plan_for_samisk_trosopplaering.pdf.xml

Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi.	Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje, Gud gir
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.	– Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA	SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
NORGGA GIRKU	NORGGA GIRKU VUONA GIRKKO NÖÖRJEN GÆRHKOEDEN NORSKE KIRKE
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA	SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
Lassiplána Ipmil addá- Mii juogadit plánii, Norgga girku oskkuoahpahusplána	Lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir – Vi deler, Soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie nøørjen gærhkosne
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea ráhkadit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku, oahpaha sámi mánáid ja nuoraid dovdat golmmaoktalaš Ipmila, addá veahki dulkot eallima ja eallimis birget ja doalahit iežaset sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girkus ja servodateallimis.	Saemien jaahkoeøøhpehtimmien åssjele lea aktem øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmenektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne.
Dat lea buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 – 18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain.	Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh, saaht guktie svihtjemevoete lea.
Sisdoallo	Sisvege
Ovdasátni	Åvtebaakoe
Oppalaš oassi	Sïejhme bieliesi
1.1 Girjás Sápmi 1.2 Makkár kristtalašvuođa dovdomearkkat leat sámi konteavsttas	1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / Saepmije 1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
Sisdoallooassi	Sisvegebielie
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon 2.2 Oahppama čalmmustuhttin ja sierra oahppomihtut	2.1 Elliesvoete jïh toelhkestimmie dejstie bijjemes ulmijste 2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
Prinsihpalaš oassi	Prinsihpielle bielie
3.1 Norgga láhkii ja girkolaš plánaide vuođđudeapmi 3.2 Doahpagat ja sániid geavaheapmi – fátmmasteaddji oskkuoahpahus 3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođa rámmas	3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie 3.2 Dïejvesh jïh åtnoe baakojste – akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmie 3.3 Lïerehtimmie – maanesne sjugnietåvva jïh sosijale ektievoeten mieresne
Plána geavadis	Soejkesje åtnosne
4.1 Gelbbolašvuođalokten 4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin 4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin 4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus	4.1 Maahtoelutnjeme 4.2 Dååjrehtimmieh juekedh jïh maahtoem geerjehtidh 4.3 Laavenjostoe hïejmigujmie 4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosne
Báikkálaš plánabargu	Voenges soejkesjebarkoe
5.1 Kontekstuella jurddašeapmi 5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin 5.3 Báikkálaš máhtuid ja gelbbolašvuođa geavaheapmi 5.4 Kárten	5.1 Kontekstuelle ussjedimmie 5.2 Evtiedimmie voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie 5.3 Voenges daajroem jïh maahtoem nåhtadidh 5.4 Goerehtalleme
Ovdasátni	Åvtebaakoe
Norgga girku oskkuoahpahusođastusa bokte lea sámi oskkuoahpahus ožžon govddit saji ja ovdanáhttinvejolašvuođaid. Ođastus lea addán	Jaahkoeøøhpehtimmiereformen mieresne dle saemien jaahkoeøøhpehtimmie stuerebe sijjiem jïh evtiedimmienuepieh åådtjeme Dennie nøørjen
erenoamáš vejolašvuođa ovddidit oskkuoahpahusa mii sisttisdoallá ja áimmahuššá sámi kristtalaš árvvuid.	gærhkosne. Reforme aktem sjïere nuepiem vadteme aktem jaahkoeøøhpehtimmiem skreejredh mij ussjedadta jïh gorrede dam saemien kristeles aerpiem. Jaahkoeøøhpehtimmiereformen
Oskkuoahpahusa geahččalanáiggis (2004-2008) ožžo máŋga searvegotti sámi guovlluin doarjaga	pryøveboelhkesne (2004-2008), dle jienebh åålmegh saemien dajvine dåarjoem jaahkoeøøhpehtimmieprosjektide åadtjoejin, mah leavloem bïejin disse mij lij saemien. Daate nuepieh
Dat lea addán vejolašvuođa kristtalaš oskku gaskkusteami ovdanáhttit viidáseappot sámi konteavsttas.	vadteme dam kristeles jaahkoeøøhpehtimmiem vijriesåbpoe evtiedidh aktene saemien ektiedimmesne.
Sámi girkoráđđi lea maid leamaš	Giehtjedimmie dejstie
mielde dan barggus. Sámi oskkuoahpahusbargguid eválueren deattuha ahte giella, identitehta ja kultuvra leat guovddáš bealit sámi oskkuoahpahusas ollislaččat, ja dat barggut leat	saemien jaahkoeøøhpehtimmieprosjektijste tjïerteste gïele, identitete jïh kultuvre leah vihkeles vuajnoeh aktene ellies saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, jïh dah prosjekth leah
addán ođđa jurddašeami sámi oskkuoahpahusa bargovugiid ja sisdoalu hárrái.	orre åssjaldahkh barkoevuekiej jïh sisvegen bïjre buakteme saemien jaahkoeøøhpehtimmesne.
Dat lea boahtán buorrin Sámi oskkuoahpahusplánii.	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman dam
– Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide	krøøhkeste. Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje, Gud gir – Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne, aaj saemien.
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan	Gud gir – Vi deler
ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.	gellie aejkieh vuesehte dan deadtan juktie dejtie saemien perspektijvide jaahkoeøøhpehtimmesne gorredidh.
Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu.	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman viehkehte sisvegem lihkebe
dieđuid riikka álgoálbmoga birra buot Norgga girku gásttašuvvon mánáide ja nuoraide.	moenedh. Naemhtie jaahkoeøøhpehtimmiereforme maahta viehkiehtidh daajroem lissiehtidh laanten aalkoealmetji bïjre, gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne.
Sámi oskkuoahpahusplána lea nappo lassi plána	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
Ipmil addá – Mii juogadit plánii, ja daid plánaid galgá oktilasat geahččat.	jeatjah baakoejgujmie akte lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir – Vi deler, jïh edtja soejkesjidie ektesne vuejnedh.
Lassiplána galgá atnit searvegottiin gos leat mánát ja nuorat vai sihkkarastá ahte sámi geahččanbealli vuhtiiváldojuvvo daid rámmaeavttuid ja sisdoalu	Edtja lissiesoejkesjem nåhtadidh dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
mielde mii dán plánas ovdanboahtá.	noerh, juktie tjïrkedh dïhte saemien perspektijve gorresåvva mierietsiehkiej jïh sisvegen tjïrrh mejtie daate soejkesje vuesehte.
Sámi girkoeallin ja girkohistorjá lea sierralágan riikka iešguđet guovlluin.	Saemien gærhkoejielede jïh gærhkoehistovrije lea joekehts dejnie ovmessie bieline laantesne.
Báikkálaš oskkuoahpahusplánain galgá searvegoddi	Gosse dam voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem evtede, dle åålmege tjuara saemien tsiehkieh dajvesne krøøhkedh, jïh sijjiem vedtedh voenges
vuhtiiváldit guovllu sámiid dili, ja čahkket saji báikkálaš árbevieruide ja variašuvnnaide.	aerpievuekide jïh jeerehtsidie.
Mihttu lea oskkuoahpahus mas sámi jietna gullo, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin Norgga girkus.	Ulmie tjuara akte jaahkoeøøhpehtimmie årrodh gusnie dïhte saemien gïele gåvloes, jïh akte iemie bielie sjædta Dehtie nøørjen gærhkoste.
Sámi oskkuoahpahus galgá doaibmat	Saemien
identitehtanannejeaddjin, mánát ja nuorat galget vásihit ahte sin sámi duogážis lea árvu.	jaahkoeøøhpehtimmie tjuara identitetem nænnoestidh, maanah jïh noerh tjuerieh åadtjodh dååjredh dej saemien maadtoe aarvoem åtna.
Go olmmoš diehtá ja lea oadjebas das gii son lea, sáhttá dat oskkueallimii leat mávssolaš, ja dávjá geahpidit	Voerkesvoete jïh jearsoesvoete jïjtse bïjre maahta
eallit kristtalažžan stuorát searvevuođain iežas erenoamáš duogážiin.	Mijjieh libie sïemes Paulusen stillemen
Mii guorrasit Bávlosa neavvagii ahte oskkus Kristusii leat mii buohkat dássásaččat, beroškeahttá čearddalašvuođas,	bïjre, gusnie tjåådtje Kristusen jaahkosne libie seammavyørtegsč ovjearohks etnisitete, tjoele jallh nasjovnalitete.
sohkabealis dahje našunalitehtas.	Daesnie ij leah jøøde jallh greekere, daesnie ij lea slaave jallh frijje, daesnie ij leah ålma jallh nyjsene.
Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis (Gal 2,28) eai dattege álo almmut čearddalašvuođa, danne go buohkat eai ane daid beaivválaččat iešguđetge	Dijjieh lidie gaajhkesh akte Kristuse Jesusinie (Gal 2,28) tjåenghkies histovrijese, kultuvrese, gïelese jïh aerpievuekien jielemevuakan. Destie aaj kultuvrelle
sivaid geažil.	joekehtsh sjïdtieh dej ovmessie saemien dajvi gaskem.
Dán áiggi leat olu sápmelaččat ásaiduvvan gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide olggobealde sámi ássanguovlluid, erenoamážit Osloi. Sápmelaččaid	Maahta etnisitetem vuejnedh «våajnoesš væhtaj tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan vaarjojne, tjeahpoe, saevege, nomme, aerpievuekien musihke
lohku Sámis ja dan olggobealde rievddada, ovdamearkkadihte fárredallet oallugat muhtin áigái gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide oahppováldima dahje barggu dihte.	jïh gïele. Dah væhtah sïjhtieh læjhkan eah iktegisth etnisitetem vuesiehtidh, juktie jeenjesh eah daejtie nåhtedh aarkebiejjien ovmessie fåantoej gaavhtan.
