sami-giellaiskkadeapmi-cajeha-hastalusaid.html.xml
Sámi giellaiskkadeapmi čájeha hástalusaid / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi giellaiskkadeapmi čájeha hástalusaid
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte
13. Geassemánnu 2012
Jienebh noerh goh båarasåbpoe almetjh mah åarjelsaemien soptsestieh akte dejstie gaavnojste vuesehte Saemien gïelegoerehtimmesne 2012, maam Nordlandsforskning AS jïh Norut Alta – Áltá tjïrrehti Saemiedigkien, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen jïh Maahtoedepartemeenten åvteste.
Davvi- ja julevsámegielas lea gaskagearddi giellamáhtu njiedjan, muhto maiddái dás lea dilli veaháš buoret sin gaskkas geat leat vuolle 30 jagi, čájeha iskkadeapmi.
Noerhte- jïh julevsaemien gïeli sjïekenisnie dle lij akte vueliedimmie gïelemaahtojne dan gaskeboelvese, mearan tsiehkie daesnie aaj ånnetji buerebe dej gaskem mah leah nuelelen 30 jaepieh, goerehtimmie vuesehte.
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud leaba ilus go álggahuvvon gielladoaibmabijut leat ávkkuhan, erenoamážit lullisámi guovlluin.
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jïh orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud lea geerjene ihke doh gïeleråajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme, hijven orreme, joekoen dejnie åarjelsaemien dajvine.
- Lea erenoamáš deaŧalaš čalmmustahttit sámegielaid gáhttema, nannema ja ovddideami, dadjaba Jåma ja Aasrud.
- Annje vihkeles fokusem utnedh vaarjelæmman, nænnoestæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste, Jåma jïh Aasrud jiehtiejægan.
Iskkadeapmi čájeha ahte golmmas viđa olbmos válljejit geavahit dárogiela vaikke vel livččii ge vejolaš geavahit dárogiela.
Goerehtimmie vuesehte golme vïjhte almetjijstie veeljieh nöörjen nåhtadidh jalhts lij nuepie orreme saemiestidh.
Stuorámus sivvan válljet eret sámegiela lea go váilot sánit ja go eai oro iežaset mielas hállamin sámegiela doarvái bures.
Stööremes fåantoe juktie saemien båarhte veeljedh lea baakoeh fååtesieh, jïh ihke tuhtjie ij saemien nuekies hijven soptsesth.
Lea šaddan dáhpin válljet eret sámegiela, dadjá iskkadeapmi.
Akte voete sjïdteme saemien båarhte veeljedh, goerehtimmie vuesehte.
Ovdalis áiggi hálle sámegiela juohke sajis, earret skuvllas.
Åvtesne dle saemiesti gaajhkem lehkiem, bielelen skuvlesne.
Iskkadeapmi čájeha ahte dál lea eanaš dušše nuoraid gaskka mánáidgárddis ja skuvllas ahte hállet sámegiela.
Gaajhkh saemien maanah sjïere reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
Iskkadeapmi čájeha ahte goalmmát oassi váhnemiin dadjet ahte mánát eai oaččo dan sámegieloahpahusa maid sis lea vuoigatvuohta oažžut.
Goerehtimmie vuesehte akte gåalmehtse eejhtegijstie jiehtieh maanah læjhkan eah dam saemien lïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh laaken mietie utnedh.
Váilevaš fálaldat skuvllas almmuhuvvo deaŧaleamos sivvan dasa.
Faatoes faalenasse skuvline lea neebneme goh dihte vihkielommes fåantoe mannasinie naemhtie.
- Mii fertet ovttas ráđđehusain bearráigeahččat ahte gieldda fállet sámegieloahpahusa ohppiide, vai mii oažžut eanet giellageavaheddjiid boahtteáigái, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.
- Mijjieh tjoerebe laavenjostosne reerenassine hoksedh tjïelth saemien lïerehtimmiem faalehtieh learoehkidie, guktie mijjieh jienebh gïeleutnijh åadtjobe båetijen aejkien, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Son dadjá viidáseappot ahte ferte oččodit eanet giellaarenaid, vai beassá geavahit sámegiela beaivválaš dilis.
Vijriesåbpoe jeahta jienebh gïelesijjieh byöroeh sjugniesovvedh, guktie maahta saemien aarkebiejjien nåhtadidh.
- Dasa lassin ferte sámegiella boahtit buorebut oainnusin, sihke median ja muđui servodagas, dadjá Jåma.
- Lissine dle saemien tjuara vielie våajnoes sjïdtedh, dovne meedijesne jïh abpe siebriedahkesne, Jåma jeahta.
Deaŧalaš reaidu
Vïhkeles dïrrege
Giellaiskkadeapmi šaddá hui deaŧalaš reaidun Sámedikki ja ráđđehusa viidáset bargui sámegielaiguin.
Gïelegoerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien jïh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej saemien gïeligujmie.
Bohtosat galget geavahuvvot daid doaibmabijuid hábmemii ja álggaheapmái, mat dagahit ahte sámegielat seilot ja ovddiduvvojit.
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie darjodh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
Viidáseappot galget bohtosat geavahuvvot go Sámediggedieđáhus sámegielaid birra čállojuvvo.
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh gosse Saemiedigkiebïevnesem saemien gïeli bïjre dorje.
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460
Govlehtallije:
Loga ráportta: Samisk språkundersøkelse 2012
Saemien gïelegoerehtimmesne 2012