sahkavuorru-samediggeradi-diedahusa-ovdan-buktimis-23.09.15.html.xml

Sáhkavuorru Sámediggeráđi dieđáhusa ovdan buktimis 23.09.15 / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget Sáhkavuorru Sámediggeráđi dieđáhusa ovdan buktimis 23.09.15 Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15 Čoahkkinjođiheaddji Tjåanghkoeåvtehke ON nállevealaheami vuostálastinlávdegoddi (CERD) lea gieskat almmuhan maŋimuš áigodatraporttas Norgga birra. EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) lea aadtjen sov minngemes boelhkereektehtsem bæjhkoehtamme Nöörjen bïjre. Raporttas dovddaha lávdegoddi ahte lea duođas fuolas Norgga eiseválddiid áŋgiruššama ektui rasismma ja vaššiságaid vuostá go guoská etnihkalaš ja eará rašis joavkkuide. Reektehtsisnie moenehtse aktem tjïelke tjoeperdimmiem buakta nöörjen åejvieladtji barkoste juktie raasismen jïh aassjoen vööste gæmhpodh etnihkeles unnebelåhkoej vööste jïh jeatjah prååsehke dåehkiej vööste. Lávdegoddi rávve ollu doaibmabijuid movt nannet láhkadahkosiid ja plánaid rasisttalaš veahkaválddi, lassánan amasbalu ja vealaheami oktavuođas. Moenehtse jienebh råajvarimmieh juvnehte mah edtjieh laakide jïh soejkesjidie nænnoestehtedh juktie raasistiske vædtsoesvoeten jïh sjïdtije ammesasven jïh sïerredimmien vööste gæmhpodh. Nugo Sámediggeráđđi ja eanetlohku dán čoahkkimis, de lea ON nállevealahanlávdegoddi hui fuolas sámi mánáid giella- ja oahpahusdili geažil. Seammalaakan goh Saemiedigkieraerie jïh jienebelåhkoe daennie krirresne, EN:n raasesïerredimmiemoenehtse tjarke tjoeperdeminie dehtie gïele- jïh lïerehtimmietsiehkeste saemien maanide. Sámediggi lea ollu jagiid bivdán eanet resurssaid sámi oahpahussii: oahpponeavvuide, ruhtadeapmái ja oahppanresurssaide. Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme aktem lissiehtimmiem vierhtijste åadtjodh saemien lïerehtæmman: learoevierhtieh, finansieradimmie jïh lohkehtæjjavierhtieh. Dát lea maiddái fas ain fáddán min gulahallamis bušeahta ja bušeahttadárbbuid birra ráđđehusain. Daate sæjhta aaj tïjjen åvtese akte teema årrodh gosse budsjedten jïh budsjedtedaerpiesvoeten bïjre rååresjibie reerenassine. Mun lean maiddái duhtavaš go ON nállevealaheami vuostálastinlávdegoddi oaivvilda ahte Norgga eiseválddit čuovvolit váilevaččat Finnmárkkulága ja eana- ja čáhcevuoigatvuođaid identifiserema Finnmárkkus ja dan olggobealde. Manne aaj madtjeles ihke EN:n raasesïerredimmiemoenehtse jeahta nöörjen åejvieladtjh eah leah guhkiebasse barkeme Finnmaarhkelaakine jïh reaktaidentifikasjovnine eatnamasse jïh tjaatsan Finnmaarhkesne jïh Finnmaarhken ålkolen. Nugo diehtit de lea Sámediggeráđđi guhkes áiggi cuiggodan dan go álgoálbmogiid suodjaleapmi ja vuoigatvuođaid goziheapmi lea váilevaš minerálaláhkaaddimis ja go konsultašuvnnat eai doaimma Norgga eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Goh dijjieh daejrede dle Saemiedigkieraerie guhkiem laajhteme aalkoealmetjh jïh reaktah eah vaarjelimmiem utnieh mineraalelaakine, jïh eah sijjen dïedtem steereme dej tjïelke rååresjimmiej bïjre nöörjen åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem. Maiddái dán lea lávdegoddi fuomášan. Jïh moenehtse aaj dam vïhtesjadteme. Čoahkkinjođiheaddji Tjåanghkoeåvtehke Maŋimuš jagiid áŋgiruššan ja bargu stáhtaid ja álgoálbmogiid beales riikkaidgaskasaš arenas lea buktán šattuid. Dej minngemes jaepiej råajvarimmie jïh barkoe mejtie staath jïh aalkoealmetjh leah dorjeme gaskenasjovnaale sijjesne leah hijven illedahkh vadteme. Mun muittuhan ON álgoálbmogiid vuoigatvuođa julggaštusa ja Álttá 2013. Manne måjhtajahtam EN:n bæjhkoehtimmien bïjre aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh Alta 2013. Dat buorre ovdáneapmi čájeha man dárbbašlaš lea ahte Sámediggi árjjalaččat searvá riikkaidgaskasaš arenas. Daate hijven evtiedimmie vuesehte lea