index.php_kat_id=175_art_id=204.html.xml

Oahpa: Girku	Lïerh: Gærhkoe
Sámi girkomusihkka	Saemien gærhkoemusigke
Áiggiid mielde leat máŋgga sámegielat sálbmagirjjit almmuhuvvon.	Dejpeli jïh daelie jïjnjh saalmh saemien gïelesne.
Eanáš dát leat davvisámegillii ja julevsámegillii.	Jïjnjh dejstie noerhtesaemien saalmh, jïh aaj luvlesaemien saalmh.
Dáid gillii sálbmagirjjiin leat eanáš sálmmat mat leat jorgaluvvon dárogielas dahje suomagielas, muhto mat álgoálggus bohtet duiskagielas dahje eará gielain.	Daaletje saemien saalmh jeenjemasth mubpijste gïelijste jarkoestamme, vaenie saalmh leah saemien kultuvresne sjïdteme.
Leat ain uhccán sálbmat mat leat šaddan, dahje mat speadjalastet sámi máilmmi- ja oskuipmárdusa.	Vaenie saemien saalmh saarnoeh guktie saemieh sijjen jieleden jïh jaahkoen bïjre ussjedieh.
Sámi sálbmalávlun lea dehálaš oassi ipmilbálvalusas.	Gaagkestimmesne vihkele saemide saalmh saemien
Mii lea erenoamáš sámi sálbmalávlumis ?	Guktie saemieh saalmh laavloeh ?
Davvisámiide lea hiđis lávlun ja moduleren.	Noerhtesaemieh soejmelaakan laavloeh.
Leat sullasašvuođat sámi sálbmalávlumis ja juoigamis.	Goh vueline govloe.
Orgelčuojaheapmi lea hehtten árbevirolaš sámi lávlunvuogi ceavzima.	Gosse orgelem pruvhkieh, dellie sjïere saemien laavlomen vuekie nåhka.
Orgelmusihkka galgá nannet sálbmalávluma ja veahkehit searvegotti oktasašlávluma.	Orgele edtji saalme-laavlomem eevtjedh jïh åålmegem viehkiehtidh hijvenlaakan laavlodh.
Dát eaktuda ahte searvegotti lávlunvuohki lea heivehuvvon orgelmusihkkii.	Buerebe sjïdti jis orgele laavloemasse sjïehti.
Davvisámi sálbmalávlun lean leamaš unnán heivehuvvon orgelmusihkkii, ja danin lea orgelmusihkka mielde heajosmahttimin árbevirolaš sámi lávlunvuogi.	Ij noerhtesaemien laavlomen vuekie orgelasse sjïehth, jïh dellie orgele saemien laavlomem jemhkele.
Máttasámi guovlluin lea leamaš mihttomearri geavahit sámi musihkkaárbevieru oassin liturgiijas ja ipmilbálvalusávvudemiin.	Joejkeme vihkeles saemien musigke.
Gávdnojit sálmmat mat leat čállojuvvon máttasámegillii, mas nuohtta lea sámi árbevirolaš nuohttadovddu mielde.	Såemesh gærhkoen musigkem mubpien musigkeste juekieh.
Gávdnojit maid sálmmat mat leat jorgaluvvon ja heivehuvvon ovdalis čállojuvvon nuohtaide.	Tuhtjieh joejkeme ij amma gærhkosne sjïehth.
Luođis lea erenoamáš sajádat sámi musihkas.	Daan dïehre ij joejkeme gaajkene gærhkojne leah.
Muhtumat háliidit sirret girkolaš musihka ii-girkolaš musihkas.	Vuelieh gellien jaepien åarjelsaemien gyrhkesjimmine orreme.
Juoigan lea váttis muhtun girkolaš birrasiidda.	Åarjelsaemiej luvnie sijhtieh liturgijem jïh gaagkestimmien musigkem saemien vuekien mietie utnedh juktie vuelieh desnie saemien musigke lea.
Danin ii leat luođis diehttelas sajádat ipmilbálvalusas.	Joejkeme saemien identitetem eevtjie.
Dat, guđet guhkimus leat geavahan juoigama ipmilbálvalusas, leat máttasámi guovlu.	Jïjnjesh tuhtjieh gosse saemien musigkem utnieh gosse gyrhkesjimmieh, dellie saemien kultuvre jïh jaahkoe ektievoetem gærhkosne eevtjijægan.
Juoigan lea máŋgasiid mielas dat, mii ovdanbuktá sámi identitehta.	Åarjelsaemien gïele tjaaleld gïeline jaepien 1978 sjïdti.
Máŋgasiid mielas galgá geavahit sámi musihkkaárbevieruid ipmilbálvalusa ávvudeames, go dalle náitojuvvojit kultuvra ja osku nu ahte olmmoš buorebut dovdá gullevašvuođa girkui.	Aerebi åarjelsaemien gïelem aajve soptsestin.
Máttasámegiella šattai almmolaš čállingiellan 1978:s.	Orre åarjelsaemien saalmi leah melodijh saemien vuekien mietie.
Ovdal dan lei máttasámegiella duššefal njálmmálaš giellan.	Jeatjah saalmh jarkesovveme leah jïh båeries melodijh utnieh.