Sápmelaččain lea guhká leamaš oktavuohta	Daan biejjien jïjnjh saemieh staarine jïh søøkes sijjine orrijamme, aerpievuekien saemien
kristtalašvuođain.	årromedajvi ålkoli, joekoen Oslo.
Sihke katolalaš girku ovdal reformašuvnna, ja ortodoksa girku Ruoššas leat váikkuhan sámi oskui. Easka stáhtapietisma áiggis 1700-logus biddjui árja ovddidit miššovnna	Dïhte tsiehkie gaskem man gellie saemieh Saemien dajvesne jïh ålkoelisnie sæjhta jeereldihkie årrodh, juktie vuesiehtimmien gaavhtan jïjnjh almetjh stuerebe
sápmelaččaid gaskkas, ja deaddu heaitit geavaheamis ovddeš sámi oskku.	staaride staarijste juhtieh øøhpehtimmien jallh barkoen gaavhtan.
Osiid sámi oskkus ja kultuvrras leat atnán suddun ja eahpeipmilbálvalussan.	Saemieh kristelesvoetine gaskesadteme guhkede gietjeste.
’ Sámiid dološ osku ’ lea	Saemien religiøsitete lea dovne
doaba mii dábálaččat čilge dan árbevieru mii lei oskku geavadis ovdal go kristtalašvuohta šattai ráđđejeaddji oskkoldahkan Sámis.	tsevtsemem åådtjeme dehtie katolihken gærhkoste reformasjovnen åvtelen, jïh dehtie ortodokse gærhkoste Russlaantesne.
Kristtalašvuohta lea oassi sámi oskkuhistorjjás, ja danne lea dábálaš	Aalkoelisnie staate-pietismen tijjen 1700-låhkoen, dle misjovnem
čilget dan ’ sámiid ovdal kristtalašvuođa oskun ’ go galgá muitalit sámi oskkoldaga birra ovdal go dat oamastii alccesis kristtalaš jurdagiid.	lissiehti dej saemien årroji luvnie, jïh tjaabri saemide hiejhtedh dam aarebi saemien religiøse jaahkoem.
Sámiid dološ osku lei luondduosku, ja dan vuođđu lei dat	Biehkieh saemien jaahkosne jïh kultuvresne vuajnalgin goh sådteres, jïh goh jeatjah
animisttalaš eallindulkon ahte buot heakkalaččain lea siellu, ja ahte sihke dat mii lea olmmošlaš ja dan mii ii leat olmmolaš leat dan bokte lahka oktiičadnojuvvon.	jupmelem jaehkedh. ’ Saemien religijovne ’ lea akte dïejvese mij sïejhmemes buerkeste dam religijøse aerpievuekiem maam utnin aarebi kristelesvoete raarehke religijovnine sjïdti Saemien eatnamisnie /
Dakkár osku lea muđuid ge	Saepmijesne.
gávdnamis olu eará álgoálbmogiid gaskkas.	religijovnem, åvtelen dejtie kristeles åssjaldahkide veelti.
Sámi dološ oskkus lei šamanisttalaš bálvvosvuohki, mas noaidi (šamána) doaimmai oskkoldat jođiheaddjiin.	Saemien religijovne lij akte eatnemereligijovne mij våaromem utni aktene animistihke jieledetoelhkestimmesne, gusnie dovne
Noaiddi doibmii gulai buorádallan, ja sus lei	dïhte almetjeligke jïh ij-almetjeligke lin lïhke gårredamme sinsætnan, ihke abpe jielede vuajnalgi goh dïhte sealoem utni.
máŋggaládje bajithearrávuođa máhtu fápmu mii sáhtii veahkehit olbmuid beaivválaš eallimis.	haamoem utni, gusnie nåajte lij goh religijøse åvtehke.
Noaiddi atne maid gaskaoapmin ipmilfámuid ja olbmo gaskkas.	Nåajten darjoe lij jealajehteminie ektiedamme, jïh lij gellielaakan akte daajroe-hegemonisk åejvieladtje mij meehti almetjidie
Sápmelaččat ledje ieža njunnošis kristtalašvuođa eallimis læstadianisma ovdáneamis gaskkamuttos 1800-logu.	viehkiehtidh aarkebiejjien. Nåajte vuajnalgi goh akte svaalhtese jupmelefaamoej jïh almtjen gaskem.
Olu davvi- ja julevsápmelaččaide ledje læstadiánalaš čoakkalmasat vuoiŋŋalaš čoahkkanansajit, ja doppe lei maid sámegiella ja	Dan tijjen goh læstadijanisme læssani gaskoeh 1800-låhkoen raejeste, dellie dah saemieh jïjtje
sálbmaárbevierru anus.	kristelesvoetem utnin.
Dál leat máŋga læstadiánalaš suorggi Norggas, ja dat ovddastit ain mávssolaš vuoimmi ja identitehtabeali olu davvi- ja julevsámi guovlluin.	Dah læstadijanen åålmegh lin akte voejkenen gaavnedimmiesijjie jïjnjh noerhte- jïh julevsaemide, gusnie gaskem jeatjah saemien gïelem jïh saalme-aerpievuekiem gorredin.
Læstadiánalaš moriidus ii	Daan biejjien dle jienebh læstadijanen otnjegh
olahan lullisámi guovllu seammaládje go davvi- ja julevsámi guovlluid.	Dïhte læstadijanen gåaskoe idtji sijjiem åadtjoeh åarjelsaemien dajvesne, goh noerhte- jïh
Lullisámi guovllus ožžo baicce bapttistat, hellodatustibat ja adventisttat eanet saji.	Åarjelsaemien dajvesne dle sijjeste muvhth baptisth, pænstavoelph jïh adventisth sjïdtin.
Eanas lullisámit leat gullan Norgga girkui.	Jeanatjommes dejstie åarjelsaemijste lea Dennie nøørjen gærhkosne
čoakkalmasaid, guossástalai olbmuid ja jođihii skuvlla ovdalgo stáhta válddii dan badjelasas jođihit.	orreme. Finnemisjovne, mænngan Saemiemisjovne, tjåanghkoeh øørnedi, guessine mïnni, jïh skuvlem utni goske staate diedtem skuvlen åvteste veelti.
Norgga girku ii leat čalmmustuhttán lullisámi álbmoga erenoamážit ovdal 1990-logu	Dïhte nøørjen gærhkoe ij leah fearan1900-låhkoen
rájes, ja dalle ásahedje lullisámi báhppavirggi.	aktem sjïere fokusem åtneme dejtie åarjelsaemide, dellie hearra åarjelsaemide tseegkesovvi.
Nidarosa bismagodderáđđi nammadii maid lullisámi girkoeallin lávdegotti. Dan maŋŋil lea maid diakoniijavirgi ásahuvvon. Maŋemus logijagi	Nidarosen bispedajveraerie aaj aktem moenehtsem åarjelsaemien gærhkoejieliemasse nammoehti.
lea lullisámi girkoeallin ja identitehta huksen ovdánan bures.	Mænngan aaj akte diakonebarkoe tseegkesovvi.
Sámi álbmot ii leat eallán sierra kultuvrralaččat, das lea áiggiid čađa leamaš oktavuohta olbmuiguin	Dej minngemes luhkiejaepiej dle jïjnje heannadamme juktie åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh identitetem bæjjese bigkedh.
geain lea iešguđetlágan kulturduogáš.	Dah saemieh eah leah kultuvrelle isolasjovnesne vyøseme, bene abpe tijjen almetjigujmie gaskesadteme, ovmessie kultuvremaadtojne.
Kultuvrraid deaivvademiid gaskkas dáhpáhuvvet maid rievdadeamit.	Desnie gusnie kultuvrh gaavnesjieh, desnie aaj jarkelimmieh sjïdtieh.
Sámi mánát ja nuorat ellet dál mánáid- ja nuoraidkultuvrras mii dađistaga eanet	Saemien maanah jïh noerh
globáliserejuvvo. Sis lea okta juolgi árbevirolaš kultuvrras, nubbi fas ođđaáigásaš máilmmis.	leah daelie meatan aktene ahkedh vielie abpeveartenen maana-jïh noerekultuvresne.
Sámi servodagas lea dasalassin viiddis oktavuohta eará álgoálbmot servodagaiguin eará riikkain ja	Dah aktine juelkine tjåadtjoeh aktene aerpievuekien kultuvresne, jïh aktine juelkine aktene daajbaaletje
máilmmiosiin.	veartenisnie.
Oskkuoahpahus galggašii daiguin deaivvadettiin addit sámi mánáide ja nuoraide veahki dulkot iežaset eallima ja eallimis birget.	Dïhte saemien siebriedahke aaj jïjnjem gaskesadta jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkigujmie jeatjah laantine jïh veartenebieline.
Das lea sáhka oskkus mii váldá duohtan dán áiggi	Jaahkoeøøhpehtimmie edtji
hástalusaid, ja mii atná iežas kultuvrii ja árbevirrui čatnašumi resursan.	Daate lea akten jaahkoen bïjre mij haestemidie vaalta mijjen tijjeste ietjmieslaakan, jïh
1.2 Kristtalašvuođa dovdomearkkat sámi konteavsttas	mij tsåeptsiem jïjtse kultuvresne jïh aerpievuekesne vuajna goh akte vierhtie.
Sámi vuoiŋŋalašvuohta ja jurddašanvuohki lea dávjá	1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
jávohis kulturgelbbolašvuohta mii ii leat čállojuvvon. Lundui čadnon vuoiŋŋalašvuohta muitala olbmuid lagasvuođa birra lundui.	Jïjnje daajroe religijovnehistovrijen, gærhkoehistovrijen jïh gærhkoejielemen bïjre gååvnese Saemien eatnamisnie / Saepmijesne, bene
vajáldahttojuvvon.	jïjnje daehtie daajroste eah leah tjøønghkeme jallh våålese tjaaleme.
