Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggevisti
Saemiedigkiegåetie
H. M. Gonagas Harald V rabai ođđa sámediggevistti almmolaččat skábmamánu 2. b. 2000.
H. M. Gånka Harald V. Saemiedigkiegåetiem Karasjohkesne byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2. b. 2000.
Sámediggevisttis lea Norgga bealde sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja Sámedikki hálddahus.
Saemiedigkiegåetesne dïhte saemiej almetjeveeljeme krirrie, jïh Saemiedigkien reereme Nöörjesne.
Vistti leaba tevdnen siviilaarkiteavtta guovttos Stein Halvorsen ja Christian Sundby, geat njukčamánus 1996 vuittiiga arkiteaktagilvvu čuoládagain 69,3˚ DAVVI.
Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme, mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD.
Oktiibuot ledje dieđihan 116 gilvaleaddji, ja 48 evttohusa bohte.
Ållesth dle 116 mah lin meatan gaahtjemisnie, jïh dejstie 48 raeriestimmieh böötin.
Huksenbarggut álggahuvvojedje borgemánus 1998, ja vuođđogeađggi bijai Stuorradikki presideanta Kirsti Kolle Grøndahl geassemánus 1999.
Mïetsken 1998 dle bigkemebarkoem eelkin, jïh ruffien 1999 dle stoerredigkiepresidente Kirsti Kolle Grøndahl maadthgierkiem bïeji.
Visti lea hábmejuvvon vuollegis beallegierdun guovtti gearddis gos lea Sámi sierrabibliotehka, resepšuvdna, čoahkkinlanjat ja sullii njealjelogi kantuvrra.
Gåetie goh akte bieliegievlie göökte laptine gusnie Saemiedigkien gærjagåetie, dåastoesijjie, tjåanghkoetjiehtjelh jïh medtie njieljieluhkie kontovrh.
Nuppe geahčen beallegierddu lea lávvohápmásaš dievasčoahkkinlatnja sámi álbmotválljen orgána čoahkkimiid várás.
Bieliegievlien gietjesne Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka mij låavthgåetine vååjnoe, jïh desnie dah tjåanghkoeh saemiej almetjeveeljeme krirresne.
Sámediggevisti lea vuosttažettiin dan politihkalaš ja rievttálaš stáhtusa konkrehta govastahkan, mii sápmelaččain lea álbmogin.
Saemiedigkiegåetie lea uvtemes akte vihties væhta dan politihkeles jïh riekteles staatusasse maam saemieh utnieh goh akte åålmege.
Sámediggevisti ollašuhttá buot govttolaš gáibádusaid ođđaáigásaš parlameantavistái.
Saemiedigkiegåetie gaajhkh eensi krievemh voebnesje akten daajbaaletje parlamentegåatan.
Sámedikki dievasčoahkkinlanjas, auditorias ja buot čoahkkinlanjan leat digitála dulkonrusttegat.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka, auditovrije jïh gaajhkh tjåanghkoetjiehtjelh digitaale toelhkedïrregh utnieh.
Preassas ja mediain leat sierra lanjat, ja lea vejolaš TV ja radio bokte sáddet Sámedikki dievasčoahkkimiid.
Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv ’ sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
Vistti obbaviidodat lea 5 300 njealjehasmehtera ja prošeaktagolut ledje 128.710.000 ru jagis 2000.
Gåetien ållesth stoeredahke lea 5 300 kvadraatemeeterh jïh prosjekten maaksoe lij 128-710.000 kr. jaepien 2000.