samediggeraddi-oadda-olgun-lavvardaga.html.xml

Sámediggeráđđi oađđá olgun lávvardaga / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi oađđá olgun lávvardaga	Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđđi áigot idjadit olgun sotnabeaivve vuostá ija.	Saemiedigkieraerie Aili Keskitalo vaalta meatan dejtie mubpide saemiedigkieraeresne jïh ålkone jïjjede laavadahken jïjjen.
Sii dahket nugo earát miehtá riikka, ja servet kampánjii #nattinaturen maid Norsk Friluftsliv (Norgga Olgoáibmoeallin) organisere.	Dellie dah darjoeh goh joekoen jïjnjh jeatjebh bïjre jarkan laantesne, jïh meatan sjædta kampanjesne #nattinaturen maam Norsk Friluftsliv öörnede.
- Mii oađđit dieđusge lávus, nu movt sámi álbmot lea dahkan don dolaža rájes go mii jođiimet meahcis, muitala Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.	- Mijjieh hævvi låavthgåetesne åerebe, mij guhkede gietjeste lea desnie gusnie mijjieh saemieh libie jïjjedamme gosse eatnamisnie fealadamme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste.
Sámi kultuvrras lea olggustallan riggudahttán hui sakka eallima.	Dååjresh eatnamisnie utnedh lea akte ræjhkoes gaaltije jieliedisnie saemien kultuvresne.
Dat lea deattuhuvvon gieskat almmuhuvvon dutkanbohtosiin mat čájehit ahte sámi nuorat leat eanemusat árjjalaččat meahcis.	Dam aaj vihtiesti aadtjege dotkemeilledahkine mah vuesiehtin saemien noerh leah væjkalommes gosse lea darjomi bïjre eatnamisnie.
Muhto eallin luonddus mearkkaša sámiide maiddái ollu eanet; namalassii lea dat sámi kulturvuođus.	Men jielede eatnamisnie aaj mij akt stuerebe saemide: gidtjh våarome dan saemien kultuvrese.
Danne leat Sámedikki presideanttas máŋga ákka manne searvat #nattinaturen-kampánjii.	Saemiedigkiepresidente dan åvteste jienebh fåantoeh åtna man åvteste edtja meatan årrodh " nattinaturen- kampanjesne.
- Vuosttažettiin orru mu mielas deaŧalaš ávžžuhit olbmuid vánddardit luonddus psyhkalaš ja fysalaš čálggu dihte.	- Uvtemes tuhtjem vihkeles haestedh almetjidie eatnamisnie årrodh dan psykiske jïh fysiske tryjjesvoeten gaavhtan.
Muhto munnje lea seamma deaŧalaš áŋgiruššat luonddu ceavzilis geavahemiin.	Men mov gaavhtan lea unnemes seamma vihkeles tjïertestidh dam monnehke åtnoem eatnamistie.
Mun háliidan ahte maiddái mu mánáidmánát, ja fas sin mánáidmánát, galget oažžut vejolašvuođa eallit luonddus ja ávkkástallan luonddu riggodagaiguin, joatká Keskitalo.	Manne sïjhtem aaj mov aahkuvh jïh dej aahkuvh vihth, edtjieh nuepiem åadtjodh eatnaminie jieledh jïh eatnemen ræjhkoesvoeteste nuhtedh, Keskitalo jåarhka.
Ceavzilis luondduin ávkkástallan lea árbevirolaš sámi ealáhusaid dovdomearka.	Monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte maam doh aerpievuekien saemien jielemh vuesiehtieh.
Ovdamearkan leat boazodoallu, guolástus, bivdu, muorječoaggin ja eará ávkkástallan.	Goh båatsoe, gööleme, vijreme, möörjeme jïh jeatjah nuhteme.
Muhto Sámedikki presideanta čujuha maiddái ođđa sámi ealáhusain, nugo mátkeealáhusain, lea ceavzilis olggustallan vuođđun.	Men saemiedigkiepresidente aaj tjïerteste doh orre saemien jielemh, goh fealadasse, aktem monnehke ålkoejieledem våaroeminie åtna.
Son váldá ovdan mátkeealáhusaktevrra Gallas, mii veahkeha ráđi geavatlaččat lávvardaga idjadeamis.	Dïhte neebnie fealadasseaktööre Gallas, mij raeriem viehkehte dej dæjpeles aatigujmie laavadahken jïjjedimmine.
- Jos Gallas háliida, de lea das stuorra vejolašvuohta sáhttit buktit bargosajiid sihke sámi kultuvrra ja olggustallama vuođul.	- Jis Gallas dam sæjhta dellie dah aktem stoerre nuepiem åtna barkoesijjieh sjugniedidh mah våaromem utnieh dovne saemien kultuvresne jïh ålkoejieliedisnie.
Ollu mátkkošteaddjit háliidit eakti ja ceavzilis luondduvásihusaid, ja mus lea stuorra jáhkku dasa ahte ođđaáigásaš mátkeealáhusat mat vuođđuduvvojit árbevieruide sáhttet leat deaŧalaččat sámi servodaga boahtteáigái, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo loahpas.	Jïjnjh fealadæjjah ïedtjem utnieh tjïelke jïh monnehke dååjresistie eatnamisnie, jïh manne ojhte vïenhtem akte daajbaaletje fealadasse mij aerpievuekine bigkie maahta joekoen vihkeles sjïdtedh dan saemien siebriedahkese båetijen aejkien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo minngemosth jeahta.
Dieđut: Sámediggeráđđi idjada Vikas olggobealde Rørosa čakčamánu 5. – 6. b..	Saemiedigkieraerie Vikesne, Röörosen ålkolen, jïjjede skïereden 5.-6.
Presideantta Aili Keskitalo lassin idjadit maiddái sámediggeráđi lahtut Thomas Åhren, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen ja Silje Karine Muotka olgun.	b. Lissine Aili Keskitalo aaj saemiedigkieraerien lïhtsegh Thomas Åhrén, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen jïh Silje Karine Muotka meatan.
Norgga Olgoáibmoeallin, mii lea 15 eaktodáhtolaš olggustallanorganisašuvnnaid oktasaš organisašuvdna, lágida #nattinaturen-kampánjja.	Norsk Friluftsliv, akte ektiesiebrie 15 jïjtjevyljehke ålkoejieledesiebride Nöörjesne, mij kampanjen " nattinaturen duekesne tjåådtje.
Nu ollu go 700 politihkkara miehtá riikka leat dieđihan ahte servet kampánjii.	Dan gellie goh 700 politihkerh abpe laanteste leah beavneme dah edtjieh meatan årrodh kampanjesne.
Eanet dieđuid gávnnat dákko: http://www.norskfriluftsliv.no/nattinaturen /	Vielie bïevnesh maahta daesnie gaavnedh: http://www.norskfriluftsliv.no/nattinaturen /
Jos ležžet jearaldagat sámediggeráđi olgun idjadeami birra, de sáhtát váldit oktavuođa Runar Myrnes Balto:in, tel. 97773778.	Jis gyhtjelassh saemiedigkieraerien jïjjedimmine maahta govlesadtedh politihkeles raeriestæjjine Runar Myrnes Balto, tell 97773778.