Álgoálbmogiid vuoiŋŋalašvuohta lea deattuhan eatnama bassivuođa, ja olbmuid gullevašvuođa dasa.	Saemien voejkenevoete jïh ussjedimmievoete lea daamtaj aktene sjeavohts,
1.0 Oppalaš oassi	1.0 Sïejhme bielie
1.1 Girjás Sápmi	1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / SaepmijeSaemien eatneme / Saepmije lea dïhte dïejvese dejtie
Sápmi lea daid guovlluid namma gos sápmelaččat orrot, ja dat boahtá sánis sámit, nugo sápmelaččat ieža gohčodit iežaset.	dajvide gusnie saemieh årroeminie, jïh dehtie baakoste saemie båata, mij lea saemiej jïjtse baakoe
Sápmelaččat leat álgoálbmot, ja árbevirolaš ássanguovlluid viidodat leat	jïjtsistie. Saemieh staatusem utnieh goh aalkoealmetjh, jïh dah aerpievuekien jielededajvh leah dejnie noerhtege dajvine Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Kolanjaarkesne Russlaantesne.
davviguovllut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Guoládagas, Ruoššas.	Saemien lea dennie såevmien-ugrihken gïeletjïertesne, jïh dah saemien gïeleraasth leah rïjhkeraasti dåaresth dejnie neebneme laantine.
Sámegiella gullá suoma	Noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien
ugralaš giellajovkui, ja sámi giellarájit mannet badjel namuhuvvon riikkaid.	leah dah åejviegïeletjïerth Nøørjesne.
(geahča kártta vuolábealde)	(vuartesjh kaarhtem vuelielisnie)
4.	Pijtesaemien 4.
Julevsámegiella 5.	Julevsaemien 5.
Davvisámegiella 6.	Noerhtesaemien 6.
Anárašsámegiella 7.	Enaresaemien 7.
Nuortalaš sámegiella	Skoltesaemien
Don galggat gudnejahttit áhčát ja eatnát, vai oaččut eallit guhká dan eatnamis maid Hearrá, du Ipmil, addá dutnje.	8. Akkalasaemien 9. Kildinsaemien 10. Tersaemien
Finnemiššovdna, maŋŋil Sámemiššovdna, lágidii	Saemieh jïjtjemse vååjnoeh goh akte almetje gïelen jïh nasjovnale raasti dåaresth. Saemieh
Dan áiggis go girku lea leamaš Sámis, de leat ovdánan ollu iešguđetlágan vierut ja ipmárdusat ja hábmen sámi kristtalašvuođaipmárdusa dakkárin	årroeh jïh veasoeh abpe laantesne, jïh leah akte bielie aktede gellielaaketje saemien kultuvreste jïh aerpievuekeste.
go mii dan dovdat dál.	Man jïjnjem saemien dah saemieh maehtieh lea joekehts.
Sámi kristtalašvuođa oaidnit earret eará oskkuovdanbuktimiin mat leat	Jalhts gïelen maahtoe lea
Sápmelaččat atnet iežaset oktan álbmogin giellarájiid ja riikkarájiid rastá.	joekehts, dle badth læjhkan ellies saemie.
Sápmelaččat orrot ja ellet miehtá riikka, ja leat oassi girjás sámi kultuvrras ja árbevierus.	Dïhte tjåenghkies saemien identitete lea gårredamme jallh ij-tjaaleme kultuvremaahtosne.
Sápmelaččaid sámegielmáhttu rievddada.	Voejkenevoete mij lea eatnamasse gårredamme lea dannasinie almetjh leah lïhke eatnamasse.
Vaikko lea	Daate akte
iešguđetlágan giellagelbbolašvuohta, de lea sápmelaš dattege sápmelaš.	kultuvrelle aerpie mij lea ånnetji måakoedamme histovrijen tjïrrh, bene læjhkan ij leah åajaldamme.
Oktasaš sámi identitehta lea čadnojuvvon oktasaš historjái, kultuvrii, gillii ja árbevirolaš eallinvuohkái.	Aalkoealmetji voejkenevoete lea eatnemen aejliesvoetem tjïertestamme, jïh almetji ektiedimmie disse.
Dat mearkkaša maid kultuvrralaš erohusaid iešguđet sámi guovlluid gaskkas.	Datne edtjh aahtjemdh tjædtjemdh earoehtidh, dle åadtjoeh guhkiem jieledh dennie laantesne maam
Čearddalašvuođa sáhttá ovdanbuktit «oinnolašš mearkkaiguin,	Hearra dov Jupemele dutnjien vadta (2. Mos, 20,12)
ovdamearkkadihte biktasiid, dáidaga, leavgga, nama, árbevirolaš musihka ja giela bokte.	Jïjnjh sjïere vuekieh jïh vuajnoeh leah evtiesovveme daan tijjen gærhkoe Saemien
Mearkkat čoakkalmasain ja ipmilbálvalusain gos sápmelaččat leat čoagganan.	gaskem jeatjah dejnie jaahkoevoetine mah gårrelgieh åålmegidie jïh gyrhkesjimmieektievoetese, gusnie saemieh tjåanghkanamme.
Oskkueallima ovdanbuktinvugiid sáhttá dahkat liturgiija, musihka ja sálmmaid	Guktie jaahkoem vuesehte
válljema bokte, ja iešguđetlágan kultuvrralaš- ja dáiddalaš ovdanbuktimiiguin, sámegielain, fáttá válljemis, čoahkkananbáikki ja searvevuođa bokte.	maahta årrodh liturgije, musihke jïh saalmh, gelliesåarhts kultuvre jïh tjeahpoeh, saemien gïele, aamhtese, gaavnesjimmiesijjie jïh ektievoetehaamoe.
Girkolaš basit lea mávssolaččat sápmelaččaide.	Gærhkoen bissiebiejjieh leah
Allabasiidáigge leat iešguđetlágan vierut iešguđet guovlluin girkus, ruovttuin ja læstadiánalaš čoakkalmasain.	vihkeles dejtie saemide. Dej ovmessie dajvh, gærhkoe, gåetieh jïh læstadijanen åålmegh joekehts aerpievuekieh utnieh bissiebiejjide.
Gásta, konfirmašuvdna, vihaheapmi ja hávdádeapmi leat maid mávssolaš dáhpáhusat, juoga mii searvvaha stuorabearraša ja fulkkiid.	Dåape, skylleme, provre jïh krobpesjimmie aaj vihkeles
Sámi kristtalašvuođaipmárdus ovdanboahtá ja gaskkustuvvo oahpaheami bokte	heannadimmieh, gusnie abpe stoerrefuelhkie jïh sliekte leah meatan.
ruovttuin, ságastallamiin ja buolvvaid gaskka deaivvadettiin.	eatnamisnie / Saepmijesne orreme, jïh saemien kristelesvoetegoerkesem haamoedamme guktie mijjieh dam daan biejjien damtebe.
Dasgo gos guovttis dahje golmmas lea čoagganan mu	Saemien kristelesvoetegoerkese lea vuajnoes
nammii, doppe mun lean sin gasku (Matt 18,20).	Gusnie gøøkte jallh golme leah mov nommesne tjåanghkanamme, desnie manne dej gaskoeh
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon	øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea addit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku sámi mánáin ja nuorain, oahpaha golmmaoktalaš Ipmila dovdat, addá	nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmeektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede
veahki kristtalaš geahččanbealis dulkot eallima ja eallimis birget dakkár vugiin mii áimmahuššá sin gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girko- ja servodateallimis.	eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne.
Dat guoská buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 –	Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh, saaht guktie svihtjemevoete lea.
18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain. Plána eaktuda atnit Norgga girku evangelialaš lutherlaš oahpa vuođđun.	Soejkesje tsiehkestahta Dam nøørjen gærhkoen learoevåaromem goh evangeliske lutheren gærhkoe.
Ulbmil lea ahte plána sisdoallu galgá veahkehit áimmahuššat, nannet ja ovddidit	Akte ulmie lea soejkesjen sisvege edtja viehkiehtidh vaarjelidh, nænnoestidh jïh kristelesvoetem
kristtalašvuođa vuođđun sápmelaččaid oskui.	skreejedh goh jaahkoevåarome saemide.
Sámi oskkuoahpahusplána vuođđu lea Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplána Ipmil addá – Mii juogadit. Sámi plána sáhttá veahkehit heivehit	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman våaroemasse beaja Gud gir – Vi deler goh dïhte bijjemes soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie
báikkálaš plánaid báikkálaš eavttuid mielde ja addit saji ráhkadit mihtuid Ipmil addá – Mii juogadit plána láidestemiid mielde. Heiveheami	nøørjen gærhkosne. Dïhte saemien soejkesje otnjegem vuesehte dan voenges soejkesjæmman, sjïehtedamme dejtie voenges tsiehkide, jïh sijjiem vadta ulmieh bïejedh dej bïhkedassi mietie
galgá dahkat iešguđege mánná- ja nuoraidjoavkku ektui, ja láhčima daid eavttuid mielde mat iešguđege mánás dahje nuoras leat.	soejkesjisnie Gud gir – Vi deler. Tsiehkestahta ihke tjuara fïereguhten maana-jïh noeredåahkan sjïehtedidh, jïh sjïehteladtedh guktie dan aktegs maanan jallh aktegs noeren tsiehkieh leah.
2.2 Oahppočalmmustahttin ja sierra oahppomihtut Našovnnalaš plánas Ipmil addá – Mii juogadit leat	2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
golbma beali ja oskkuoahpahusa sisdoallu lea daid beliid ollisvuohta.	Dïhte nasjovnale soejkesje Gud gir – Vi deler, golme vuajnoeh åtna mah tjåanghkan sisveginie sjïdtieh aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne.
