sami-ovttasbargu.html.xml

Sámi ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget	Saemien laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi ovttasbargu	Saemien laavenjostoe
Sámit leat álgoálbmogat njealji riikkas.	Saemieh akte aalkoealmetje njieljie laantine.
Rádjerasttildeaddji ipmárdus ferte leat oassin sámi servodateallimis.	Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie.
Sámediggi Norggas lea aktiivvalaččat searvan ovttasbargui davviriikkaid Sámedikkiid gaskkas ja ruoššabeale sámiid organisašuvnnaiguin.	Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem, jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkere gïen diedte
Ávjovárri	NSR
Aili Keskitalo	Phone: +47 971 29 305
Áigeguovdil	Daaletje
Loga eambbo	Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid	Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi bargá dán badjelii:	Saemiedigkie sæjhta:
Viiddis ovttasbargu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá	Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah.
Ahte sámiid álbmotválljen ásahusat besset iežaset ovddastit riikkaidgaskasaš mearridanproseassaide main lea njuolga váikkuhus sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda.	Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine, mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide.
Ahte nannet Sámi parlamentáralaš ráđi sajádaga sámi servodaga ovdánahttimis Davviriikkain ja Ruoššas.	Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh, juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
Sámi parlamentáralaš ráđđi Sámedikkit Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat ásahan oktasaš ovttasbargoásahusa, Sámi parlamentáralaš ráđi.	Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme, Saemien paralmentarihkeles raerie.
Ráđđi lea Sámedikkiid gaskasaš institušonaliserejuvvon ovttasbargu dakkár áššit mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtain dahje sápmelaččaide oktan álbmogiin.	Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem, dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine, jallh saemide goh akte åålmege.
Čálligoddedoaibma lea dan Sámedikki hálddus geasa ráđi presideanta gullá.	Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea ođđa ja dehálaš ásahusain ovddasguvlui Davviriikkalaš ovttasbarggus, mas maiddái lea guovddáš sajádat riikkaidgaskasaš oktavuođain.	Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese, jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne.
Danin lea dehálaš ahte ráđis leat buori ovttasbarganeavttut ja ovdánanvejolašvuođat	Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna.
Sámi parlamentáralaš ráđis ii leat sierra čállingoddi mas lea gelbbolašvuohta ja coakci leat aktiivvalaš aktevran riikkaidgaskasaččat.	Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh, jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales.
Sámedikkis Norggas leat eará Sámedikkiid ektui mealgat eanet resurssat ja leat nu buoret vejolašvuođat bargat sámiid vuoigatvuođaáššiiguin Davviriikkain.	Saemiedigkie nöörjen bielesne, viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine, jienebh vierhtieh åtna, jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh.
Ovttas Sámedikkiiguin Suomas ja Ruoŧas lea danin dehálaš ahte Sámediggi Norggas lea dihtomielalaš bargamis ja vuhtiiváldimis oktasaš sámi álgoálbmotbeliid.	Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede.
Sámeráđđi Sámeráđđi lea sámiid oktasaš kulturpolitihkalaš ja politihkalaš institušuvdna danin go dat lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Rušša Federašuvnna sámiid organisašuvnnaid ovttasbargoásahus.	Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne, dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne.
Riikkaidgaskasaččat gohčoduvvo Sámeráđđi NGO organisašuvdnan, non-governmental organization.	Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO, non-governmental organization.
Sámiráđi váldoulbmilin lea áimmahuššat sámiid oktasaš beroštumiid, nannet sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá ja bargat nu dan badjelii ahte sápmelaččat maiddái boahttevuođas dohkkehuvvojit oktan álbmogin.	Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege, saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh, jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege.
Sámeráđđi lea hui dehálaš ja dohkkehuvvon álgoálbmotaktevra riikkaidgaskasaččat.	Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale.
Sámeráđis lea alla gelbbolašvuohta ja viiddis riikkaidgaskasaš fierpmádat.	Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna.
Sámediggi ja Sámeráđđi ovttasbarget soames riikkaidgaskasaš áššesurggiin, ja leat goabbatlágan rollat nu ahte nubbi dievasmahttá nuppi.	Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh, jïh ånnetji joekehts råållah utnieh, mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh.
Danin adnojuvvo dehálažžan ahte dát joatkašuvvá ja ovdánahttojuvvo.	Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva.
Sámediggi ovttasbargá maiddái eará sámi- ja álgoálbmotorganisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin mat barget rájáid rastá.	Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien – jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie, institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine, mah raasti rastah berkieh.
Diehtolonohallan ja hutkás ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin lea mearrideaddjin jus galgat joksat gosage sámi posišuvnnain riikkaidgaskasaš dásis.	Bïevnesh juekedh jïh akte skaepiedihks ektiebarkoe dej jïjtjevyljehke siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie saemien posisjovnh åadtjodh dennie gaskenasjovnale sijjesne.
Sámediggeráđđi áigu nannet boahttevaš gulahallama ja ovttasbargama dáid iešguđetlágan ásahusaiguin, ja maiddái ođđa ásahusaiguin.	Saemiedigkie sæjhta dam båetije dialogem jïh laavenjostoem veaksahkåbpoe darjodh dej ovmessie åårganigujmie, aaj orre institusjovnigujmie.
Ráđis lea 15 lahttu main viđas gullet norggabeallái, njealjis ruoŧabeallái, njealjis suomabeallái ja guovttis ruoššabeallái.	Raeresne 15 lïhtsegh, vïjhte nöörjen bieleste, njieljie sveerjen bieleste, njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste.
Loga eanet Sámeráđi birra dás.	Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie.
Ruoššabeale sámit Sámit ruoššabealde eai leat vuos ožžon sierra álbmotválljen orgána.	Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan.
Lea dehálaš váikkuhit ja nannet Ruošša sámiid vejolašvuođaid seailluheames ja ovdánahttimis iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima.	Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Ruoššabeale sámiide lea láhččojuvvo sadji Sámi parlamentáralaš ráđđái.	Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne.
Ovddasguvlui lea dehálaš nannet sin váikkuhusa dán forumas.	Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie.
Sámediggeráđi oppalaš mihttomearrin lea láhččet vejolašvuođa álgoálbmogiidda vai ieža sáhttet álggahit servodatovdánahttindoaimmaid iežaset guovlluin ja báikegottiin Davviguovlluin, ja nu sihkkarastet vuođu iežaset kultuvrralaš doaimmaide.	Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine, juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh.
Fuolkevuohta lea árbevirolaččat hui nanus álgoálbmotservodagain.	Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes.
Nissonolbmot leat guovddážis dán oktavuođas ja adnojuvvojit dávjá leamen deháleamos árbevieruid- ja giellaguoddit.	Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh.
Doaibmabijuin mat leat heivehuvvon nissonolbmuide lea danin dávjá positiiva váikkuhus álgoálbmotservvodagaide.	Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan.
Sámediggi Ruoŧa bealde Ruoŧa beale Sámediggi ásahuvvui 1993:s.	Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993.
Sámediggi Suoma bealde Suomas ásahuvvui sámeáššiide Sámi parlameanta 1973:s.	Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973.
Maŋŋágo Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit ásahuvvojedje, rievdaduvvui dat maid sámediggin 1996:s.	Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne, moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996.