index.php_kat_id=147_art_id=154.html.xml

Oahpa: Lávvu Lïerh: Låavth-gåetie Lávvu Låavthgåetie lea dihto juohkin. Låavthgåetiem striengkieslaakan juakeme Lávu siskkimusas árrana ja loavdaga gaskkas, lea bassi báiki boaššu, mas borramuš ja bassi dávvirat vurkojuvvojedje. Låavthgåetien uvtemes bielie, dïhte sijjie sisnjemes, aernien jïh låavtegen gaskem, desnie dïhte aejlies sijjie båassjoe, gusnie beapmoeh jïh aejlies daeverh tjaavhkoejin. Boaššu lea bassi. Båassjoe aejlies. Árranis lea stuorra, duolba geađgi mii gohčoduvvo boaššogeađgin. Aernien akte stoerre gierkie man nomme båassjoegierkie. Muhtumat dadjat ahte dát geađgi muittuha min man guhkas sáhttit vanahit ovdalgo gudnehuhttit bassi báikki. Naaken jeahta daate gierkie edtja mijjem måjhtajehtedh man gåhkese mijjieh maehtebe silledh eannan dam aejlies sijjiem narrahtibie. Boares sámi oskkus lei ipmil Juoksa-áhkká mii suddjii boaššu. Dej beeli saemien religijovnesne Joeks-aahka båassjoem vaarjeli. Juoksa-áhkká lei bivdoipmil guhte attii bivdolihku bivdiide. Joeksaahka lij vijremen nyjsenen jupmele, mij vijrijidie vijremelæhkoem vedti. Son čuovui bivdiid ja álvvu ruovttoluotta boššui, mas bearráigeahčai álvvu. Dïhte aaj vijrijidie dåeriedi bååstede båassjoen gåajkoe, gusnie saalehtem geehti. Máttaráhka golbma nieidda: Sáráhkká, Juoksa-áhkká ja Uksáhkká ráđđejedje orrunbáikki ja orrunbáikki lagasguovllu eallima badjel. Maadteraahkan golme niejth: Saraahka, Joeksaahka jïh Oksaahka, jieleden bijjelen reerin årromesijjesne jïh årromesijjien lïhke. Dát čájeha mo “ máilmmálaš ipmilat ” ledje čadnon lávvui ja árgabeaieallimii. Daate vuesehte guktie ” eatnemen jupmelh ” lin ektiedamme låavthgåatan jïh aarkebeajjan. Bassi latnja Aejlies sijjie Lávu juohkin bođii das, go ipmilat ledje dehálaččat sámiid árgabeaieallimis, go olbmot boradedje ja ođđe bassi lanjas. Guktie låavthgåetiem juakame lea dannasinie dah jupmelh lin vihkeles saemiej aarkebiejjesne, dah byöpmedin jïh åeriejin aktene aejlies sijjesne. Apoastaliid dagut-girjjis muitaluvvo mo vuosttamuš risttalaččat čoagganišgohte. Apostelen dahkojne soptsesåvva guktie dah voestes kristegassjh eelkin gaavnesjidh. Eai gávdnon girkoviesut. Ij lij naan gærhkoegåetie. Sii deaivvadedje tempelšiljus ja priváhta ruovttuin. Dah gaavnesjin teempelen sjaljosne jïh jïjtsinie gåetine. 1800-logu loahpas lágiduvvojedje læstadialaš čoakkalmasaid Divttasvuonas smávvá goađážiin. (Oversetters kommentar: Det står “ før århundreskiftet ”. Tjuetiejaepiemolsemen åvtelen dah voestes læstadijanen gaavnesjimmieh Divtasvuotnesne lin smaave derhviegåetine. Mo oainnat girku odne ? Maam datne tuhtjh gærhkoen bïjre daan biejjien ? Dovddat go ahte leat ruovttus girkus, vai dovddat go ahte leat guossin Ipmila viesus ? Domth goh gåetesne jallh goh guessie jupmelen gåetesne ?