samegiel-baikenamat.html.xml

Sámegiel báikenamat / Giella / Sámediggi - Sametinget Saemien sijjienommh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget Sámegiel báikenamat Saemien sijjienommh Ovddasvástideaddji politihkkár Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne. Ávjovárri Politihkere gïen diedte Aili Keskitalo NSR aili.keskitalo@samediggi.no Phone: +47 971 29 305 Láhka gáibida ahte báikenamat čállojit riekta ja ahte čállojit sámegielat čálamearkkaiguin. Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne. Láhkaásahusas maiddái árvaluvvo ahte suohkanat sáhttet válljet čállit sámegielat báikenamma ovddemussii galbbain dain guovlluin mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui. Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste. Sámegielat báikenamat maid gili bistevaš orru olbmot dahje gillái gullevaš ealáhusat beaivválaččat geavahit, galget geavahuvvot almmolaš galbbain, kárttain jnv. (§9). Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9). Nammakonsuleantabálvalus Nommekonsulentedïenesje: Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenamma oaivadeddjiid. Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide. Báikenammanevvohat ásahuvvui 1991:s seammás go báikenammaláhka fápmuibiddjui. Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne. Dalle nammadedje máŋga báikenammaoaivadeddjiid, earret eará sámegielat ja suomagielat báikenamaide. Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide. Báikenammaoaivadeddjiin lea fágalaš ovddasvástádus buktit neavvagiid dasa movt báikenamat almmolašvuođas galget čállojuvvot. Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh. Sámi guovlu Norggas lea gielalaččat juhkkojuvvon golmma oassái, nu ahte lullisámi guovllus báikenamaid čállinnorbma čuovvu lullisámi riektačállima, julevsámi guovllus julevsámi riektačállima ja davvisámi riektačállima ges davvisámi guovllus. Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie. Davvisámegiella: Jonny Inge Nutti Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti Lullisámegiella: Ole Henrik Magga Åarjelsaemien: Ole Henrik Magga Báikenammaláhka Laake sijjienommi bïjre Áššemeannudanvuohki sámegielat báikenammaáššiid gieđahallamis: Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre: Soames ovddida nammaášši báikenammalága vuođul. Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre. § 5 vuosttaš lađđasis mearriduvvo gii sáhttá ovddidit nammaášši. § 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh. Ášši sáddejuvvo Aamhtese seedtesåvva Mearridanásahussii (lága § 5 nuppi ja goalmmát lađđasis mearriduvvo gii guđege báikenama ektui lea mearridanásahus). Nænnoestimmieåårganese. (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide). Mearridanásahus gárvvista ášši ja čohkke buot gávdni dieđuid. Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie. Ášši sáddejuvvo Aamhtese seedtesåvva Gulaskuddamii guovtti mánu gulaskuddanáigemeriin. Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh. Suohkan fuolaha ahte buohkat geain lea gulaskuddanriekti besset buktit cealkámuša, ja sádde ášši Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh åadtjoeh lahtestimmine båetedh, jïh dam seedtie Sámi báikenammanevvohahkii gii neavvu movt báikenamma galgá čállojuvvot. saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste. Nammakonsuleantabálvalusas lea guokte mánu áigemearri máhcahit ášši Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie Mearridanásahussii mii ášši mearrida. nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje. Mearrádus sáddejuvvo suohkanii, mii almmuha mearrádusa báikenammalága § 6 njuolggadusaid mielde (oktan váidinvejolašvuođa dieđuin mii lea § 10 mielde). Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie). Mearrádus sáddejuvvon maiddái Sámi nammakonsuleantabálvalussii, eará almmolaš ásahusaide mat geavahit nama iežaset bálvalusain, ja maiddái Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie Sámegielat báikenamat neahtas Saemien sijjienommh nedtesne Statens Kartverk bargá ovdánahttimis ođđa bálvalusaid neahtas, ja dál lea rahppon vejolašvuohta ohcat sámegielat báikenamaid. Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh. Norgesglasset lea ohcanvuđot Norggakárta. Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh. Das lea vejolašvuohta sirddašit kárttain, ohcat adreassaid, earáhuhttit koordináhtaid ja unnidit ja stuoridit válljejuvvon guovllu. Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine. Don sáhtát ohcat badjel 450 000 báikenamaid ja sullii 23 000 sámegielat báikenamaid Norggas ja kártavuogádat čájeha ohccojuvvon báikenama kárttas. Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne, jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne. Viidáset sáhtát ohcat luoddanamaid Norggas nu ahte luoddanamma sajádat čájehuvvo kárttas. Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne. Norgesglasset ođđa gáhppálagas ja kárta skuvllain leat betaveršuvnnat, mii mearkkaša ahte dat eai leat loahpalaččat gárvvistuvvon, ja ahte hápmi ja doaibma sáhttá dieđekeahttá rievdaduvvot. Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh. Norgesglasset ođđa gáhppálat Norgesglasset, orre versjovne. Kárta skuvllas betaveršuvdna Kaarhte skuvlesne betaversjovne.