Dat bealit leat: 1.	Daah vuajnoeh leah: 1.
Eallindulkon ja	Jieledetoelhkestimmie jïh jieledehaalveme.
birgen eallimis, 2.	2.
Girku osku ja árbevierru ja 3.	Gærhkoen jaahkoe jïh aerpievuekie jïh 3.
Kristtalaš osku geavadis (Gč. Ipmil addá – Mii juogadit, 3. kapihttal).	Kristeles jaahkoevoete (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 3). Juktie dam saemien
Oskkuoahpahusas leat sámi geahččanvuogi sihkkarastán dan bokte ahte Sámi oskkuoahpahusplána ovdanbuktá sierra	perspektijvem tjïrkedh jaahkoeøøhpehtimmesne, dle Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sjïere lïerehtimmiefokush åehpiedahta fïereguhten dejstie golme åejvieaamhtesijstie. Naemhtie åålmegh, gusnie saemien maanah jïh noerh, viehkiem
Searvegottit gos leat sámi mánát ja nuorat ožžot dáinna veahki oaidnit mat sáhttet leat guovddáš fáttát báikkálaš oskkuoahpahusas.	åadtjoeh vuejnedh mah leah vihkeles aamhtesh aktene saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, voengesisnie. Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
Sámi oskkuoahpahusplána lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta.	dovne akte dïrrege jïh akte lissie ulmietjaatsege.
Bajilgovas vuolábealde leat čatnan sámiide guoskivaš oahppočalmmustahttima buot geatnegahtton váldofáttáide mat leat Ipmil	Vuesiehtimmesne vuelielisnie lea lïerehtimmiefokush saemien bïjre tjaaleme, ektiedamme fïerhten obligatovreles
addá – Mii juogadit plána golmma bealis.	åejvieaamhtesasse dejtie golme vuajnojde soejeksjisnie Gud gir – Vi deler.
Oasit maid leat lasihan iešguđetge geatnegahtton váldofáddái, eai boađe Ipmil addá – Mii juogadit plána ulbmiliid sadjái, muhto leat daidda deavddan.	Dah mierieh mah leah lissine bïejeme fïerhten obligatovreles åejvieaamhtesasse, eah leah sijjeste dejtie ulmide
Danne eai leat ollu oskkuoahpahusa guovddáš fáttáin mielde bajilgovas vuolábealde.	mah tjåadtjoeh soejkesjisnie Gud gir – Vi deler, bene lissine båetieh.
Deattuhit ahte vuolábeale skovvi ii atte dievaslaš gova sámi oskkuoahpahusa relevánta	Daate mannasinie jïjnjh vihkeles aamhtesh jaahkoeøøhpehtimmesne eah leah vuesiehtamme vuesiehtimmesne vuelielisnie.
oahppoulbmiliin.	Dah åålmegh byøroeh
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis berrejit searvegottit danne ohcat vejolašvuođaid váldit mielde osiid maid leat báikegoddái heivehan, sihke buot váldofáttáid dáfus, ja maid daid dáfus	dannasinie, gosse voenges soejkesjh darjoeh, vuejnedh mejtie gåarede sijjiesjïere biehkieh meatan vaeltedh, dovne gosse krøøhkeste gaajhkide åejvieaamhtesidie, aaj dah mah leah gåaroes
mat leat guorosin (Ándagassii addin, Fásttu ja biehttaleapmi ja Mieldebargit).	(Soelkedimmie, Faastoe jïh hiejhteme jïh Barkijevoete).
Stuora gažaldagat	Dah stoerre gyhtjelassh
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat sápmelaččaid árbevirolaš ja ođđaáigásaš luonddugeavaheami ja luondduvalljodagaid ávkkástallama mii sáhttá sidjiide duddjot vuđoleappot jurddašeami ja ovdošeami olbmo saji birra Ipmila sivdnádusas.	• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej aerpievuekien jïh daajbaaletje eatnemeåtnojne jïh eatnemevierhtieåtnojne åahpanidh, ihke ussjedadtedh jïh onterdidh almetjen sijjien bïjre Jupmelen sjugniedimmesne.
Guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis	Vihkeles bielieh aalmetjejieledisnie
• Giella, kultuvrralaš gullevašvuohta ja čearddalaš girjáivuohta leat maid guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis maiguin mánát ja nuorat berrejit kristtalašvuođa čuovgasa bokte bargat.	• Gïele, kultuvrelle roehtsh jïh etnihken gellielaaketje aaj akte vihkeles bielie almetjejieledisnie mejgujmie maanah jïh noerh byøroeh barkedh, kristeles jaahkoen tjoevkesisnie.
Eallin- ja oskkuhistorjá	Jielede jïh jaahkoehistovrije
• Sámi mánáid ja nuoraid sámi identitehta ovdána sihke dan oktavuođa ektui mii sis lea sámi álbmogii ja dan historjái ja kulturárbevieruide, ja deaivvadettiin stuoraservodagain.	• Saemien maanaj jïh noeri saemien identitete evtiesåvva dovne ektiedimmesne dejtie saemien almetjidie, dej histovrijine jïh kultuvreaerpie-vuekiejgujmie, jïh gosse stoerresiebriedahkem dåastoeh.
Sámi mánát ja nuorat dárbbašit gávdnat giela iežaset oskkuhistorjái mii searvvaha fáttáid ja vásihusaid mat leat čadnojuvvon dasa.	Saemien maanah jïh noerh daarpesjieh aktem gïelem gaavnedh sov jïjtse jaahkoehijstovrijese, mij aaj aamhtesh jïh dååjrehtimmieh faarhmeste ektiedamme disse.
Persovnnalaš ovdáneapmi	Persovneles sjïdtedimmie
• Oppalaš hábmemis berre oskkuoahpahus addit eanet oahpu sámi eallinvuogi, árvvuid ja duohtavuođaipmárdusa birra, nugo dat ovdanbohtet báikkálaš birrasis ja báikegotti kultuvrras.	• Goh sïejhme learoe dle jaahkoeøøhpehtimmie byøroe viehkiehtidh buerebe åehpies sjïdtedh saemien jieledevoetine, aarvoeh jïh jieledegoerkese, naemhtie dah leah våajnoes voenges byjresisnie jïh sijjiesjïere kultuvresne.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit doalahit oktavuođa iežaset ristváhnemiiguin vai sii sáhttet oažžut neavvagiid ja veahki oskku ahtanuššamis, ja dan bokte oahppat ja vásihit makkár ovddasvástádusat ristváhnemiin leat.	• Edtja maanide jïh noeride skreejredh baantide tjåadtjoehtidh sijjen krist ’ eejhtegidie bïhkedimmien jïh viehkien gaavhtan, juktie jaahkosne sjïdtedidh, jïh naemhtie faadterevoeten diedtem lïeredh jïh dååjredh.
Dat lea buorre oahppu jus ieš šaddá ristváhnemin maŋŋil eallimis.	Daate sæjhta akte hijven lïerehtimmie årrodh jis faadterinie sjædta mænngan jieledisnie.
Áhčči min ja rohkos	Aehtjie mijjen jïh rohkelasse
• Mánát ja nuorat galget oahppat Áhčči minrohkosa, beavderohkosa ja eahketrohkosa iežaset gillii.	• Maanah jïh noerh edtjieh Aehtjie mijjen, buertierohkelassem jïh iehkedsrohkelassem jïjtse gïelesne lïeredh.
Sii galget maid oahppat báikegoddái heivehuvvon rohkosárbevieruid, ovdamearkkadihte «Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammiiš, «Jesus nammiiš ja russesteami iešguđet eallindilálašvuođain.	Dah edtjieh aaj sijjiesjïere rohkelasseaerpievuekiej bïjre lïeredh, v.g.. Aehtjie mijjen sijjie, guktie Aehtjien Baernien jïh Dan Aejlies Voejkenen nommesneš, «Jeesusen nommesneš jïh kroessevæhtam nåhtede jieleden ovmessie tsiehkine.
Biibbal	Bijbele
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat davvisámegiel, julevsámegiel ja lullisámegiel biibbaljorgalanbargguid birra, ja oahppat guovddáš biibbalteavsttaid iežaset sámegillii.	• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh bijbelejarkoestimmiej bïjre noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, jïh vihkeles bijbeletjaalegigujmie åahpanidh jïjtse saemien gïelesne.
Girkojagi allabasit ja mearkabeaivvit	Gærhkoejaepien bissiebiejjieh jïh mierhkebiejjieh
• Mánát ja nuorat galget suokkardit gávdnojit go sámi árbevierut mat gullet girkojagi allabasiide, dás maid Márjjá lohpádusbeaivvi.	• Maanah jïh noerh edtjieh goerehtidh mejtie lea sijjiesjïere saemien aerpievuekieh ektiedamme gærhkoejaepien bissiebiejjide, aaj Maarjan biejjie.
Girku	Gærhkoe
• Mánáid ja nuoraid galgá hástalit kritihkalaččat geahččat girku historjjálaš deaivvadeami sápmelaččaiguin sámi oskkoldat- ja girkohistorjjá vuođul.	• Edtja maanide jïh noeride haestedh laejhtehkslaakan ussjedadtedh gærhkoen histovrijes gaavnesjimmien bïjre saemiejgujmie, våaroemisnie saemien religijovne- jïh gærhkoehistovrijeste.
• Mánát ja nuorat galget oahppat sámi báhpaid Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra.	• Maanah jïh noerh edtjieh dej saemien hearraj bïjre lïeredh, Lars Levi Læstadius jïh Anders Fjellner.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat iešguđet sámi giellajoavkkuid Norgga girkus, ja ahte sálmmat, liturgiijat ja eará girkolaš teavsttat gávdnojit sihke lullisámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii.	• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh dej ovmessie saemien gïeletjïerti bïjre Dennie nøørjen gærhkosne, jïh åadtjodh daejredh saalmh, liturgijh jïh jeatjah gyrhkeles tjaalegh åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gååvnesieh.
