ovttasbargu-ja-vuoigatvuodacielggadeapmi.html.xml
Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie
Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna bargojoavku geigii njukčamánu 21. b. iežas Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna rievdadusevttohusa Norgga eanandoallo- ja biebmoministarii Sylvi Listhaugii ja Ruoŧa báikegoddeministarii Eskil Erlandssonii.
Barkoedåehkie nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovnese sov raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen / sveerjen båatsoekonvensjovnese deellie bearjadahken, njoktjen 21. b. nöörjen laanteburrie- jïh beapmoeministerese Sylvi Listhaug jïh Sveerjen voeneministere Eskil Erlandsson.
Bargojoavkkus lea Norgga ja Ruoŧa bealde sámedikkiid, Ruoŧa sámiid riikkasearvvi ja Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi ovddasteaddjit.
Barkoedåehkesne tjirkijh Saemiedigkijste Nöörjesne jïh Sveerjesne, Sveerjen saemiej rïjhkesiebreste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebreste.
Bargojoavkku jođiheaddji lea Ellinor Marita Jåma Norgga bealde Sámedikkis.
Barkoedåehkien åvtehke lea Ellinor Marita Jåma Nöörjen Saemiedigkeste.
Bargojoavku lea gulahallama bokte orohagaiguin ja čearuiguin evttohan ođđa konvenšuvdnateavstta.
Barkoedåehkie lea rååresjimmiej tjïrrh sïjtigujmie nöörjen jïh sveerjen bielesne aktem raeriestimmiem dorjeme akten orre konvensjovneteekstese.
Bargojoavkkus leat stuorra vuordámušat dasa ahte ráđđehusat bidjet bargojoavkku barggu ja evttohusa vuođđun go Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna fargga dohkkehuvvo.
Barkoedåehkien lea stoerre veanhtadimmieh ihke reerenassh sijhtieh barkoedåehkien barkoem jïh raeriestimmiem våaroemasse bïejedh akten varke vihtiestæmman nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste.
Bargojoavku lea bidjan vuođđun ahte ovttasbargošiehtadusat berrejit leat váldonjuolggadussan gaskal orohagaid ja čearuid.
Barkoedåehkie lea våaroemasse bïejeme laavenjostoelatjkoeh byöroeh åejvienjoelkedassine årrodh nøørjen jïh sveerjen sïjti gaskem.
Sierramielalašvuođa berre vuos geahččalit čoavdit šiehtadallamiid bokte ja dasto vejolaš soabadallamiid bokte Boazoguohtunlávdegotti vehkkiin.
Dastegh ovgeahpan dellie tjuara voestegh pryövedh rååresjidh jïh dan mænngan kanne liktedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie.
- Šiehtadallamat main eai leat bohtosat, čovdojuvvojit dakko bokte ahte Boazoguohtunlávdegoddi mearrida guohtunguovlluid, guohtunáiggiid ja boazologu.
- Edtja rååresjimmieh bielelen illedahkh loetedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie mij vihteste gusnie edtja gåatodh, gåessie edtja gåatodh jïh man gellie bovtsh edtja årrodh.
Váiddaorgánan doaibmá Ođđasisárvvoštallanlávdegoddi, mii dahká loahpalaš mearrádusa, muitala bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma.
Laejhtemeåårgane lea Overprøvings-moenehtse mij dam minngemosth nænnoestimmiem vaalta, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma soptseste.
Guohtunvuoigatvuođaid kárten ja sihkkarastin
Goerehtalleme jïh gorredimmie gåatomereaktijste
Nationála boazodoallopolitihkka lea jagiid mielde rievdadan orohagaid ja čearuid guohtunguovlluid.
Nasjovnaale båatsoepolitihke lea jaepieh doekoe nøørjen jïh sveerjen sïjti gåatomedajvh jarkelamme.
Bargojoavkku mielas lea áibbas deaŧalaš boahtteáiggi rádjerasttideaddji boazodollui ahte čađahuvvo vuoigatvuođakárten čielggadit riektevuođu, vai boahtteáiggis sáhttá čoavdit guohtunvuođu almmá stuorra riidduid haga.
Barkoedåehkie vuajna lea eevre daerpies dan båetijen aejkien raastendåaresth båatsoen gaavhtan, aktem reaktagoerehtallemem tjïrrehtidh juktie reaktavåaromem tjïelkestidh, guktie maahta gåatomevåaromem loetedh bielelen naan stoerre ovvaantoeh.
