sami-albmotbeaivi-ja-nasuvnnalas-dovdomearkkat.html.xml

Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat	Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Guovvamánu 6. b. b. virggálaš leavgabeaivi Norggas ja čalmmustahttojuvvo miehtá riikka sámi álbmotbeaivin.	Goevten 6. b. lea byögkeles saevegebiejjie Nöörjesne jïh abpe laantesne heevehte dam biejjiem goh saemiej åålmegebiejjie.
Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái.	Jïjnjh heannadimmieh jïh symbovlh leah ektiedamme daan beajjan.
Sámediggeráđđi čalmmustahttá beaivvi go lea mielde doaluin miehtá riikka.	Saemiedigkieraerie biejjiem heevehte juktie dah leah stïeresne gellene lehkesne laantesne.
Vuolimusas dán siiddus leat ávkkálaš leaŋkkat mat addet eanet dieđuid álbmotbeaivvi birra.	Vuartesjh vöölemes sæjrosne juktie nuhteligs svaalhtesh gaavnedh åålmegebiejjien bïjre.
Beaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun mii dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s.	Daate biejjie dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem heevehte mij lij Metodistegærhkosne Tråantesne jaepien 1917.
Lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid.	Daate lij voestes aejkieh saemieh lin tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh nasjovnaalestaati raasti rastah.
Beaivi ávvuduvvui vuosttašgeardde 1993:s.	Jaepien 1993 lij voestes aejkien biejjiem heevehti.
Deaŧalaš govastat guovvamánu 6. b. ávvudeamis lea leavga.	Saemien saevege Akte vihkeles symbovle heevehtimmesne goevten 6. biejjeste lea saevege.
Sámi leavga lea buot sápmelaččaid oktasaš leavga, beroškeahttá das guđe riikkas sii orošit.	Saemien saevege lea tjåenghkies gaajhkide saemide, saaht mennie laantesne dah årroeh.
Leavgga dohkkehii 13.	13.
Davviriikkalaš sámekonferánsa Åres, Ruoŧas, borgemánu 15. b. 1986:s, ja dan lea hábmen sámi dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas Romssas.	Noerhtelaanti saemiekonferanse mij lij Ååresne, Sveerjesne saevegem jååhkesji mïetsken 15. b. 1986, jïh dïhte saemien tjiehpiedæjja Astrid Båhl Skibotneste, Tromsesne lea dam evtiedamme.
Váldofáddá lea vižžojuvvon meavrresgáris ja lullisámi Anders Fjellner divttas «Beaivvi bártnitš.	Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste ” Biejjien baernieh ” maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme.
Dán divttas govvida Fjellner sápmelaččaid beaivvi bárdnin ja mánu nieidan.	Daennie diktesne Fjellner saemide vuesehte goh biejjien baernie jïh asken daktere.
Rukses beallegierdu govasta beaivváža ja alit beallegierdu govasta mánu.	Gievlie akte biejjie (rööpses bieliegievlie) - jïh askesymbovle (plaave bieliegievlie).
Virggálaččat dohkkehuvvon govastat Sámi leavga dohkkehuvvui 2003:s Norggas virggálaččat daid rievdadusaid bokte mat dahkkojuvvojedje Sámelágas ja Lágas levgema birra gieldda almmolaš visttiin.	Byögkeles jååhkesjamme symbovle Jaepien 2003 saemien saevege byögkeles jååhkesjamme sjïdti Nöörjesne jarkelimmiej tjïrrh Saemielaakesne, jïh Laakesne saevegen bïjre tjïelti byögkeles gåetine.
Stuorradiggi fápmudii seammás Sámedikki mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra.	Stoerredigkie faamoem vedti Saemiedægkan mieriedimmieh nænnoestidh saevegeåtnoen bïjre.
Sámediggi dohkkehii dan miessemánu 27. b. 2004:s.	Saemiedigkie dam nænnoesti suehpeden 27. b. 2004.
Leavggas lea virggálaš stáhtus, muhto dat ii leat dakkár nationálaleavga mii álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga.	Saevegen lea byjjes statuse, men ij leah akte åålmegesaevege mij almetjerïekteles jïh staaterïekteles gånkarïjhke Nöörjem voebnesje.
Sámi álbmotlávlla Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906.	Saemien åålmegelaavlome Saemien åålmegelaavlome, Saemiej laavlome, lea akte dikte maam Isak Saba lea tjaaleme jïh maam bæjhkoehti Sagai Muittalægjesne jaepien 1906.
Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla.	Saemiekonferansesne Ååresne jaepien 1986 laavlomem nænnoesti goh saemien åålmegelaavlome.
Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15.	Arne Sørli melodijem darjoeji, jïh melodijem jååhkesjin dennie 15.
Sámekonferánssas Helssegis 1992:s.	Saemiekonferansesne Helsinkisnie jaepien 1992.
Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide.	Teekste lea jarkoestamme noerhtesaemien gïeleste dejtie jeatjah saemien gielide.
Doahpaga “ nasjonaldag ” geavaheapmi Go guovvamánu 6. b. mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaiviš geavahuvvui.	Åtnoe dïejvesistie “ nasjonaldag ” Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6. b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh, daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne, jïh dïejvese ” sámi álbmotbeaivi ” åtnasovvi, jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne.
Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “ samisk / samenes nasjonaldag ”.	Gosse dam reaktoelaakan nöörjengïelese jarkoste dle samenes nasjonaldag sjædta.
Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dagš geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag.	Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh ” samefolkets dag ”, dan åvteste saemiej lea samenes, åålmege lea folk jïh biejjie lea dag.
Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldagš.	Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese ” samernas nationaldag ” åtnasovvi.
Doahpagat «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldagš nággovuložin.	Dah nöörjen dïejvesidie ” samefolkets dag ” jïh ” samisk folkedag ” leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme, jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem ” nasjonaldag ” åtneme goh kontroversielle.
Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta.	Saemiekonferanse badth våaroemasse bïeji saemieh akte åålmege (nasjon) jïh åtnoe nasjovnedïejvesistie ij tsihkestehtieh aktem jïjtse staatem.
Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldagš.	Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem ” nasjonaldag ” byögkeleslaakan nuhtjieh.
Loga eanet dan birra dáppe:	Lohkh vielie dan bïjre daejnie svaalhtesinie
Ávkkálaš resurssat mánáidgárddiide, skuvllaide ja earáide	Nuhteligs vierhtieh maanagïertide, skuvlide jïh mubpide