• Mánát ja nuorat galget oahppat álgoálbmogiid dili birra máilmmiviidosaš girkus.	• Maanah jïh noerh edtjieh aalkoealmetji tsiehkien bïjre lïeredh dennie veartenevijries gærhkosne.
1. oskkuartihkkal	1. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget sámi muitalusaid bokte oahppat sápmelaččaid oainnu birra lundui ja duohtavuođaipmárdussii, ja čatnat daid biibbalmuitalusaide.	• Maanah jïh noerh edtjieh gosse barkeminie saemien vaajesigujmie, lïeredh guktie saemieh eatnemem krøøhkieh jïh riektesvoetem guarkah, jïh dejtie vaajesigujmie bijbelistie ektiedidh.
• Mánát ja nuorat galget sámi árbevieruid čuovgasa bokte bargat ipmárdusain: Gii lea Ipmil sivdnideaddjin, ja mii lea olmmoš mii lea eatnamis sivdniduvvon.	• Maanah jïh noerh edtjieh barkoen tjïrrh guarkedh Jupmele lea sjugniedæjjine, jïh almetje goh eatnamistie sjugniedamme saemien aerpievuekien tjoevkesisnie.
2. oskkuartihkkal	2. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget oahppat ahte Jesusa ruossajápmin ja bajásčuožžileapmi lea duogáš ruossamearkka guovddáš sajis sámi kristtalaš árbevierus.	• Maanah jïh noerh edtjieh Jeesusen kroessejaemedinie jïh tjuedtjielimmine åahpanidh goh våarome kroessevæhtan vihkeles sijjie saemien kristeles aerpievuekesne.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat Læstadiusa dajaldaga «Almmálaš váhnenš mii lea metafora Ipmilii Sivdnideaddjin ja Beastin, ja dan dajaldaga saji soabadusa ipmárdusas. 3. oskkuartihkkal	• Maanah jïh noerh edjtieh åahpanidh Læstadiusen diejvesinie «Dïhte elmien eejhtegeš goh metafore Jupmielasse goh Sjugniedæjja jïh Lutnjiestæjja, jïh dïejvesen sijjie gosse edtja liktesem guarkedh 3. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget Apd 2,1-13 vuođul smiehttat Bassi Vuoiŋŋa doaimma birra Ipmila máŋggagielat ja máŋggačearddalaš girkus.	• Maanah jïh noerh edtjieh ussjedidh Dan Aejlies Voejkenen råållen bïjre Jupmelen gærhkose goh jienebegïelen jïh jienebeetnihken dehtie Apg 2,1-13.
• Mánát ja nuorat galget oažžut oahpu gástta ja ristváhnemiid mearkkašumi birra sámi guovlluin.	• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh kristemen jïh faadterevoeten ulmien bïjre saemien dajvine
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat báikegoddái heivehuvvon árbevieruid mat leat eahkedismállásiidda čadnojuvvon.	• Maanah jïh noerh edtjieh dej sijjiesjïere aerpievuekiejgujmie åahpanidh ektiedamme dan aejlies maalestahkese
• Mánát ja nuorat galget oasálastit solidaritehtabargguin main álgoálbmotrievtti prinsihpat leat vuođđun.	• Maanah jïh noerh edtjieh meatan årrodh solidaritetebarkosne mij lea aalkoealmetjeriekteles prinsihpide bigkeme
Mišovdna ja ekumenihkka	Misjovne jïh økumenihke
• Dat diehtu ahte sápmelaččat gullet globála álgoálbmotsearvevuhtii lea lassánan ja dan berre čatnat oskkuoahpahusa mišovnna oassái.	• Dïhte læssanamme voerkesvoete dah saemieh leah aktene abpe-veatenen aalkoealmetjeektievoetesne, byøroe jaahkoeøøhpehtimmien misjovnale bealan gårredidh.
Ásahit oktavuođaid máilmmiviidosaš girku eará álgoálbmogiidda mišonbargguid dahje ustitvuođašiehtadusaid bokte, addá oktavuođaid mat boktet beroštumi ja eaiggátvuođadovddu girku gohččosii.	Gosse baanth gårrede jeatjah aalkoealmetjidie dennie veartenevijries gærhkosne, misjovneprosjekti jallh vietselesvoetelatjkoej tjïrrh, dle gaskesem sjugnede mij eadtjalgehtemem gååske jïh damta eekie dam mij lea gærhkoen barkoe
Etihkka	Etihke
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit gulahallamii ja kultuvralonohallamii searvegotti oskkuoahpahusdoaibmabijuin.	• Edtja maanide jïh noeride skreejredh govlehtalledh jïh kultuvrem lotnedidh åålmegen jaahkoeøøhpehtimmieråajvarimmesne.
Ulbmil dainna lea duddjot gaskaneas árvvusatnima ja ipmárdusa mánáid ja nuoraid gaskkas geain lea iešguđetlágan duogáš.	Åssjele lea sinsitniem krøøhkedh, jïh goerkese maanaj jïh noeri gaskemsh, joekehts maadtojne.
Ándagassii addin	Soelkedimmie
Fástu ja biehttaleapmi	Faastoe jïh hiejhteme
Mieldebargit	Barkijevoete
Rohkos	Rohkelasse
• Mánát ja nuorat galget oažžut vásihusaid rohkadallamis guovddáš rohkosiid sámi árbevierus.	• Maanah jïh noerh edtjieh dååjrehtimmiem åadtjodh vihkeles rohkelassh saemien aerpievuekesne rohkeldih
• Mánát ja nuorat galget oahppat báikegoddái heivehuvvon sámi kristtalaš árbevieruid mat gullet iešguđetge lágán meahcásteapmái.	• Maanah jïh noerh edtjieh sijjiesjïere saemien kristeles aerpievuekiejgujmie åahpanidh mah leah gelliesåarhts eatnemeåtnojde ektiedamme.
Ipmilbálvalus	Gyrhkesjimmie
• Mánát ja nuorat galget oahppat sápmelaččaid ipmilbálvalus- ja čoakkalmasárbevieruid, ja oažžut vejolašvuođa oasálastit arenain gos dakkárat leat anus.	• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej gyrhkesjimmie- jïh åålmegeaerpievuekiej bïjre lïeredh, jïh nuepiem åadtjodh meatan årrodh dejnie sijjine gusnie dah leah åtnosne
Biibballohkan	Bijbelelohkeme
• Mánát ja nuorat galget oahppat váldit Biibbala atnui ja kristtalaš sámegiel girjjiid.	• Maanah jïh noerh edtjieh lïeredh Bijbelem jïh kristeles lidteratuvrem nåhtadidh saemien gïelesne
Lávlun, musihkka ja kultuvra	Laavlome, musihke jïh kultuvre
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa ovdanbuktit iežaideaset sálmmaid, musihka ja eará kultuvraovdanbuktimiid.	• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh jïjtjemem vuesiehtidh saalmigujmie, musihkine jïh jeatjah kultuvrevoetigujmie.
• Mánát ja nuorat galget ožžut vejolašvuođa vásihit báikegoddái heivehuvvon girkomusihkalaš árbevieruid, ja dasalassin oahppat dovdat girkomusihkalaš geavada mii sámi guovlluin lea dál.	• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh sijjiesjïere gærhkoemusihkales aerpievuekieh dååjrehtidh, jïh baaltele maehtelesvoetem åadtjodh dan gærhkoemusihken bïjre mij saemien dajvine åtnasåvva daan biejjien.
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa oahppat atnit árbevirolaš arenaid oskkuoahpahusas.	• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh aerpievuekien sijjieh nåhtadidh jaahkoeøøhpehtimmesne.
• Mánát ja nuorat galget oskkuoahpahusa oahppama ja muitalanárbevieruid oktavuođas geavahit reaidduid ja vugiid praktihkalaš bargguin.	• Maanah jïh noerh edtjieh dïrregh jïh vuekieh dæjpeles barkosne nåhtadidh, jaahkoedeallahtimmiej jïh soptsestimmievuekiej sjiekenisnie.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit atnit sámegiela.	• Edtja maanide jïh noeride skreejredh saemien gïelem nåhtadidh.
Sihke njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain galgá láhčit vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái.	Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ektiedimmine byøroe sjïehteladtedh dam saemien gïelem nåhtadidh.
- Movt sáhttá du searvegoddi addit sámi mánáide ja nuoraide kristtalaš eallindulkoma ja ráhkkanahttit sin birget eallimis vugiin mii vuhtiiváldá sin sámi gullevašvuođa ja identitehta ?	- Guktie dov åålmege maahta kristeles jieledetoelhkestimmiem jïh jieledehaalvemem vedtedh saemien maanide jïh noeride, guktie dej saemien roehtsh jïh identitete gorresuvvieh ?
- Læstadialaš árbevierus lea Luthera uhca katekismusis guovddáš sadji oskkuoahpahusas.	- Læstadijanen aerpievuekesne dle Lutheren ’ onne katekisme ’ aktem vihkeles sijjiem åtna jaahkoeøøhpehtimmesne.
Katekismus lea erenoamáš relevánta resursa dan fáddái maid namuhit kristtalaš oskku ja árbevieru oasis.	Katekisme lea joekoen sjyøhtehke goh vierhtie gårredamme dan aamhtesasse mij lea neebneme daan vuajnoen nuelesne, kristeles jaahkoe jïh aerpievuekie
- Movt sáhttá «sámiš vuolitfáttaid juohkit ja čilget vuđoleappot doaibmabijuid bokte dakkár vugiiguin mat olahit buot mánáid ja nuoraid searvegottis	- Guktie maahta dejtie «saemienš nuelieaamhtesidie joekedidh jïh lïhkebe vuartasjidh råajvarimmiej tjïrrh, juktie gaajhkide maanide jïh noeride åålmegisnie jaksa ?