daerpies Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan gaskenasjovnaale sijjesne. Globaliseren dagaha ahte mearrádusat mat dahkkojuvvojit riikkaidgaskasaččat čuhcet báikkálaččat min árgabeaivái. Doh globaliseradimmietendensh darjoeh guktie sjæjsjalimmieh gaskenasjovnaale sijjesne konsekvensh voengesne åadtjoeh mijjen aarkebiejjien jieliedinie. Sámedikki dieđáhus solidaritehta ja riikkaidgaskasaš barggu birra meannuduvvo dán vahkus. Saemiedigkiebïevnese solidariteeten jïh gaskenasjovnaale barkoen bïjre gïetesåvva daan våhkoen. Das evttoha Sámediggeráđđi earret eará ahte áŋgiruššan EO mearrádusorgánaid ektui nannejuvvo. Desnie Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah raereste barkoem nænnoestehtedh EU:n sjæjsjalimmieåårgani vööste. Dieđáhus ja strategiijat leat dakkár gaskaoamit maid bokte nannejuvvo Sámedikki rolla riikkaidgaskasaš aktevran. Bïevnese jïh strategijh desnie leah dïrregh mah sijhtieh Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh akte gaskenasjovnaale aktööre. Dasto galgat mii váikkuhit ON álgoálbmogiid vuoigatvuođaid julggaštusa konkretiserema sámi álbmoga várás ruovttus. Seamma tïjjen edtjebe viehkine årrodh tjïelkestidh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetjereaktaj bïjre saemien åålmegidie mijjen laantesne. Čoahkkinjođiheaddji Tjåanghkoeåvtehke Rievdan ja ovdáneapmi báikkálaččat, nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat dagahit ahte sámi servodahkii dađistaga bohtet ođđa hástalusat. Jarkelimmie- jïh evtiedimmiedrïekten gaavhtan voengesne, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne, dle saemien siebriedahke ahkedh orre haestemi uvte tjåådtje. Dát gáibidit ođđa jurdagiid ja čovdosiid. Dan åvteste daerpies orre åssjaldahkigujmie jïh raeriejgujmie. Danne buvttii Sámediggeráđđi maŋimuš vahkus ovdan čielggadusa perspektiivvaid birra ráđđehusa suohkanođastussii. Minngemes våhkoen Saemiedigkieraerie dan åvteste aktem salkehtimmiem perspektijvi bïjre åehpiedehti reerenassen tjïeltereformese. Mun oainnán ahte dievasčoahkkinjođiheaddji Gaski álggos odne bijai midjiide jearaldaga; movt árvvoštallojuvvo dáláš sámepolitihkka 150 jagi geahčen ? Manne krööhkestim stoerretjåanghkoen åvtehke Gaski mijjese gyhtjelassem gihtji daan biejjien; guktie daan beajjetje saemiepolitihke sæjhta vuarjasjamme sjïdtedh 150 jaepiej minngelen ? Mun dajan ahte: ráđđehusa suohkanođastus lea maiddái sámepolitihkka. Baajede mannem dam naemhtie jiehtedh: reerenassem tjïeltereforme aaj saemiepolitihke. Dat guoská stuorra ja deaŧalaš politihkkasurggiide main lea mearkkašupmi sámiide, ja dat guoská áššiide main válddahuvvojit sámi politihkalaš vuoigatvuođat, resurssat ja eatnamat ja kultuvrralaš vuoigatvuođat. Dïhte sæjhta stoerre jïh vihkeles politihkesuerkiej bïjre årrodh saemide, jïh gyhtjelassi bïjre årrodh mah leah saemien politihkeles reaktaj bïjre, vierhtiej jïh eatnemedajvi bïjre jïh kultuvrelle reaktaj bïjre. Čielggadus galgá dál sáddejuvvot viiddis gulaskuddamii sámi servodahkii. Daelie salkehtimmie edtja akten gamte govlehtimmieprosessese saemien siebriedahkesne. Muhto juo dál sáhtán mun dadjat maid Sámediggeráđđi oaivvilda suohkanođastusbarggu ektui ahte ođastus ferte nannet riektedili ja bálvalusfálaldagaid sámiide suohkaniin. Men joe daelie maahtam jiehtedh Saemiedigkieraerien vuajnoe dennie barkosne tjieltereformine lea reforme tjuara reaktatsiehkiem jïh dïenesjefaalenassem nænnoestehtedh saemide tjïeltine. Jos 150 geahčen galgá gullot sámegiella suohkaniin, leat sámegiela oahpahus skuvllain ja sámit ellet iežaset sámi eallima, de ferte suohkanstruktuvra ja rievttit láhččojuvvot dan ektui. Jis edtja saemiestidh tjïeltine, saemiengielesne ööhpehtidh skuvlesne jïh saemienlaaketje jieledh150 jaepiej minngelen, dellie tjïeltestruktuvre jïh reaktah tjuerieh dïsse sjïehteladtedh. Suohkanođastusas ii leat assimilerenulbmil, muhto mii ballat dattetge ahte dat áiggi mielde sáhttá mannat dohko guvlui, jos sámit šaddet kultuvrralaš ja politihkalaš unnitlohkun buot suohkaniin boahtteáiggis. Tjïeltereforme ij assimileradimmiem ulmine utnieh, naemhtie guktie mijjieh aarebi daan biejjien govlimh daaroedehtemepolitihken jaepijste. Men læjhkan bïllem dïhte guhkiebasse maahta dagkerh effekth åadtjodh, dastegh saemieh akte kultuvrelle jïh politihkeles unnebelåhkoe sjidtieh gaajhkine båetijen aejkien tjïeltine. Čoahkkinjođiheaddji: Tjåanghkoeåvtehke: Nugo maiddái ON nállevealahanlávdegoddi namuha, de duolmmahallet sámi guovllut ja vuoigatvuođat stuorra servodaga beales, sihke guolástusresurssaid, minerálaresurssaid ja areálaresurssaid dáfus. Goh aaj EN:n raasesïerredimmiemoenehtse neebnie, dle saemien dajvh jïh reaktah tjarke behtjiedimmiem nuelesne stoerresiebriedahkeste, dovne göölemevierhtiej, mineraalevierhtiej jïh arealevierhtiej sjïekenisnie. Suohkanođastus ja hástalusat sámi kultuvrra, giela ja oahpahusa ektui čájehit ahte lea duohta dárbu geahčadit bajimuš dásis ja čoahkis dáid hástalusaid. Tjïeltereforme jïh haestemh ektiedamme saemien kultuvrese, gielese jïh lïerehtæmman vuesiehtieh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese dejtie haestiemidie vuartasjidh eensilaakan jïh tjåenghkies. Voestes nuepie lea mænngan daan våhkoen: Vuosttaš vejolašvuohta lea maŋŋelis dán vahkus: Sámediggi áigu dán dievasčoahkkimis meannudit ášši 37/15 Vuođđolága sátnádeami rievdadeapmi § 108 ja Vuođđoláhka sámegillii. Saemiedigkie edtja daennie stoerretjåanghkosne aamhtesem 37/15 gïetedidh Jarkelimmie jiehtiegijstie Maadthlaakesne § 108 jïh Maadthlaake saemiengielesne. Sámediggeráđđi evttoha ahte vuođđolágas dárkilastojuvvo sámi álbmoga stáhtus riikka álgoálbmogin. Saemiedigkieraerie aktem tjïertestimmiem raereste maadthlaakesne saemien almetji staatusem bïjre goh laanten aalkoealmetjh. Dat lea alimus reálapolitihkalaš dahku, ja mii dávista daid hástalusaide ja ovdáneapmái mat sámiin dál leat ovddabealde. Daate akte vihkeles realpolitihkeles råajvarimmie, mij lea seamma vihkeles goh doh haestemh jïh evtiedimmievæhta mej uvte saemieh daan biejjien tjåadtjoeh. Čoahkkinjođiheaddji Tjåanghkoeåvtehke Sámediggeráđđi lea borgemánus johtán miehtá Finnmárkku rittu. Saemiedigkieraerie lea mïetsken aktem fealadimmiem dorjeme Finnmaarhken gaedtiebealam. Mearraresurssat leat ahtanuššama ja optimismma gáldut miehtá rittu. Vierhtieh mearosne lea akte gaaltije sjïdtedæmman jïh optimismese abpe gaedtiebealam. Olles Sámediggeráđđi lea oaidnán makkár eallinfápmu ja nana dáhttu lea olbmuin, dan mii oinniimet miehtá Várggáin gitta Ávanuorrái. Abpe Saemiedigkieraerie lea madtjeles sjïdteme dehtie jieledefaamoste jïh barkoevæljoste mejtie vuajneme abpe fealadimmesne Vardøen luvhtie Havøysunden gåajkoe. Dieđuid maid oaččuimet váldit mii viidáseappot bargu Mearrasámi strategiijaiguin. Daejnie manne leam raerien reektemem barkoen bïjre åehpiedehteme minngemes boelhkese. Sámediggeráđđi lea mearridan doarjut dán jagá TV-akšuvnna arvevuovddi ovddas. Saemiedigkieraerie lea sjæjsjalamme sov dåarjoem vedtedh jïh nænnoestidh daan jaepien TV-aksjovnem maam Regnskogfondet reerie. Mun ávžžuhan buot áirasiid ja sápmelaččaid muđui, searvat dán jagá akšuvdnii. Manne haastam gaajhkide tjirkijidie jïh jeatjah saemide eadtjohke årrodh daan jaepien aksjovnesne. Dán jagá akšuvdna guoská erenoamážit álgoálbmogiidda arvevuovdeguovlluin ja rahčamušaide álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ovddas. Daan jaepien aksjovne lea joekoen aalkoealmetji bïjre ebrieskåajjedajvine jïh gæmhpoen bïjre aalkoealmetji reaktaj åvteste. Dieđit iežat ruhtačoaggin dahje doarjjo eará ládje. Bïeljelh datne sïjhth böössaguedtiejinie årrodh jallh jeatjahlaakan dåarjoehtidh. Giittán beroštumis. Gæjhtoe mov åvteste.