samedikki-kultur-ja-valastallanstipeanddat.html.xml
Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat / Falástallan / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
Sámedikki nuoraid kultur-ja valáštallanstipeandda ožžot Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup ja Anne Maia Raanes Sørensen
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen
Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit sámi nuoraid bargat musihkain, dáidagiin, kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende edtja noeride skreejredh eadtjaldovvedh musihken, kåansten, kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli.
Sámediggi juohká vihtta 25 000 ruvdnosaš stipeandda, ja dat juhkkojuvvojit ohcamiid vuođul.
Vïjhte stipendh vadtasuvvieh, fïereguhte 25 000 kråvnah, jïh stipendh vadtasuvvieh våaroemisnie ohtsemijstie.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte son lea hui sakka jierásmuvvan go ohcciid doaimmat fátmmastit nu viidát.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta satne lea joekoen madtjeles man gellielaaketje ohtsijh leah.
- Mun háliidan dadjat ahte sámi kultur- ja valáštallaneallimis lea buorre boahtteáigi go ledje nu ollu ohccit ja buorre kvalitehta.
- Sïjhtem jiehtedh dovne låhkoe ohtsemijstie jïh ohtsiji kvaliteete aktem hijven båetijem aejkiem saemien kultuvre- jïh gaarsjelimmiejieliedasse vuesiehtieh.
Mis lei hui váttis válljet vihttasa sin gaskkas, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Joekoen geerve vïjhte vitnijh veeljedh dej gaskem, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Ole Mathis Sara Nedrejord lea njuikejeaddji ja lea olahan buriid bohtosiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Ole Mathis Nedrejord lea treavkanjulhtjije jïh lea hijven illedahkh åådtjeme dovne daennie laantesne jïh ålkoelaantesne.
Diimmá njuikenáigodagas lei son riikka nubbin buoremus juniornjuikejeaddji.
Dæjmetje jaepien lij laanten mubpie bööremes juniornjulhtjije.
Aslak Ole Eira lea guhkesmátki čuoigi, ja vázzá dál Ráissa čuoiganjoatkkaskuvllas.
Aslak Ole Eira lea eadtjohke tjoejkije, jïh daelie treavkagymnasesne vaadtsa Nordreisesne.
Sus ledje buorit bohtosat Artic Winter Games gilvvuin ja máŋgga eará meašttirčuoigamiin.
Dan lea hijven illedahkh gaahtjemistie Artic Winter Games jïh jieniebistie jeatjah gaahtjemijstie.
Ina-Theres Andrea Sparrok lea govvideaddji.
I na-Theres Andrea Sparrok lea fotograafe.
Son lea duođaštan máttasámi boazodoalu buori ja ealli vuogi mielde.
Dïhte åarjelsaemien båatsoem hijvenlaakan jïh jielijelaakan vuesiehtamme.
Govaid ja teavsttaid bokte juohká son máhtu maiddái sámi giela ja kultuvrra birra, ja movttiidahttá sámi nuoraid ge beroštit govvendáidagis.
Viehkine guvvijste jïh tjaalegijstie dïhte aaj daajroem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre geerjehte, jïh jeatjah saemien noerh skreejrie mej ïedtje fotokåanstese.
Sarakka Gaup lea neavttár.
Sarakka Gaup lea dorjehtæjja.
Teáhterdáidaga bokte lea son juo gártadan alccesis guhkes ja juohkelágan vásihusaid.
Teaterekåansten tjïrrh dïhte joe guhkies jïh gellielaaketje dååjrehtimmiem åådtjeme.
Gaup čájeha lávdedáidagis bokte ahte sámi kulturgaskkusteapmi guoskkaha.
Sov scenekåansten tjïrrh Gaup vuesehte saemien kultuvrebïeljelimmie doehtede.
Ferte leat duostil ja geavahit buot searaid dáidagii go galgá lihkostuvvat, ja son doaibmá nuorra sámiid jietnan geat leat ohcamin gullevašvuođa ja ruohttasiiddiset.
Daerpies heartoeh jïh dedikasjovnem utnedh jis edtja kåanstesuerkesne lyhkesidh, jïh dïhte goh akte gïele sjædta noere saemide mah ektiedimmiem jïh jïjtsh roehtsh ohtsedieh.
Anne Maia Raanes Sørensen lea baleahttadánsu.
Anne Maia Raanes Sørensen lea baledtedaanhtsoje.
Son álggahii juo gávcci jahkásažžan karrieara baleahttadánsumis.
Gosse lij gaektsien jaepien båeries dïhte eelki baledtem daanhtsodh.
Sámi kultuvrra sáhttá maiddái dánssa bokte čuvget ja buktit oidnosii.
Daanhtsoen tjïrrh saemien kåanste aaj maahta våajnoes sjïdtedh jïh bæjjese lutnjesovvedh.
Sus lea nana háliidus dánsut, ja háliida leat mielde čájeheamen eará sámi nuoraide ahte dánsumii sáhttá maiddái leat sadji sámi kulturgaskkusteamis.
Dïhte eahtsa daanhtsodh, jïh sæjhta meatan årrodh jeatjah saemien noeride vuesiehtidh daanhtsoe aaj maahta aktem sijjiem utnedh kultuvrebïeljelimmesne.
Son lea oahppamin baleahta Kanadas.
Dïhte baledtem låhka Canadesne.
Raanes Sørensen álgá fidnooahppin ámmátlaš baleahtta kompaniijas, Coastal City Ballet.
Tsïengelen Raanes Sørensen edtja lïerehtæjjine aelkedh aktene profesjovnelle baledtekompanijesne, Coastal City Ballett
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte stipeandaoažžut leat buohkat buorrin ovdagovvan sámi nuoraide ja leat sin ambassadevrrat go háliidit áŋgiruššat valáštallamiin ja kultuvrrain.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gaajhkh stipendevitnijh leah hijven åvteguvvieh jïh ambassadöörh saemien noeride mah sijhtieh gaarsjelimmine jïh kultuvrine gïehtelidh.
Eanet dieđut: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219