3.0 Prinsihpalaš oassi	3.0 Prinsihpielle bielie
3.1 Čatnašupmi Norgga láhkii ja girkolaš plánaideNorgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga	3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie
eatnamiidda, dáččaid ja sápmelaččaid.	Dïhte nøørjen staate lea dajvesne gøøkte almetjidie tseegkesovveme, nøørjen jïh saemien.
Sápmelaččaid eavttut álgoálbmogin Norggas leat	Dah tsiehkieh mejtie saemieh goh aalkoealmetjh utnieh Nøørjesne,
čállojuvvon Vuođđolága § 110 a.	Maadtlaaken § 110 a tjåadtjoeh.
Vuođđolágaparagráfa leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš álgoálbmotkonvenšuvnnaid vuođul maid Norga lea dohkkehan.	Maadthlaakeparagrafe gaskenasjovnale aalkoealmetjekonvensjovnide bigkie, mejtie Nøørje jååhkesjamme.
Dat geatnegahttet buot almmolaš eiseválddiid Norggas	Dah åeliedieh gaajhkh byøgkeles åejvieladtjh Nøørjesne eadtjohkelaakan dåarjedidh,
doarjut ja láhčit saji doaibmabijuide mat vealahit positiivvalaččat fálaldagaid addimis ja doaimmaid álggaheamis sápmelaččaide.	jïh råajvarimmieh sjïehteladtedh mah leah goh positijve joekehtehteme, gosse edtjieh faalenassh vedtedh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah dejtie saemide doehtedieh. Gærhkoe lea
Girku lea dohkkehan daid prinsihpaid, ja váldán duohtan daid	seamadamme daejnie prinsihpine, jïh åeliedimmide ietjmieslaakan vaalteme jaahkoeøøhpehtimmiereformesne.
Dat ovdanboahtá čielgasit Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplánas, Ipmil addá – Mii juogadit.	soejkesjisnie, Gud gir – Vi deler.
Ipmil addá – Mii juogadit lokte sámi	Gud gir – Vi deler saemien gærhkoejielemem åvtese lutnjie goh akte bielie dehtie aerpievuekeste jïh ektievoeteste mejtie Nøørjen gærhkoe tjeekehte.
girkoeallima oassin Norgga girku árbevirrui ja searvevuhtii. Danne leat váldán mielde sámi álbmoga máhtu vuoiŋŋalašvuođas, girkoeallimis ja árbevierus dakkár mávssolaš árbevierrun maid	Dannasinie neebnesåvva daajroe saemiej voejkenevoeten bïjre, gærhkoejieleme jïh aerpievuekie goh akte vihkeles aerpievuekien aarvoe mejtie gaajhkh kristeme byøroeh åadtjodh. (m. Gud
(gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 2).	gir – Vi deler, kapihtele 2).
Oskkuoahpahusplána lea resursadokumenta	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sæjhta vierhtietjaatseginie årrodh gaajhkide åålmegidie mah sïjhtieh saemien perspektijvh meatan vaeltedh
searvegottiide mat háliidit váldit sámi geahččanbeliid oskkuoahpahussii.	jaahkoeøøhpehtimmesne.
Ráđđehusa sámepolitihka láidesteamit váikkuhit dasa movt girku oskkuoahpahus organiserejuvvo sápmelaččaide.	Bïhkedassh reerenassen saemiepolitihkesne konsekvensh utnieh guktie gærhkoe jaahkoeøøhpehtimmiem øørnede saemide. St. biev.
St.dieđ.nr 28 (2007-2008)	nr 28 (2007-2008) Samepolitikken, tjuvtjede Dan nøørjen gærhkoen sjïere deadtan saemien gærhkoejielemen åvteste.
«Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga girku siskkobealde lea dan	«Et overordnet hensyn i varetakelsen av samisk kirkeliv i Den norske kirke
ahte ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguinš (s 182).	er at det må utvikles i pakt med samisk selvforståelse og samiske tradisjonerš (b. 178).
Sámi oskkuoahpahusplána galgá ge sihkkarastit ahte ođastus vuhtiiváldá sámi iešipmárdusa ja sámi	Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman edtja ojhte tjïrkedh saemien jïjtjegoerkese jïh
árbevieruid.	aerpievuekieh reformesne gorresuvvieh.
Sámelága giellanjuolggadusaid § 1-5 cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosáš gielat.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh § 1-5 nænnoste saemien jïh nøørjen leah seammavyørtegs gïelh.
Ođđajagimánu 1. beaivvi 2011 rájes leat čuovvovaš	Tsiengelen 1. b 2011 daah tjïelth leah saemien gïelen reeremedajvesne: Kautokeino, Karasjok, Porsanger,
suohkanat mielde sámegiela hálddašanguovllus: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga, Deatnu, Gáivuotna, Loabát, Divtasvuodna ja Snoasa.	Nesseby, Tana, Kåfjord, Lavangen, Tysfjord jïh Snåase.
Njuolggadusat fátmmastit davvi-, julev- ja lullisámi giellaguovlluid.	Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvh leah moenemistie feerhmeme.
Dat ovcci	Dah uktsie reeremedajvetjïelth leah ajve akte unnebe bielie
hálddašansuohkana leat dušše oasáš árbevirolaš sámi ássanguovllus.	dehtie aerpievuekien saemien årromedajveste.
Dan guovllu viidodat lea Mátta-Várjjagis Finnmárkku fylkkas gitta lulás Engerdalii Hedmárkku fylkkas.	Nøørjesne daate dajve lea Åarjel-Varangeristie Finnmarhken fylhkesne, Engerdalen gåajkoe Hedmarhken fylhkesne åarjene.
Našovnnalaš	Dïhte nasjovnale
oskkuoahpahusplána cealká ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oažžut oahpahusa ja oahpponeavvuid iežaset gillii (gč Ipmil addá, kapihttal 8).	jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje tjïelkeste saemien maanah jïh noerh reaktoem utnieh øøhpehtimmiem jïh tjaalegh jïjtse gïelesne åadtjodh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 8).
Dasalassin čujuha dat ahte	Lissine tjuvtjede: «Menigheter
«Searvegottiin sámegiela ja kultuvrra hálddašanguovllus lea sierra ovddasvástádus láhčit oskkuoahpahusfálaldagaid sámi mánáide ja nuoraideš (gč Ipmil addá – Mii juogadit, Ulbmil ja	(«Åålmegh gïelen jïh kultuvren reeremedajven sisnjelen aktem sjïere diedtem utnieh jaahkoeøøhpehtimmiefaalenassh sjïehteladtedh saemien maanide jïh noerideš). Dannasinie maadta
ráhkadus). Searvegottiid báikkálaš oskkuoahpahusplánaid ráhkadeami oktavuođas ávžžuhit danne hábmet mihttomeriid mat addet sámi mánáide ja nuoraide vejolašvuođa	åålmegidie gosse dah sijjen voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh evtiedieh, ulmieh darjodh mah saemien maanide nuepiem vedtieh tjïrkedh, gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelh jïh
sihkkarastit, áimmahuššat ja ovdanáhttit sámegiela ja kultuvrra.	Daate sæjhta vihkeles sijjieh årrodh gusnie saemien maanah jïh noerh maehtieh gaavnesjidh, ovmessie
3.2 Doahpagat ja sátnegeavaheapmi	gïelen jïh geografeles dajvijste.
– fátmmasteaddji oskkuoahpahus	årrodh jïh daajroem sertedh boelveste boelvese.
Fátmmasteapmi galgá leat dán plána vuođđoprinsihppa sámi mánáid ja nuoraid oskkuoahpahusas.	3.2 Diejvesh jïh baakoeåtnoe – akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmieDaate soejkesje faarhmestimmiem tsiehkestahta
Fátmmasteami vuođđu lea	– Vi deler, kapihtele 6).
4.0 Plána geavadis	Faarhmestimmie seammavyørtegsvoetese
ovttaárvosašvuohta, iige seammaláganvuohta.	bigkie, jïh ij hedtieidealese.
Olbmo riekti leahkit earálágan ja dattege gullat	Almetjen reakta joekehts årrodh jïh læjhkan roehtsem utnedh aktene sosijale, kultuvrelle jïh faageles ektievoetesne, lea faarhmestimmieåssjaldahken våarome, juktie aktem almetjen ektievoetem
sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš searvevuhtii, lea fátmmasteami jurdaga vuolggasadji go olmmošlaš searveuođaid galgá hukset.	bigkedh. Faarhmestimmie lea dannasinie mij akt jeatjah goh sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie.
Fátmmasteapmi lea danin eará go integreren ja assimileren. Integreren	Sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie tsiehkestehtieh naaken ålkolen tjåadtjoeh jïh edtjieh ektievoeten
ja assimileren eaktuda soapmasiid geat leat olggobealde ja geaid galgá váldit searvevuhtii dan bokte ahte dahká sin eanetlogu lágánin.	sijse vaaltasovvedh juktie dejtie seammaplïeres jienebelåhkojne darjodh.
Dat ii leat fátmmasteapmi.	Daate ij leah faarhmestimmie.
Fátmmasteaddji oskkuoahpahus eaktuda	Akte jaahkoeøøhpehtimmie mij lea
álgoálggus juo buohkaid leat mielde searvevuođas, ja ahte sin oasálastin lea seammaárvosaš, vaikko velá iešguđet ge eavttuiguin.	faarhmestæmman bigkeme, tsiehkestahta gaajhkesh aalkoelistie lea ektievoeten sisnie, jïh leah meatan desnie dejnie seammavyørtegs, ihkie joekehts premissine.
