strategiija-davviguovlluid-varas-ferte-rahkadit-ovttasradiid-davviguovlluiguin.html.xml
Strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit ovttasráđiid davviguovlluiguin / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit ovttasráđiid davviguovlluiguin
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine
- Buorre strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit lagas ovttasráđiin singuin geat ásset davvin, dadjá Silje Karine Muotka, sámediggeráđđi geas lea ovddasvástádus earret eará ealáhusain.
- Akte hijven strategije noerhtedajvese tjuara aktene lïhke ektiebarkosne mijjine dorjesovvedh mah noerhtene årroeminie, Silje Karine Muotka jeahta, saemiedigkieraerie mij dïedtem åtna gaskem jeatjah jielemi åvteste.
- Lea boaresáigásaš, badjelgeahččanvuohta ja uhccán movttiidahtti bidjat ovdan dakkár strategiija mii ii válde vuhtii min geat ássat dáppe davvin.
- Dejpeladtje, mijjen vuajnoeh eah govlelgh jïh ij ïedtjem sjugnedh gosse åehpiedahta aktem strategijem mij leah dorjeme mijjen åejjiej bijjelen mah daesnie noerhtene årroeh.
Dasa lassin ii leat strategiijas mihkkege ođđasiid, muhto lea viehka heajos máŋggus ovddeš davviguovlostrategiijain, dadjá Muotka.
Jïh lissine ij leah mij akt orre strategijesne, men akte naa faamohts heereme aarebi noerhte
- Dál mii leat gullan nationála politihkalaš strategiijaid min ruovttuguovlluid várás fargga logi jagi.
- Daelie libie govleme nasjovnaale politihkeles strategiji bïjre mijjen hïejmedajvide mahte luhkie jaepieh.
Ovddit strategiijat gal ledje vel ráhkaduvvon muhtun muddui ovttasráđiid davviguovlluiguin, dadjá Muotka.
Doh aarebi strategijh lij uhtjemes akte såarhts ektiebarkoe noerhtine, Muotka jeahta.
Ceavzilis áŋgiruššamat
Monnehke dåarjedimmieh
- Mii diehtit ahte ráđđehussii lea deaŧalaš áŋgiruššat mineráladoaimmaiguin, vaikke vel bohtet ge raporttat heajos gánnáheami ja ekonomalaš hástalusaid birra suorggis.
- Mijjieh daejrebe reerenasse tuhtjie vihkeles mineraalegïehteldimmiem dåarjedidh, jalhts reektehtsh båetieh faatoes dïenesten bïjre jïh ekonomeles haestemi bïjre suerkesne.
Danne dat lea heajos strategiija áŋgiruššat nu garrasit ođđa mineráladoaimmaid álggahemiin vaikke vel leat ge stuorra biraslaš hástalusat ja heajos gánnáheapmi márkaniin, dadjá Muotka.
Dan åvteste akte faamohts strategije aalkoem aktede orre mineraalegïehteldimmeste dan tjarke dåarjedidh gosse stoerre byjreseligke haestemh jïh faatoes dïeneste maarkedinie, Muotka jeahta.
Son deattasta ahte davviguovlluid biras lea rašši, ja dálkkádatrievdamat čuhcet čielgasepmosit dáppe davvin.
Dïhte vihteste byjrese noerhtene prååsehke, jïh klijmajarkelimmieh tjyölkehkommes vååjnesasse båetieh daesnie noerhtene.
- Ná garra áŋgiruššan dakkár ealáhusaiguin main leat nu stuorra birasváikkuhusat, lea hui váralaš, ja seammás mii diehtit ahte dát doaimmat eai ollašuhte álbmotrievttálaš standárddaid álgoálbmotvuoigatvuođaid ektui.
- Jielemh stoerre byjresekonsekvensigujmie dan tjarke dåarjedidh lea gaajh vaarege, jïh seamma tïjjen daejrebe gïehteldimmieh eah dam almetjerïekteles standardem utnieh gosse aalkoealmetjereaktide måjhtele.
Dan sáhttá ráđđehus rievdadit dainna lágiin ahte sihkkarastá sihke etihkalaš ja biraslaš rámmaeavttuid minerálalágas.
Reerenasse maahta dam jarkelidh viehkine dovne etihkeles jïh byjreseligke mieriekrïevenassh gorredidh mineraalelaakesne.
Dat attášii einnostanvejolašvuođa buohkaide, lohká sámediggeráđđi.
Dellie gaajhkesh sijhtieh daajroem utnedh guktie sjædta åvtese, saemiedigkieraerie jeahta.
Muotka oaivvilda ahte strategiija davviguovlluid várás ferte buorebut vuođđuduvvot eanet ceavzilis áŋgiruššamiidda, nu go innovašuvdnii, máhttui, smávvafitnodagaide, mátkeeallimii ja báikkálaš borramušbuvttadeapmái.
Muotka veanhta laanten strategije noerhtedajvese tjuara buerebh vielie monnehke dåarjedimmide bigkedh, goh innovasjovne, daajroe, smaavesïelth, fealadasse jïh voenges beapmoedorjemasse.
Su mielas dárbbašuvvo maid ovttasbargu rájáid rastá.
Dïhte aaj veanhta raastendåaresth laavenjostoe dan bïjre sæjhta daerpies årrodh.
- Dakkár áŋgiruššamiid sáhttit mii buohkat doarjut, ja dat heivejit dasa ahte ovddidit dan ealju maid ráđđehus ohcala.
- Gaajhkesh maehtieh dagkerh dåarjedimmieh dåarjoehtidh, jïh dah maehtieh badth dam skraejriem buektedh maam reerenasse dagke gegkeste.
Sámediggeráđđi Muotka oaivvilda maiddái ahte eaktun buori ealáhusstrategiijii lea ahte dat váldá vuođu dain álbmogiin mat ásset davvin ja das mas sii ellet dál.
Saemiedigkieraerie aaj veanhta jis edtja aktem hijven jielemestrategijem buektiehtidh dellie dïhte tjuara våaroeminie utnedh doh almetjh mah noerhtene årroeh jïh almetji jieliemasse daan bïejijen.
Nuppi bealis čađahuvvo dakkár aktiiva politihkka man ulbmil lea unnidit boazodoalu, guolástusa ja eanadoalu, nuppi bealis fas deattuhuvvo earret eará minerálaealáhus dat mii galgá beastit min.
Dennie aktene bielesne aktine eadtjohke vueliedimmiepolitihkine gïehtele båatsosne, göölemisnie jïh laanteburresne, jïh dennie mubpene bielesne åvtese geasa gaskem jeatjah mineraalejielemem goh dïhte mij lea nuhteligs.
- Gosa bat šattat dat duohta áŋgiruššan árktalaš eanadoaluin mii namuhuvvui ráđđehusa prinsihppaprográmmas, muhto mii vajálduvai ovdalgo jahki lei vássán dan rájes go ráđđehus heaittihii dán áŋgiruššama eanadoallošiehtadallamiin ?
- Gåabph raaktan dïhte dåarjedimmie Arktihkeles laantebårran sjïdti, mij neebnesovvi reerenassen våaroemisnie, men mij lij åajaldamme verkebe goh akten jaepien mænngan gosse reerenasse dam båarhte veelti jåartaburrierååresjimmine ?
Guolástusain lea maid dieđihuvvon dakkár politihkka mii duođas unnidat doaimmaid Davvin, dan sajis go ovddidit guolástusaid nu ahte dat šaddet okta dain deaŧaleamos ealáhusain dáppe Davvin.
Göölemesuerkesne aaj aktem politihkem bïeljelamme mij rïektesisnie sæjhta Noerhtem itjmieslaakan våålese bigkedh, sijjeste göölemesuerkiem eevtjedh goh akte dejstie ellen vihkielommes jieliemijstie daesnie noerhtene.
Davvin leat dakkár buorit ja gelbbolaš fámut go fylkkagielddat, Sámediggi, fylkkamánnit, máhttobirrasa, ealáhusorganisašuvnnat ja báikkálaš ealáhusoassálastit mat sáhttet leat mielde bures vuođđuduvvon ovddidanbargui Davviguovlluid várás ja ovttas Davviguovlluiguin.
Noerhtene hijven jïh maehteles faamoeh goh fylhkentjïelth, Saemiedigkie, fylhkenålmah, daajroebyjresh, jielemesiebrieh jïh voenges jielemeaktöörh mah lin sïjhteme meatan årrodh aktene hijven vïedteldihkie barkosne evtiedimmien bïjre Noerhtedajvese jïh Noerhtedajvine.
Danne ferte ávžžuhus ráđđehussii leat ahte mii čoahkkanit ráhkadit ceavzilis strategiija boahtteáiggi várás, loahpaha Muotka.
Dan åvteste haesteme reerenassese tjuara årrodh, mijjieh ektesne tjihkedibie juktie aktem monnehke strategijem darjodh båetijen aajkan, Muotka minngemosth jeahta.