veahkavaldi-nissonolbmuid-vuosta-mailmmiviidosas-ja-bakkalas-cuolbma.html.xml

Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá – máilmmiviidosaš ja bákkálaš čuolbma / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Vædtsoesvoete nyjseni vööste – akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá – máilmmiviidosaš ja bákkálaš čuolbma	Vædtsoesvoete nyjseni vööste – akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
7 nissonolbmo 10 nissonolbmo gaskkas máilmmis vásihit iežaset eallimis veahkaválddi.	7 10 nyjsenijstie abpe veartenisnie sijhtieh vædtsoesvoetem dååjredh sijjen jieliedisnie.
Juohke jagi šaddet gaskal 500 000 ja 2 miljon nissonolbmo olmmošgávppi oaffarin.	Fïerhten jaepien gaskem 500 000 jïh 2 millijovnh nyjsenh skaarese sjïdteme almetjeåesiestimmeste.
Gitta 50 % buot seksuála vearredaguin leat gillájeaddjin nieiddat geat leat vuollel 16 jagi.	Mahte 50 prosenth gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste dorjesuvvieh nïejti vööste nuelelen 16 jaepieh.
Skábmamánu 25. b. lea ON riikkaidgaskasaš veahkaválddi jávkadanbeaivi nissonolbmuid vuostá.	Gålkoen 25. b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Sámediggeráđđi áigu geavahit dán beaivvi nu ahte bidjat fuomášumi veahkaválddi vuostálastimii nissonolbmuid vuostá mii lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja mii dáhpáhuvvá buot servodagain ja kultuvrrain.	Saemiedigkieraerie sæjhta daam biejjiem nuhtjedh tjoevkesem bïejedh vædtsoehvoetese nyjseni vööste goh akte abpeveartenen dåeriesmoere, jïh mij gaajhkine siebriedahkine jïh kultuvrine heannede.
Veahkaválddi oaffarin leat eanemusat álgoálbmotnissonat.	Aalkoealmetjenyjseni gaskem lea jienebh mubpijste mah vædtsoesvoetem dååjroeh.
Veahkaváldi dáhpáhuvvá lagaš oktavuođain ja majoritehtaservodaga ovddasteddjiid bealis.	Vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke ektiedimmine jïh tjirkijijstie jienebelåhkoesiebriedahkeste.
Raporttat álgoálbmotguovlluin Mátta-Amerihkás, Ásias ja Davvi-Amerihkás muitalit veahkaválddi birra nissonolbmuid vuostá sihke majoritehtaservodaga bealis ja álgoálbmotservodaga siskkobealde.	Reektehtsh aalkoealmetjedajvijste Åarjel-Amerijhkeste, Asijeste jïh Noerhte-Amerijhkeste daaresjimmiej bïjre nyjseni vööste soptsestieh, dovne jienebelåhkoesiebriedahkeste jïh aalkoealmetjesiebriedahken sisnjelen.
Dán problematihkkii biddjojuvvui stuorra fuomášupmi ON álgoálbmotkonferánssas čakčamánus 2014.	Daate dåeriesmoere stoerre tsåatskelesvoetem åadtjoeji EN:n aalkoealmetjekonferansesne skïereden 2014.
Stáhtat dovddastit ahte veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea servodatváttisvuohta mii guozaha buot eará ovdáneami álgoálbmotservodagain.	Staath meatoeh vædtsoesvoete nyjseni vööste lea akte dåeriesmoere siebriedahkesne mij gaajhkem jeatjah evtiedimmiem heerrede aalkoealmetjesiebriedahkine.
Danne lea áinnas dárbu bidjat dán politihkalaš álgoálbmotagendai.	Dan åvteste dle joekoen vihkeles daam bïejedh dan politihkeles aalkoealmetjeagendese.
Deaŧalaš veahkki dasa ahte jávkadit veahkaválddi ja vealaheami, lea nissonolbmuide oahpu addin.	Akte vihkeles dåarjoe juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem nåhkehtidh lea nyjsenidie ööhpehtimmiem vedtedh.
Oahppu addá ekonomalaš sorjjasmeahttunvuođa ja máhtu ieš dahkat válljejumiidis eallimis.	Ööhpehtimmie ekonomeles frijjevoetem jïh daajroem vadta jïjtsh veeljemh jieliedisnie darjodh.
Dán oktavuođas lea dán jagáš ráfibálkkašumi geigen Malala Yousafzai ja Kailash Satyarthi deaŧalaš veahkki.	Daan sjïekenisnie daan jaepien raeffiebaalhka Malala Yousafzaise jïh Kailash Satyarthise vihkeles dåarjoeh.
Muhto veahkaváldi lagaš oktavuođain lea servodatváttisvuohta maiddái sámi servodagas.	Men vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea aaj akte siebriedahkedåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
Sámi nissonolbmuid ja nieiddaid seksuálalaš ja veahkaválddálaš loavkideapmi lea oalát dohkketmeahttun.	Ij edtjh naan såarhts mïedtelimmieh saemien nyjsenijstie jïh nïejtijste mah leah seksuelle jallh vædtsoesvoetine luhpiedidh.
Mii dárbbašit čielga sámi sátnedoalvuid geat hállet dán birra sihke skuvllain, nuoraid birrasis ja servodatorganisašuvnnain.	Mijjieh daarpesjibie tjïelke saemien håalijh mah daam dïjrem soptsestieh dovne skuvlesne, noerebyjresinie jïh siebriedahkesiebrine.
Veahkkeapparáhta ferte šaddat čeahpit jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddi ja duostat bargat dainna hearkkes fáttáin.	Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenh vædtsoesvoetem dååjroeh jïh doestedh dan aamhtesen bïjre tjaangedh gusnie dan jïjnjh domtesh.
Dat ahte dovddastit ahte veahkaváldi geavvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta, lea leamaš ja lea ain tabuášši.	Aarebi jïh annje lea akte tabue bæjhkodh vædtsoesvoete lea jïjtse jieliedisnie jïh almetji gaskem mejtie aktem lïhke ektievoetem åtna.
Danne ii goassige galgga leat eahpádus das ahte veahkaválddi dahkkis dat lea ovddasvástádus iige goassige dan oaffaris.	Dan åvteste ij gåessie gænnah tjoerh juerie årrodh dïhte mij vædtoesvoetem dorje lea dïhte mij dïedtem åtna daaresjimmien åvteste, jïh ij gåessie gænnah dïhte mij vædtsoesvoetem dååjroe.
Veahkaváldi nissonolbmuid guovdu ii leat priváhta ášši.	Vædtsoesvoete nyjseni vööste ij leah akte privaate aamhtese.
Dat lea rihkus maid ferte meannudit dađi mielde.	Dïhte akte kriminelle dahkoe maam tjuara gïetedidh dan mietie.
Sámediggeráđđi lea min 2015 bušeahttaevttohusas evttohan 450 000 ru veahkaválddi iskkadeapmái mii geavvá lagaš oktavuođain sámi servodagas.	Saemiedigkieraerie lea mijjen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2015 raeriestamme 450 000 kråvnah akten goerehtæmman vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
Mii doaivut ahte dan bokte oččošeimmet ođđa máhtu movt veahkkeapparáhta sáhtášii veahkehit veahkaválddi oaffariid buoremus vejolaš vugiin.	Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh.
Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii dáistala dan veahkaválddi vuostá mii geavvá nissonolbmuide.	Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Mii fertet ovttas bargat dáinna deaŧalaš áššiin.	Baajebe ektesne tjåadtjodh barkosne daennie vihkeles barkosne.