samegielaid-halddasanguovlu.html.xml

Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget Sámegielaid hálddašanguovlu Reeremedajve saemien gïelide Sámegiela hálddašanguovllus leaba sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat. Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh. Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh, mah leah reeremedajvesne saemien gïelide. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkere gïen diedte Ávjovárri NSR Aili Keskitalo Phone: +47 971 29 305 Áigeguovdil Daaletje Presideanta galleda hálddašangielddaid Presidente guessine mænna reeremetjïeltine Áigodagas ođđajagimánu / guovvamánu áigu presideanta Aili Keskitalo galledit g... Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnned... Loga eambbo Lohkh jienebh Árborde suohkan lea mearridan ohcat laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste Sámediggi lea ožžon illudahtti dieđu go Árborde suohkanstivra lea mearridan... Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe... Loga eambbo Lohkh jienebh Čájet buot áššiid Vuesieh gaajkesh saakh Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Guovdageainnu suohkana ja Kárášjohka, Deanu, Unjárga ja Porsáŋggu gielddaid Finnmárkkus, Gáivuona ja Loabát suohkaniid Romssas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, Snoasa suohkana ja Raavrevijhke gielda Davvi-Trøndelagas. Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Porsáŋggu Finnmaarhkesne, Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne, Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne, Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne. Njeallje davimus fylkkasuohkanat, Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelaga, gullet maiddai hálddašanguvlui. Dah njieljie noerhtemes fylhkentjïelth, Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne. Sámegielaid hálddašanguovlu: Reeremedajve saemien gïelide: Sámegiela hálddašanguovllus galget sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastit rievtti: Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh: Atnimis sámegiela almmolaš ásahusaiguin gulahallamis saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla Ahte beassá gullat ja oaidnit sámegielain almmolaš oktavuođain saemien gïelem dåastodh byögkeles ektiedimmesne Sámegiela hálddašanguovllus lea čuovvovaš gáibádusat almmolaš ásahusaide ja doaimmaide: Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie: Almmuhusat mat leat hálddašanguovllu juogo olles álbmoga várás dahje álbmotoassái, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii. Bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijstie mah leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie dejstie årroejijstie reermedajvesne, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh. Skovvi mii adno hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusa ektui galgá gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2). Goerh, mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2). Sus guhte sámegillii váldá oktavuođa hálddašanguovllu almmolaš ásahusain, lea riekti oažžut vástádusa sámegillii (§ 3-3). Dïhte guhte saemeste jallh saemien tjaala akten voenges byögkeles åårganese reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne. (§3-3). Sus guhte háliida sámegiela bakte áimmahuššat iežas beroštumiid sihke báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaid ektui, lea riekti oažžut bálvaluvvot sámegillii (§ 3-5). Dïhte guhte sæjhta saemiestidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne (§ 3-5). Hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš ásahusaid bargiin lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa (§ 3-7). Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem saemiengïelesne skååffedh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje. (§ 3-7). Suohkanstivra sáhttá mearridit ahte sámegiella ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš gielat olles suohkanhálddahusas dahje muhtun osiin (§ 3-9). Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9). Oahpahusláhka, mánáidgárdeláhka, ja báikenammaláhka bidjet earenoamáš gáibádusaid hálddašanguovllu suohkaniidda: Ööhpehtimmielaake, maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne: Suohkanis lea ovddasvástádus fuolahit ahte mánáidgárdefálaldat sámegielat mánáide huksejuvvo sámi giella ja kultuvrra nala (mánáidgárdeláhka § 8) Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8) Sámi oahppoplána – Sámi máhttolokten – galgá geavahuvvot suohkana skuvllain (oahpahuslága láhkaásahus, § 1-1) Dïhte saemien learoesoejkesje – Maahtoelutnjeme – Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese, § 1-1) Luoddagalbemis daid guovlluin gos leat máŋggagielat báikenamat geavahuvvojit, galgá sámegielat báikenamma čállojuvvot álggus (báikenammalága láhkaásahus, § 7) Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine, desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese, § 7). Doarjja guovttegielat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda Sámediggi lea jagi 2011. s juohkán 46 milj. ruvnno guovttegielatvuođa doarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu siskkobealde. Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside. Suohkanat ožžot gaskal 3 milj. ruvnno ja 7,5 milj. ruvnno doarjaga 2011:s, ja fylkkasuohkanat ožžot gitta 1,4 milj. ruvnno rádjai. Dah tjïelth gaskem 3 mill. kråvnah jïh 7,5 mill. kråvnah dåarjojne åadtjoehjaepien 2011, mearan fylhkentjïelth mahte 1,4 mill. kråvnah åadtjoeh. Dasalassin juolluda Sámediggi doarjaga logi giellaguovddážiidda (5,7 milj. ruvnno jagi 2011:s), ja ohcamušaid vuođul doarjaga gielladoaibmabijuide olggobealde hálddašanguovllu (oktiibuot 7,6 milj. ruvnno 2011:s). Lissine dle Saemiedigkie vierhtieh joekede luhkie gïelejarngide (5,7 mill. kråvnah jaepien 2011), jïh gïeleråajvarimmide reeremedajvesne jïh reeremedajven ålkolen ohtsemen mietie (tjåanghkan 7,6 mill. kråvnah jaepien 2011). Giela oktavuođas de lea maiddái Sámedikki doarjja oahpahussii – mm. Gïeleektiedimmesne vuajneme, dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman – dsj. oahpponeavvuide, mánáidgárddiide ja stipeanddaide – hui dehálaš váikkuhangaskaoapmin vai joksat mihttomeriid mat leat mearriduvvon sámegielaid ovdánahttima várás. learoevierhtieh, maanagïerth jïh stipendh – gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste. Sámediggi lea 2010:s ráddjen oktiibuot 31,3 milj. ruvnno doarjagiidda sámegielat oahpahusa várás. Jaepien 2010 dle Saemiedigkie tjåanghkan 31,3 mill. kråvnah dåarjojne lyjkeme saemien ööhpehtæmman. Lassin dasa juolluda Sámediggi doarjaga dávvirvuorkkáide, kulturguovddážiidda ja kulturviesuide, ja doarjagat doaibmabijuide dearvvašvuođasuorggis, main maiddái lea stuora mearkkašupmi háhkamis buoremus rámmaeavttuid sámegilli. Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta museumidie, kultuvrejarngide jïh kultuvregåetide, jïh dåarjoe råajvarimmide healsoesuerkien sisnjelen, mah aaj stoerre ulmiem utnieh juktie dejtie bööremes mieriekrïevenasside sjugniedidh saemien gïelese. Sámediggi leat 2010:s árvvoštallan guovttegielatvuođadoarjaga mii juhkkojuvvo suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllus. Jaepien 2010 dle Saemiedigkie aktem evalueringem tjïrrehtamme guektiengïeledåarjoste tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside. Dát árvvoštallan galgá earret eará leat vuođđun go árvvoštallat doarjaga meroštallannjuolggadusaid ja raporterengáibádusaid. Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre. Sámedikkis oktilaččat ságastallá suohkaniiguin ja sámi giellaguovddážiiguin čoahkkimiin, seminárain ja konferánssain sámegielaid seailluheami ja ovdánahttima birra. Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh, seminaarine jïh konferansine, juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh. Sii leat Sámediggái leamašan hui dehálaš ovttasbargoguoimmit. Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh. Juogadeames Sámedikki 2011 guovttegielatvuođadoarjaga ovdanboahtá Sámedikki 2011 bušeahtas 5.2.1 čuoggás. Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011, mearhketje 5.2.1. Hálddašanguvlui searvama proseassa Guđe suohkanat gullet sámegiela hálddašanguvlui, lea mearriduvvon sámelága láhkaásahusas. Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide, lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme. Dalle go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, gulle guhtta davvisámegielat suohkana hálddašanguvlui. Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990, dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan. Jagi 2005:s searvvai Divttasvuotna Nordlánddas hálddašanguvlui, 2008:s Snoasa suohkan Davvi-Trøndelagas, ja 2009:s Loabát suohkan Romssas. Jaepien 2005 Divtasvuodna meatan sjïdti, jaepien 2008 Snåase Noerhte-Trööndelagesne, jïh 2009 Lavangen Tromsesne. Raavrevijhke suohkan Davvi-Trøndelagas mearridii 2010 geassemánu ohcat lobi searvat hálddašanguvlui. Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne. Go suohkan ohca lobi searvat hálddašanguvlui, de dat dáhpáhuvvá čuovvovaš vuogi mielde: Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne, dellie prosesse naemhtie jåhta: Suohkan mearrida ohcan searvanlobi. Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh. Suohkanat sáddejit searvanlobi ohcama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii. Tjïelte ohtsemem Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie Departemeanta váldá oktavuođa Sámedikkiin ja bivdá sis cealkámuša suohkana ohcamuššii, ja suohkana guovttegielatvuođadoarjaga sturrodaga ektui. Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre, aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre Departemeanta doaimmaha hálddahuslaš ja ekonomalaš árvvoštallama, ja gárvvista ášši gulaskuddamii. Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje, jïh govlehtimmieaamhtesem dorje Láhkaásahusa rievdadanárvalus sáddejuvvo gulaskuddamii guoskevaš gulaskuddanásahusaide (dábálaš gulaskuddanáigodat lea 3 mánu) Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh) Departemeanta rievdada láhkaásahusa mii mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bakte, mii mearkkaša ahte ášši meannuduvvo ráđđehusčoahkkimis. Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste, dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva. Sámedikki mihttomearri lea ahte sámegiella galgá nannejuvvot ja šaddat oassin norgalaš almmolašvuođas. Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.