Muhtun doallit eai leat gártadan vieruiduvvan vuoigatvuođa iežaset ođđa guovlluide.
Såemies båatsoealmetjh eah leah provhkereaktam åådtjeme sijjen orre dajvide.
Dát lea deaŧalaš oassi dain hástalusain mat leat leamaš rádjerasttideaddji boazodoalu mihtilmasvuohtan.
Daate akte vihkeles bielie dejstie haestiemijstie mah guhkiem orreme dennie raastendåaresth båatsosne.
- Eahpesihkkaris dilli lea vuolgán nationála politihkas ja dan berre čoavdit dáid guovlluid vuoigatvuođaid almmolaš kártema ja dohkkeheami bokte, dadjá Jåma.
- Nasjovnaale politihke lea dam ovseekerevoetem sjugniedamme jïh byögkeles goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste daejtie dajvide byöroe dam loetedh, Jåma jeahta.
Boraspiret áitet boazodoalu
Juvrh akte aajhtoe båatsose
- Konvenšuvdnaguovllus lea stuorra boraspiremáddodat goappašiid riikkain.
- Akte stoerre juvretjïerte konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine.
Dilli lea áittan goappašiid riikkaid boazodoalu ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuhtii.
Daelie dïhte akte aajhtoe båatsoen ekonomeles, ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten vööste gåabpaginie laantine.
Boraspiret áitet ollugiid birgenlági, dadjá bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma.
Juvrh jieliemassem gellide håvhtadieh, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta.
- Nationála boraspirepolitihkka ferte vuhtiiváldit váikkuhusaid konvenšuvdnaguovllu boazodollui goappašiid riikkain, dadjá Jåma.
- Nasjovnaale juvrepolitihke tjuara konsekvenside båatsose konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine krööhkedh, Jåma jeahta.
Boazodoalloareálaid suodjaleapmi
Vaarjelimmie båatsoen dajvijste
Goappašiid riikkain gosa konvenšuvdna gusto dáhpáhuvvet dávjá sisabahkkemat guohtunguovlluide.
Ahkedh goerpedahkh gåatomedajvine dorjesuvvieh gåabpaginie laantine gusnie konvensjovne lea faamosne.
Sápmelaččaid bealis dát vásihuvvo dego guohtunareálain ii leat rievttálaš ja duohta suodjaleapmi.
Saemien bieleste dle vååjnoe goh gåatomedajvh eah naan vaarjelimmiem utnieh laakine jïh rïektesisnie.
- Lea iešvuosttaldeaddjin go rádjerasttildeaddji boazodoallu vuos sihkkarastojuvvo konvenšuvnna bokte, ja de dasto áitojuvvo eará sisabahkkemiid geažil, dadjá Jåma.
- Sæjhta akte paradokse årrodh jis dïhte raastendåaresth båatsoe gorresåvva konvensjovnen tjïrrh, seamma tïjjen goh dïhte lea håvhtadamme arealegoerpedahkijste jeatjah bielijste, Jåma jeahta.
Viidáset čuovvoleapmi
Vijriesåbpoe barkoe
Sámediggeráđđi Henrik Olsen giitá bargojoavkku barggu ovddas.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen barkoedåehkiem gæjhta barkoen åvteste.
Son giitá maiddái buot orohagaid ja čearuid mat leat leamaš mielde proseassas.
Dïhte aaj gaajhkide sïjtide nøørjen jïh sveerjen bielesne gæjhta mah leah meatan orreme prosessesne.
- Sámediggeráđđi vuordá dál ahte Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat čuovvolit bargojoavkku evttohusaid.
- Saemiedigkieraerie veanhtede doh reerenassh Sveerjesne jïh Nöörjesne barkoedåehkien raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe berkieh.
Lea deaŧalaš ahte mis lea dakkár konvenšuvdna mii fuolaha buot beliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buori vugiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Vihkeles mijjieh aktem konvensjovnem åadtjobe mij gaajhki guejmiej reaktah jïh ïedtjh hijvenlaakan gorredieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dá lea bargojoavkku rievdadusevttohus:
Daesnie barkoedåehkien raeriestimmie jarkelimmide:
Loga eanet barggu birra dás: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon
Lohkh vielie barkoen bïjre: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon
Eanet dieđuid addet:
Vielie bïevnesh:
Bargojoavkku jođiheaddji: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460
Barkoedåehkien åvtehke: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460