sami-manat-vuoruhuvvojit-garzzes-samediggebuseahtas.html.xml

Sámi mánát vuoruhuvvojit gáržžes sámediggebušeahtas / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi mánát vuoruhuvvojit gáržžes sámediggebušeahtas	Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne
Sámediggeráđđi almmuha odne iežas bušeahttaevttohusa Sámediggái jahkái 2016. – Ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas gáržžiduvvojit rámmat sámi servodaga ovddideapmái, konstatere sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.	Daan biejjien Saemiedigkieraerie bæjhkohte sov budsjedteraeriestimmiem Saemiedægkan 2016. - Reerenassen raeriestimmie staatebudsjedtese gaertjiesåbpoe ekonomeles mierieh vadta juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen vihteste.
Sámediggeráđi bušeahttaevttohusas Sámediggái 2016:s lea oktiibuot gollorámman 434 miljon ru..	Saemiedigkieraerien budsjedteraeriestimmie Saemiedægkan jaepien 2016 aktem åasamieriem åtna 434 millijovnh kråvnine.
Dat lea 5,6 miljon ru eanet go 2015 reviderejuvvon bušeahtas, muhto go rehkenastá hadde- ja bálkágoargŋuma ektui, de lea bušeahtta duohtavuođas njiedjan 0,5 % go buohtastahttá ovddit jagi bušeahtain.	Daate lea 5,6 millijovnh kråvnah vielie goh staeriedamme budsjedtesne 2015, men viertiestamme åasa- jïh baalhkalissiehtimmine dle daan jaepien budsjedte aktem realgiehpiedimmiem åtna 0,5 prosentine viertiestamme dæjmetje jaepien budsjedtine.
- Bušeahta geažil fertet unnidit doaimmaid sámi servodagas, muđui gal stáhtabušeahtta lea sakka ovdánan.	- Budsjedte aktem giehpiedimmiem vadta darjoeminie saemien siebriedahkesne, naakede mij lea akte tjarke vuestiebielie evtiedimmien vööste dennie jeatjah staatebudsjedtesne.
Muhto mun lean duhtavaš go mii hui gáržžes rámmaid siskkobealde leat nagodan vuoruhit doaibmabijuid nannet sámi giela, erenoamážit mánáid ja nuoraid ektui.	Men manne madtjeles ihke mijjieh gaajh gaertjies mieriej sisnjeli, libie buektiehtamme råajvarimmieh våaroehtidh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh, joekoen maanide jïh noeride.
Midjiide lea deaŧalaš láhčit diliid nu ahte mánát galget oahppat eanet sámepolitihka ja demokratiija birra, deattuha Thomassen.	Mijjese lea vihkeles sjïehteladtedh ihke maanah edtjieh vielie saemiepolitihken jïh demokratijen bïjre lïeredh, Thomassen tjïerteste.
Doaibmabidju “ mánáid sámediggi ” evttohuvvo ruhtaduvvot 400 000 ruvnnuin.	Mijjieh råajvarimmiem " maanaj saemiedigkie " raeriestibie 400.000 kråvnajgujmie.
Sámediggi evttoha vuoruhit barggu ahte eanedit vánhemiid logu geat geavahit sámegiela váldogiellan mánáidasaset.	Saemiedigkie raereste barkoem våaroehtidh juktie eejhtegelåhkoem lissiehtidh mah saemien åejviegïeline nuhtjieh sijjen maanide.
Ráđđi evttoha muđui ahte ásahuvvo ođđa giellaarena joatkkaskuvllaid nuoraide geat váldet sámegiela.	Raerie aaj raereste orre gïelesijjieh tseegkedh noeride jåarhkeskuvlesne mah saemien luhkieh.
Juolludus sámi giellaguovddážiidda evttohuvvo lasihuvvot 4 miljon ruvnnuin.	Raerie lea raeriestamme dåarjoem saemien gïelejarngide lissiehtidh 4 millijovnh kråvnajgujmie.
Juolludusat sámi kulturásahusaide evttohuvvojit lasihuvvot 1,7 miljon ruvnnuin.	Dåarjoem saemien kultuvreinstitusjovnide raereste lissiehtidh 1,7 millijovnh kråvnajgujmie.
- Mii leat válljen vuoruhit daid surggiid main dárbu lea stuorámus, ovdamearkka dihtii addit mearkkašahtti lasáhusa lullisámi kulturfestiválii.	- Mijjieh libie veeljeme dejtie suerkide våaroehtidh gusnie daerpiesvoete stööremes, vuesiehtimmien gaavhtan sagke stuerebe lissiehtimmiem vedtedh Åarjelsaemien kultuvrefestivaalese.
Muhto mun dovddastan ahte lea hui gáržžes doaibmanvejolašvuohta 2016 bušeahtas, dadjá Ann-Mari Thomassen.	Men manne boejhkesjem Saemiedigkien budsjedtesne 2016 mijjieh gaajh vaenie dahkoesijjiem utnebe, Ann-Mari Thomassen jeahta.
Thomassen deattuha ahte Sámedikki bušehttii ja sámi servodahkii čuohcá hui ollu ráđđehusa váilevaš dáhttu dohkkehit dárbbuid sámi servodagas.	Thomassen tjïerteste Saemiedigkien budsjedte jïh saemien siebriedahke tjarke tsevtseme sjidtieh reerenassen faatoes væljoste daerpiesvoetide jååhkesjidh saemien siebriedahkesne.
Son čujuha ahte go ráđđehus áigu deattuhit davviguovlluid ja gieldaođastusa, de mielddisbuktá dat eanet hástalusaid ja deattu sámi servodahkii.	Dïhte vuesehte reerenassen faatoes fokuse vierhtienuhtemasse noerhtedajvine jïh tjïeltereforme sæjhta stuerebe haestemh jïh behtjiedimmiem sjugniedidh dan saemien siebriedahken vööste.
- Dát lea earret eará duogážin dasa go Sámediggeráđđi maiddái 2016:s evttoha joatkit davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu alla aktivitehta dásis.	- Daate gaskem jeatjah man åvteste Saemiedigkieraerie aaj jaepien 2016 raereste dam jolle darjomedaltesem jåerhkedh noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne.
Mihttomearrin lea konkretiseret sámiid ja eará álgoálbmogiid vuoigatvuođaid nana searvama bokte riikkaidgaskasaš mearrádusproseassain.	Ulmie lea viehkiehtidh tjïelkestidh saemiej jïh jeatjah aalkoealmetji reaktah gosse eadtjohke meatan gaskenasjovnaale sjæjsjalimmieprosessine.
Mii oaidnit ahte álgoálbmogiid ja sin vuoigatvuođaid ovdáneamis riikkaidgaskasaččat lea konkrehta mearkkašupmi Norgga sámepolitihka ja sámi vuoigatvuođaid ovdáneapmái báikkálaččat gielddain ja sámi ássanguovlluin.	Mijjieh vuejnebe evtiedimmie aalkoealmetji jïh aalkoealmetji reaktide gaskenasjovnaale sijjesne aktem tjïelke ulmiem åtna guktie dïhte nöörjen saemiepolitihke jïh saemien reaktah evtiesuvvieh tjïeltine jïh saemien årromedajvine.
Oktavuohta:	Govlehtallije:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel. + 47 900 57 123	Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tel. +47 900 57 123