sohkabealli-dassearvvu-hehttehussan.html.xml

Sohkabealli dásseárvvu hehttehussan / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget	Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sohkabealli dásseárvvu hehttehussan	Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse
Mii áigut ságastallat, dalle go sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sohkabealdásseárvvu birra dievasčoahkkimii boahtte vahkus, veahkaválddi birra nissonolbmuid vuostá, sohkabealidentitehta ja rabasvuođa birra seksuála soju ektui sámi servodagas.	Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkine leah naakede destie maam edtja digkiedidh gosse saemiedigkieraerie sov reektestimmiem buakta tjoelemïrrestallemen bïjre stoerretjåanghkose mubpien våhkoen.
Ráđđelahttu Henrik Olsen háliida eanet rabas, gierdavaš ja searvvaheaddji sámi servodaga.	Raerielïhtsege Henrik Olsen daejnie aktem vielie gaahpode, toleraante jïh feerhmeles siebriedahkem sæjhta.
- Sámediggeráđđái lea deaŧalaš ahte sámi servodat ja sámi oktasašvuohta leat rahpasat, gierdavaččat ja searvvaheaddji.	- Saemiedigkieraerien mïelen mietie dle vihkeles saemien siebriedahke jïh saemien ektievoete edtja gaahpode, toleraante jïh feerhmeles årrodh.
Ollu daid áššečuolmmaid birra mat čatnasit sohkabeallái, dásseárvui ja sodjui sáhttá leat váttis hállat.	Maahta geerve årrodh soptsestidh gelliej dej dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme tjoelese, mïrrestallemasse jïh seksuellevoetese.
Dan maid vuosttamužžan fertet dahkat lea oažžut dáid áššiid politihkalaš agendai, cealká ráđđelahttu Olsen.	Dïhte voestes maam tjoerebe darjodh lea dan åvteste daejtie aamhtesidie dan politihkeles aamhteselæstose bïejedh, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Čilgehusas ovdan buktojuvvojit iešguđege suorggit main sohkabealli sáhttá leat dásseárvvu hehttehussan, nugo veahkaváldi nissonolbmuid vuostá, sohkabealidentitehta ja seksuála sodju.	Reektestimmesne joekehts suerkieh åehpiedahta gusnie tjoele maahta akte heaptoe mïrrestallemasse årrodh, daan nuelesne vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh seksuellevoete.
- Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte sámi servodagas livččii dilli earálágan.	- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste akte veartenevijries dåeriesmoere, jïh ibie maehtieh veanhtadidh gænnah daate jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Identitehta sohkabeali ektui lea nanus sámi servodagas ja sáhttá leat váttis hilgut dán sohkabealnorpma.	Identiteete ektiedamme tjoelese lea nænnoes saemien siebriedahkine, jïh maahta geerve årrodh daam tjoelevuekiem vuastalidh.
Muhtumiin lea ain váttis dohkkehit ahte ráhkistit seamma sohkabeale olbmo.	Gallasidie lea annje geerve jååhkesjimmiem mubpijste åadtjodh jis naakenem seamma tjoeleste eahtsa.
Buot dát hehtte duohta sohkabealdásseárvvu, cealká Henrik Olsen.	Gaajhke daate aktem tjïelke tjoelemïrrestallemem heerrede, Henrik Olsen jeahta.
Minoritehta minoritehta gaskkas	Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
Čilgehusas boahtá ovdan ahte lesbbat, homofiillat, bifiillat ja guovttesárgálaš olbmot sámi servodagas leat minoritehtat minoritehta siste ja ahte ollugat vásihit vaši ja jaskatvuođa jos sii háliidit boahtit oidnosii.	Reektestimmesne tjåådtje lesbiske, homofijle jïh bifijle jïh transalmetjh saemien siebriedahkine leah goh unnebelåhkoeh unnebelåhkosne jïh jeenjesh dovne aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjroeh jis veeljieh eerlege årrodh.
Ráđđelahttu Henrik Olsen doaivu ahte eanet rabasvuohta sohkabealidentitehta ja seksuála soju ektui sámi servodagas dagahivččii ahte gierdavašvuohta buorránivččii.	Raerielïhtsege Henrik Olsen gegkeste jis stuerebe eerlegevoete tjoeleidentiteeten jïh seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkesne dellie dïhte sæjhta goerkesadtemem lissiehtidh.
- Sámi servodagas galgá leat sadji buohkaide ja galggašii leat iešalddis čielga ášši ahte sáhttit ráhkistit ovtta beroškeahttá sohkabealis, almmá ahte vašuhuvvot ja váldošeimmet vuostá jaskatvuođain.	- Edtja sijjie årrodh gaajhkesidie saemien siebriedahkesne jïh hævvi byöroe maehtedh iehtsedh dam maam sïjhtebe ovjearohke tjoeleste, bielelen aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjredh.
Mii fertet maiddái duostat hástalit tabuáššiid sohkabealidentitehta oktavuođas vai sáhttit ovddidit servodaga viidáseappot.	Tjoerebe aaj doestedh tabu ' ide haestedh mah leah ektiedamme tjoeleidentiteetese juktie siebriedahkem guhkiebasse evtiedidh.
Čilgehus galgá leat vuođđun dásseárvodoaibmaplánii ja doaibmabijut galget searvvahuvvot Sámedikki jahkásaš bušeahtaide.	Reektestimmie edtja akte våarome årrodh akten dahkoesoejkesjasse mïrrestallemasse, jïh edtja råajvarimmide sjïehtesjidh Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedtine.
Čilgehusa čuovvoleapmin áigu sámediggeráđđi geassemánus doallat seminára lesbbaid, homofiillaid, bifiillaid ja guovttesárgálaš olbmuid birra sámi servodagas.	Goh akte guhkiebasse barkoe reektestimmeste saemiedigkieraerie sæjhta aktem seminaarem hööltedh lesbiske, homofijle jïh transalmetji bïjre saemien siebriedahkine ruffien.
Oktavuohtaolmmoš:	Govlehtallije: