sami-callioahppu-asahuvvo.html.xml

Sámi čállioahppu ásahuvvo / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget	Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi čállioahppu ásahuvvo	Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
Sámi lohkkit háliidit eanet girjjiid sámegillii mat geasuhit nuoraid.	Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh.
Danne álggahit Sámediggi, Sámi Girječálliid Searvi (SGS) ja Sámi dáiddárráđđi (SDR) čállioahpu mii galgá movttiidahttit nuorra čálliid čállit sámegillii.	Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
Prošeavtta mihttomearri lea rekrutteret uhcimusat vihtta nuorra čálli čállit sámegillii.	Prosjekten ulmie lea unnemes vïjhte noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
čállioahppu bistá guokte jagi, dávjjes fierpmádatčoahkkimiiguin, čállinsemináraiguin ja bagademiin hárjánan čálliid ja fágaolbmuid bealis.	Tjaelijelearoe göökte jaaepieh vaasa, jaabnan viermietjåanghkoejgujmie, tjaelemeseminaarigujmie jïh bïhkedimmine maehteles tjaeliejijstie jïh faagealmetjijstie.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte čállioahppu galgá vuosttažettiin ovddidit čállindoaimma, ja loktet boahttevaš čálliid girjjálašvuođa gelbbolašvuođa.	Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta tjaelijelearoe edtja skreejrehtidh tjaelijevoetem evtiedidh, jïh dam lidteræære maahtoem lutnjedh båetijen aejkien tjaeliejidie.
- Oassálastit galget ovddidit sin girjjálaš ja dáiddalaš diehtomielalašvuođa, ja háhkat čállifágalaš gelbbolašvuođa vai sis lea buoret vejolašvuohta čállit mánusiid ja doaimmahit čállifidnu boahtteáiggis, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.	- Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh, jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije, guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Prošeavtta mihttomearri lea:	Prosjekten ulmie:
Váikkuhit dasa ahte eanet čáppagirjjálašvuohta almmuhuvvo sámegillii nuoraid várás.	Skreejredh guktie jienebh saemiengïelen bæjhkoehtimmieh tjiehpieslidteratuvreste båetieh noeride.
Oassemihttomearit:	Bielieulmieh:
Oččodit nuorra čálliid čállit sámegillii.	Noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh
Prošeakta galgá váikkuhit dasa ahte nuorra čállit ožžot duohta vejolašvuođa čállit mánusiid bagadusa, gealbudeami ja fierpmádatčoahkkanemiid bokte.	Prosjekte edtja viehkiehtidh guktie noere tjaelijh rïektes nuepiem åadtjoeh maanusem evtiedidh bïhkedimmien, maahtoeevtiedimmien jïh viermietjåanghkoej tjïrrh.
Oassálastiide lea biddjojuvvon buvttadangáibádus prošeaktaáigodagas dainna mihttomeriin ahte sii galget almmuhit gárvves mánusa.	Dah mah leah meatan krïevenassh utnieh maam akt tjaeledh prosjekteboelhken, jïh ulmie lea gaervies maanusem bæjhkoehtidh.
Oassálastit galget ovddastit máŋga sámi giellaguovllu.	Dah mah meatan edtjieh jieniebistie saemien gïeledajvijste båetedh.
Oažžut uhcimusat 5 nuorra sámi čállit nuoraid várás.	Unnemes 5 noere saemien tjaelijh eevtjedh mah noeride tjaelieh.
Ásahit fierpmádaga gaskal nuorra ja ásahuvvon čálliid.	Viermiem tseegkedh orre jïh daaletje tjaeliji gaskem
Movttiidahttit dakkár máinnasteapmái maid sáhttá geavahit filmmas ja drámas.	Ïedtjem lissiehtidh soptsesh soptsestidh maam maahta filmine jïh draamine nuhtjedh
Sisaváldin čálliohppui dahkkojuvvo sisasáddejuvvon teavstta vuođul ja čilgehusa vuođul manne háliida oassálastit.	Dah mah veeljesuvvieh tjaelijelearose vuarjasjamme sjidtieh dan sïjse seedteme teeksten mietie jïh sijjen skraejrie meatan årrodh.
Ohcci galgá sáddet sisa sullii 10 siidosaš teavstta.	Ohtsije edtja aktem teekstem seedtedh medtie 10 sæjrojne.
Teaksta ii galgga leat almmuhuvvon ovdal.	Ij edtjh teekste bæjhkoehtamme årrodh aarebi.
Ohcci galgá maiddái muitalit iežas čállinhárjáneami birra ja manne son háliida álgit ohppui.	Ohtsije tjuara aaj tjaelemedååjrehtimmien jïh skraejrien bïjre learose bievnedh.
Sámi girječálliidsearvi (SGS), prošeaktajođiheaddji ja Sámedikki hálddahusbargi válljejit prošeavtta oassálastiid.	Barkoedåehkie Saemien tjaelijesiebreste (SGS), prosjekten åvtehke jïh akte barkije Saemiedigkien reeremistie dejtie veeljieh mah åadtjoeh meatan årrodh prosjektesne.
Prošeaktajođiheaddji lea Pia Juuso.	Prosjekten åvtehke lea Pia Juuso.
Sámi girječálliidsearvvis lea ovddasvástádus oahpu fágalaš sisdoalus.	Saemien tjaelijesiebrie dïedtem åtna learoen faageles sisvegen åvteste.
Ohcanáigemearri almmuhuvvo maŋŋeleppos	Ohtsememierie bæjhkoehtamme sjædta mænngan.
Kommentáraid addá: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219	Vielie bïevnesh: