, ii ge leat áitojuvvon huksemii, dadjá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche.	Daate gaavnoe lea guhkede linjeste, jïh ij leah håvhtadamme bigkemistie, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Son dadjá ahte vaikke vel dáin kulturmuittuin čatnasit ollu dáloniid meahccegeavaheapmái, de čájehit eatnašat boazosápmelaččaid doaimmaid ja ássama.	Dïhte jeahta jalhts maahta jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie ektiedidh dejtie årroeh-almetjidie mah miehtjies dajvem nuhtjin, dellie doh ellen jeanatjommes gïejh båatsoesaemiej darjoemijstie jïh årromesijjijste.
Dát guovllut leat leamaš ja leat deaŧalaččat boazodollui.	Daate lea dajvh mah leah vihkeles orreme båatsose jïh annje leah vihkeles.
Dás leat deaŧalaš geasseguohtumat ja dálveguohtumat ja muhtun guovllut leat dasa lassin deaŧalaš guottetbáikkit.	Daesnie vihkeles giesiegåatomh jïh daelviegåatomh jïh såemies dajvh leah lissine vihkeles suehpedslaanth.
Deaŧalaš jođáhagat gaskal geasseguohtumiid rittus ja dálveguohtumiid siseatnamis rasttildit máŋgga saji plánejuvvon linnjaspáittu, dadjá Schanche.	Soejkesjamme linjalaajroeh aaj båetieh desnie gusnie bovtsigujmie jåhta giesielaanteste jïh daelvielaantese, Schanche jeahta.
Sámediggi lea čađahan 10 radiologalaš áigemeroštallama činain mat leat registrerejuvvon árraniin ja goahtesajiin.	Saemiedigkie lea 10 radiologeles dateradimmieh dorjeme moeresjïjleste vïhtesjadteme aerniesijjijste jïh låavthgåetiesijjijste.
Čájehuvvo ahte dat gullet 1500 jagiid rájes álgogeahčen 1900-logu rádjai.	Doh vuesiehtieh doh aerniesijjieh leah boelhkeste 1500 raejeste 1900-låhkoen aalkoven raajan.
Vaikke vel várra lea ge nu ahte ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin leat boarráset, de čujuhit ávdnasat dasa ahte maŋŋá 1600-logu ja erenoamážit maŋŋá 1700-logu geavahuvvojedje guovdilis guovllut viidábut.	Jalhts maahta aerviedidh jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie leah båarasåbpoe, dellie materijaale daejrehte mijjieh aktem stuerebe åtnoem dejstie sjyöhtehke vaeriedajveste åadtjobe boelhken 1600 raejeste - jïh kanne joekoen 1700 raejeste.
Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche ahte sii leat maid čohkken ollu máidnasiid, historjjáid ja muitalusaid iešguđet guovlluin.	Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta daah leah aaj jïjnjh vaajesh, histovrijh jïh soptsesh tjöönghkeme dejstie ovmessie dajvijste.
Sámedikkis lea leamaš buorre gulahallan báikkálaš geavaheddjiiguin, geat leat juogadan iežaset máhtu guovlluid geavaheami birra.	Saemiedigkie lea hijvenlaakan govlesadteme dej voenges utnijigujmie, mah leah såårneme guktie dah daejrieh doh dajvh leah åtnasovveme.
Ollugat sáhtte muitalit boares orohagaid birra ja olbmuid birra geat ledje geavahan daid gitta álgogeahčen 1800-logu rádjai.	Jeenjesh meehtin bïevnesh vedtedh båeries årromesijjiej jïh almetji bïjre mah lin dejtie nuhtjeme bååstede 1800-låhkoen aalkoelisnie.
Dat máhttu ja dieđut leat gaskkustuvvon máŋga buolvva čađa, dadjá Schanche.	Daate lea daajroe jïh bïevnesh mah leah boelveste boelvese sertiestovveme, Schanche jeahta.
- Registreremat čájehit ahte máŋga guovllu gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta leat rikkes kultureanadagat main lea stuorra kultuvrralaš ja historjjálaš árvu, loahpaha prošeaktajođiheaddjiKjersti Schanche.	- Doh vïhtesjadtemh vuesiehtieh gellie dajvh laajrosne Balsfjovlen jïh Hammerfestem gaskesne ræjhkoes kultuvreeatnemh utnieh stoerre kultuvrelle jïh histovrijen aarvojne, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche minngemosth jeahta.
Sámediggi lea gulahallamin Statnettiin eastadeaddji doaibmabijuid oktavuođas mat galget gáhttet daid kulturmuittuid mat sáhttet billašuvvat huksema geažil.	Saemiedigkie Statnettine digkedeminie heerreden råajvarimmiej bïjre juktie kultuvremojhtesidie vaarjelidh mah maehtieh arhkenidh aktene bigkemisnie.
Okta dain doaibmabijuin lea leamaš heivehit spáittu ja másttaid sajušteami.	Akte dejstie råajvarimmijste lea orreme laajroem jïh maastesijjide sjïehtesjidh.
Kulturmuittut mat leat uhkiduvvon, merkejuvvojit sihkarvuođaavádagain daid birra nu ahte sáhttá eastadit vahágiid.	Dej kultuvremojhtesi bïjre mah leah vaahresne, edtja aktem jearsoesvoeteraastem utnedh juktie skaarah heerredidh.
Eanet dieđuid addá: Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche 784 74 011	Vielie bïevnesh: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011
Raporta lea biddjojuvvon mielddusin.	Reektehtse lea baalte bïejeme.
Loga eanet Báhccavuona-Hámmárfeastta-linnjá birra dás:	Lohkh vielie Balsfjovle-Hammerfestlinjan bïjre: