suodjaluvvonguovllustivrrat.html.xml

Suodjaluvvonguovllustivrrat / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget Suodjaluvvonguovllustivrrat Vaarjelimmiedajveståvrojne Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin. Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine. Ortnegiin addojuvvo sámi beroštumiide ja báikkálaš beroštumiide mieldeváikkuheami hálddašeamis. Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie. Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo. Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede. Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan Sámedikki ovddasteaddjit suodjalanguolostirraide Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne Sámediggi lea nammadan 39 lahtu buohkanassii 20 álbmotmeahcce- ja suodjalanguovlostivrraide. Saemiedigkie lea 39 tjirkijh nammoehtamme ållesth 20 nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne. Dat lahtut maid Sámediggi nammada álbmotmeahccestivrraide ovddastit sámi beroštumiid iežaset persovnna bokte stivrras. Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnaalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien ïedtjeladtji åvteste goh jïjtse almetje ståvrosne. Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danne go Sámediggi lea sin nammadan, muhto sii eai doaimma Sámedikki ovddas stivrras, dat mearkkaša dan ahte Sámedikkis ii leat makkárge gohččunváldi sin guovdu. Dah leah tjirkijh saemien almetji åvteste ståvrosne dan åvteste dah leah nammoehtamme Saemiedigkeste, men eah leah Saemiedigkien åvteste ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan bïhkedimmiefaamoem utnieh dej bijjelen. Sii leat válljejuvvon stivrii danne go Sámediggi oaivvilda ahte sii gozihit sámi beroštumiid buori ja ollislaš vuogi mielde stivrabarggus. Dah leah ståvrose veeljesovveme dan åvteste Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien ïedtjh hijvenlaakan jïh ellieslaakan gorredidh ståvroebarkosne.