Ovddasvástideaddji jođiheaddjit galget fuolahit ahte juohkehaš atná ieš	Åvtehkh mah diedtem utnieh tjurieh
iežas oassin dan searvevuođas.	hoksedh almetje jïjtjemse vååjnoe goh akte bielie dehtie ektievoeteste.
Dat gáibida aktiivvalaš jođiheami, ja gelbbolašvuođa ja dieđu kultuvrralaš, fágalaš ja sosiála erohusain olbmuid gaskkas.	Daate aktem eadtjohke stuvremem kreava, maahtojne jïh daajrojne kultuvrelle, faageles jïh sosijale jeerehtsinie almetji
leat čuovvovaš prinsihpat:	gaskemsh. Daate aktem pedagogeles stuvremem tsiehkestahta, bigkeme daejtie prinsihpide:- seammavyørtegsvoete almetji gaskemsh
- dásseárvosašvuohta oasálastiid gaskkas	- ektievoete gusnie sijjie gellielaaketjasse
- searvevuohta mas lea sadji girjáivuhtii - mieldemearrideapmi	- meatanmoeneme
Dáid prinsihpaid vuođđu addá rievtti leahkit earáláganin sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš rámmaid siskkobealde.	Daah prinsihph bigkieh dan reaktese joekehts årrodh dej sosijale, kultuvrelle jïh faageles ektievoeten mieriej sisnjeli.
Dat earrána ovttaláganvuođa	Daate aktede hedtieideologeles ussjedimmeste joekehtahta, mij stuerebealaakan hedtiem tjïerteste goh akte
jurddašeamis, mii deattuha ovttaláganvuođa eaktun, ja ii almmut nu olu daid erohusaid mat olbmuid gaskkas leat.	våarome, jïh joekehts almetji gaskemsh heajjede.
Ovttaláganvuođa ideologiija ráhkada vuođu assimileremii dahje segregeremii ja	Hedtieideolog-ije maahta vejtiestimmiem jallh sierredimmiem sjugnedidh mah eah sjïehth dej faarhmestimmieprinsihpigujmie naemhtie dah leah
dat ii soaba oktii daid fátmmasteaddji prinsihpaiguin mat ON olmmošvuoigatvuođain leat.	EN ’ almetjereaktine tjaaleme. Faarhmestimmieprinsihpe ij leah ajve daerpies gosse dïhte saemien jïh nøørjen gaavnesjieh, bene aaj dan saemien siebriedahken sisnjelen.
Fátmmasteaddji prinsihpa ii dárbbaš dušše	Ektievoete lea nænnoes saemien siebriedahkine.
sápmelaččaid ja dáččaid gaskkas, muhto maiddái sámi servodaga siskkobealde.	Gosse voenges soejkesjh evtede edtja aaj dejtie noeride jïh maanide mujhtedh mah sjïehteladtemem
Sámi servodagain lea searvevuohta nanus.	daarpesjieh, aaj meatan vaaltasuvvieh (m. Gud gir
Searvevuođas galget buohkat leat ovttaárvosaš oasálastit beroškeahttá	feerhmedh, jïh aktem ektievoetem sjugniedidh saemiej gaskemsh dejnie njiejlie laantine gusnie
doaibmannávccain.	årroeminie.
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis galgá vuhtiiváldit ahte dat fátmmasta maid mánáid ja nuoraid geat dárbbašit sierra láhčima (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 6).	Ektievoetebigkeme aktene aalkoealmetjeperspektijvesne tjuara gaajhkem feerhmedh mij lea aalteren, geografijen, kultuvrelle roehtsen jïh gïelen tsiehkien bïjre. Dah faktovrh
Oskkuoahpahus galgá fátmmastit buohkaid geat leat gásttašuvvon ja duddjot searvevuođa dan njealji riikka sápmelaččaid gaskii. Álgoálbmotgeahččanbeali searvevuođahuksemis galgá vuhtiiváldit sihke agi, geografiija, kultuvrralaš	mah daesnie neebnesuvvieh viehkiehtieh dam ræjhkoes gellielaaketjem vierhtijste jïh daajrojste sjugniedieh, mejtie saemieh goh almetjh utnieh, ij goh unnemes gosse lea eatnemesjïehtedimmien jïh
gullevašvuođa ja gielladili dáfus.	voejkenevoeten bïjre.
Dat namuhuvvon bealit dahket oktiibuot girjáivuođa dan resursariggodagas ja máhttoriggodagas mii sápmelaččain lea, erenoamážit luonddugelbbolašvuođas ja vuoiŋŋalašvuođas.	Ulmie tjuara årrodh gaajhkesh edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme dennie jaahkoeektievoetesne mij gærhkoe lea, jïh maam jaahkoeøøhpehtimmie aaj
Mihttomearri galgá leat ahte buohkat dovdet iežaset fátmmastuvvon girku oskkusearvevuođas, ja das maid oskkuoahpahus maid galgá duddjot ja doalahit.	edtja sjugniedidh jïh tjåadtjoehtidh.
3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođas	3.3 Lïerehtimmie – sjugniehtåvva maanesne, jïh sosijale ektievoeten mieresne
Mánát ja nuorat ohppet buoremusat go ieža oasálastet, ja go servet ja leat aktiivvalaččat mielde.	Maanah jïh noerh bøøremes lïerieh gosse leah eadtjohke meatan, jïh gosse eadtjohkelaakan viehkiehteminie.
Dat lea Mánáidlága doahpaga mielde «mánáid mieldeváikkuheapmiš.	Daate lea dïejvesen mietie «maanaj viehkiehtimmieš Maanalaakesne. Maanaj
Mánáid mieldeváikkuheapmi lea go diktá mánáid ja	Maahta dejtie krøøhkedh jïh diedtem vedtedh,
nuoraid searvat plánet ja čađahit doaimmaid searvegottis aktiivvalaš oasálastin ja veahkkin.	vuesiehtimmien gaavhtan gyrhkesjimmine, diakonale dïenesjinie jïh tjïrkijebarkosne.
Sidjiide sáhttá addit luohttámuša ja ovddasvástádusa ovdamearkkadihte ipmilbálvalusain, diakonála bálvalusain ja	Dam maahta darjodh vuesiehtimmien gaavhtan saemiendaaroen gyrhkesjimmine, gusnie skyllijh
luohttámušdoaimmain.	dïenesjh darjoeh goh akte bielie skyllijeøøhpehtimmeste.
Dan sáhttet dahkat ovdamearkkadihte sámi-dáru ipmilbálvalusain, mas konfirmánttat doaimmahit bálvalusaid oassin konfirmántaoahpahusas.	Jaahkoeøøhpehtimmie edtja aaj viehkiehtidh dejtie mah leah kristesovveme, kristegassjine
Oskkuoahpahus galgá maid veahkehit sin geat leat gásttašuvvon eallit kristtalalažžan kristtalaš servvolašvuođa rámma siskkobealde.	jieledh, kristeles ektievoeten mieresne.
Sámi oskkuoahpahus ferte danne láhčit sosiála arenaid	Saemien jaahkoeøøhpehtimmie tjuara dannasinie sosialiseringsijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah jïh noerh åadtjoeh sijjen kristeles identitetem
mas mánáid ja nuoraid sámi kristtalaš identitehta sáhttá nannet.	nænnoestidh.
Das lea máhttososiologalaš bealli, danne go máhtu ferte juogadit jus dan galgá atnit jáhkehahttin.	Daate aktem daajroesosiologiske vuajnoem åtna, juktie daajroem tjuara juekedh jis edtja saetnies vååjnedh.
Lea dárbu láhčit eanet	Byøroe tjåenghkies gaavnesjimmiesijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah
deaivvadanbáikkiid gos mánát ja nuorat sáhttet ovttas dahkat kristtalaš searvevuođa, konfirmašunčoagganemiid, mánáid ja nuoraidleairraid, sámi girkobeivviid,	jïh noerh ektesne maehtieh aktem kristeles ektievoetem årrodh, goh skyllijetjåanghkoeh, maanajïh noereleejrh, saemien gærhkoebiejjieh, aalkoealmetjefeestivalh jnv.. Dah gaavnesjimmieh
Čoahkkanemiid sáhttá organiseret sihke proavássuohkana, bismagotti ja riikka dásis.	maehtieh årrodh dovne prostedaltesisnie, bispedajvedaltesisnie jïh nasjovnale daltesisnie.
iešguđet giella- ja geográfalaš guovlluin sáhttet gávnnadit.	skissh, maallh j.n.v. sïjhtieh gaavnoes årrodh vierhtiebaanghkine, juktie åålmegh maehtieh dejtie åtnose vaeltedh jïh voenges tsiehkide sjïehtedidh.
Sámi oskkuoahpahus galggašii dasalassin čalmmustahttit sosiáliserema máŋggabuolvvat vuolggasajis, mas sáhttá láhčit	Saemien jaahkoeøøhpehtimmien nedtesijjie www.
ovttastallamiid ja máhttofievrredeami buolvvaid gaskkas.	osko.no lea akte hijven dïrrege dovne hïejmide jïh
4.1 Gelbbolašvuođalokten	Akte vierhtiebaanghke joe gååvnese, www.
Sámi oskkuoahpahusa jođihit sihke searvegotti mieldebargit ja váhnemat / váhnenovddasteaddjit, ristváhnemat ja fuolkkit ruovttus ja lagasbirrasis. Searvegottiid ja girku oskkuoahpahusa sáhttá	kirken.no/storstavalt/prosjekt /, mij vuesehte gellie prosjekth, råajvarimmieh jïh vierhtieh mejtie
gohčodit ii-formálalaš oahpahussan, ja ruovttuid oskkuoahpahus eahpeformálalaš oskkuoahpahussan.	pryøvin jaahkoeøøhpehtimmiereformen pryøvenasseboelhken.
Dat lea erohussan skuvlla formálalaš oahpahussii, man sisdoallu lea oskkoldat, eallinoaidnu ja etihkka (OEE).	Hamarøy jïh Sagfjorden åålmege, Sisnjelds Finmaarhken prostije jïh Noerhte Raanen åålmege prosjekth tjïrrehtin, mah
Sámi oskkuoahpahus lea eanas dáhpáhuvvan ruovttuin ja čoakkalmasain, ja lea dássásaš searvegottiid oskkuoahpahusain.	joekoen fokusem utnin disse mij lea saemien.
Oskkuoahpahusas lea dehálaš jurddašit ovttasbargat ruovttuiguin ja	Gåarede iedtjem jïh learoem veedtjedh daejstie prosjektijste.
čoakkalmasaiguin vai oažžu oktilaš ja systemáhtalaš báikkálaš vuođđuduvvon oskkuoahpahusa.	faageråårestallemh øørnede Gyrhkeles øøhpehtimmiejarngine ektine noerhtene, gusnie barkijh jïh jïjtjevyljehke jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh maehtieh
Searvegottit mat jođihit oskkuoahpahusa berrejit	gaavnesjidh, dååjrehtimmieh juekedh jïh vielie maahtoem åadtjodh.
geahččalit oažžut ovttasbarggu mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja skuvlaastoáiggeortnegiiguin.	4.3 Laavenjostoe hïejmigujmieÅålmege, eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah
Máhttoloktema oahppoplakáhtas čujuhit ahte skuvla galgá báikkálaš servodahkii láhčit	eejhtegi åvteste jïh faadterigujmie ektine, aktem diedtem åtna jaahkoen jieledem jïh vaajesh
vejolašvuođaid searvat oahpahussii heivvolaš vugiin.	saarnodh. Gærhkoe sæjhta dan jïjnjh fuelhkieh, maanah jïh noerh jaksedh goh gåarede.
Dan bokte sáhttá girku, mii juo lea ge dehálaš oassi báikkálaš servodagas, riggudahttit skuvlla.	Dej voestes jaepiej maanan jieliedistie dle eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, dam evtemosth gaskesem utnieh.
Dakkár ovttasbargu gáibida buori fágalaš	Daennie ektiedimmesne lea vihkeles gærhkoen
vuođu systematihkas, buriid gulahallanvugiid, ja dohkkeheaddji lahkoneami, čađahuvvon konsekveanta vugiin.	gaavhtan, hijven ektiedimmieh dejtie sjugniedidh, guktie maanah jïh noerh varke åadtjoeh åahpanidh gærhkoetjiehtjielinie jïh dam jïjtsasse tjiehtjielinie darjodh.
Dan gelbbolašvuođa mii searvegottiid	Tjuara pryøvedh guktie dovne eejhtegh /
oskkuoahpahusmieldebargiide lea čohkkon ruovttu ja skuvlla ovttasbarggus, berre váldit vuhtii ja dahkat dan áššáiguoskevažžan dan bokte ahte ovdamearkkadihte čállá ja bidjá daid resursabáŋkui (gč. kapihttal 4.2).	dah mah eejhtegi åveste jïh maanah aktem iemie tsiehkiem gærhkose åadtjoeh, juktie dah jeatjabigujmie ektine maehtieh dan åålmeginie sjïdtedh.
Dan bokte ožžot eanebut vejolaš juogadit gelbbolašvuođa.	Gærhkoe sæjhta ovmessie vuekieh nåhtadidh juktie laavenjostedh eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah eejhtegi åvteste, goh eejhtegidie bïhkedidh jïh jaahkoeøøhpehtimmien bïjre bievnedh.
Mihttu oažžut	Eejhtegh /
oskkuoahpahussii báikkálaš čatnašumi mas riikkadási mihttomearit leat relevánttat báikkálaš dásis, lea stuora fágalaš hástalus.	dah mah eejhtegi åvteste altese maanah demtieh, jïh daejrieh guktie edtja øøhpehtimmiem bøøremeslaakan sjïehteladtedh.
Gelbbolašvuohta máŋggakultuvrralaš pedagogihkas ja kulturvraanalysas lea dán oktavuođas erenoamáš	4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosneGærhkoen barkoe lea jearohks jïjtjevyljehke
áššáiguoskivaš.	barkijijstie.
Sámi oskkuoahpahus berre háhkat ja čatnat alccesis formála gelbbolašvuođa kulturgelbbolašvuođas, máŋggagielatvuođas,	Eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, faadterh jïh noerh leah akte vihkeles vierhtie. Dïhte
sámegiel- ja kulturmáhtus ja digitála oahpponeavvuid ovddidan fágasurggiin sámegillii ja dárogillii.	væljoe dagkeres barkose lea læjhkan ånnetji viesjiesåbpoe sjïdteme dej minngemes luhkiejaepiej, jïh jiene jienebh darjomh leah jearohks dah mah berkieh aaj maaksoem åadtjoeh.
Dat guoská buot girkolaš dásiide, sihke báikkálaš-, guovllu- ja riikkadásis.	jåarhkedh. Skreerjeme, bïhkedimmie jïh dåarjoe dan barkose leah vihkeles, juktie dah almetjh dah, mah leah åålmeginie.
4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin	aajhterevoetem gærhkose sjugniedidh almetji luvnie.
Sámi girkoráđđi bargá ráhkadit arenaid gos sáhttá juogadit resurssaid ja vásihemiid sámi oskkuoahpahusbargguin.	mah eah leah jïjtsh almetjijstie. Baakoepaarre kristegassje jïh saemie lea naakenidie mij akt gieltegs åtneme.
Mihttu lea vurket nu olu	Dannasinie byøroe voenges barkedh gærhkoem nænnoestidh goh akte saemien
go vejolaš resursamateriálain dainna lágiin ahte daid lea álki gávdnat ja váldit atnui, danne galget fuomášumit, sárggástusat, mállet jnv. leat gávdnamis resursabáŋkkuin vai searvegottit sáhttet daid váldit atnui ja heivehit daid báikkálaš anuide.	sijjie. Gærhkoe edtja akte gaahpoeh almetjegærhkoe årrodh mij dam saemiem lyjhkoe, jïh viehkehte sjeavohtsvoetem tsøøpkedh dan nåake histovrijese gærhkoen råållen bïjre, koloniseringen,
Sámi oskkuoahpahusa neahttabáiki www.osko.no	misjovneringen jïh vejtiestimmien muhteste.
– Lea go min searvegoddi ráhkadan resurssaid dahje vásihan juoidá mii sáhttá leat ávkin earáide ?	Liktese akte vihkeles dïejvese daennie ektiedimmesne, jïh prosjekth joe gååvnesieh gusnie gærhkoe eadtjohke orreme jïh likteseteologijem
lea vuogas reaidu sihke ruovttuide ja searvegoddái.	vihties prosjektide gårredamme.
Resursabáŋkkus, www.kirken.no/storstavalt /	(m. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).
prosjekt /, mii dál juo gávdno, lea bajilgovva olu	eadtjohkevoetem sjugniedieh, guktie enn jienebh demtieh gærhkoe lea boerehks jïh faarhmeles.
4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus	Dannasinie ij gåessie gænnah tjoerh åajaldidh, ihke mijjieh, mijjen mubpine mah akte jielije åålmeginie
5.0 Báikkálaš plánabargu	sjïdtieh.
5.1 Kontekstuealla jurddašeapmi	4.1 MaahtoelutnjemeDovne barkijh åålmeginie jïh eejhtegh / dah mah
Norgga girku lea dovddastan ahte kristtalašvuođa ovddideapmi Sámis dáhpáhuvai assimileren- ja koloniserenhistorjjá rámma siskkobealde, mas ráđđejeaddjin lei «kristtalašvuohta dárogilliiš.	eejhtegi åvteste, faadterh jïh slïekth hïejmesne jïh voengesisnie dejnie saemien
Searvegottit sámi guovlluin ja dan olggobealde leat oskkuoahpahusođastusas ožžon stuorát ovddasvástádusa ja friddjavuođa láhčit ja jođihit oskkuoahpahusa mas vuostáváldá Kristusa, ja dat kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbevierru lea gietkka	jaahkoeøøhpehtimmine gïehtelieh. Maahta åålmegi jïh gærhkoen jaahkoeøøhpehtimmiem vååjnedh goh akte ij-byjjes øøhpehtimmie, jïh hïejmi jaahkoeøøhpehtimmie goh akte ovbyjjes
mas oskku sáhttá ahtanuššat.	jaahkoeøøhpehtimmie.
Muhto maid mearkkaša dat ahte jurddašit kontekstuella vugiin, ja boahtá go kultuvrralaš heiveheapmi evangeliuma ja girkolaš árbevieruid gaskkusteami sadjái ?	Daate skuvlen byjjes øøhpehtimmeste joekehtahta, mij daan biejjien lea religijovne, jielemelearoe jïh etihke (RJE).Saemien jaahkoeøøhpehtimmie lea
Nugohčoduvvon kontekstualiseren lea sierra suorgi teologiijas.	åajvahkommes hïejmine jïh åålmeginie orreme, jïh lea åålmegi jaahkoeøøhpehtimmine seammavyørtegs.
Dan mielde galgá kristtalašvuođa ovddidit báikkálaš birrasis, vai báikkálaš vierut, árbevierut, árvooaidnu ja eallindulkon leat	Vihkeles jaahkoeøøhpehtimmiem ussjedidh laavenjostosne hïejmine jïh åålmeginie,
kristtalašvuođa ovdanbuktinvuogit.	juktie aktem iktemearan jïh øørnegen mietie jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjodh voenges tsåeptsine.
Dalle go álgogirku rievddai juvddálaš ovttakultuvrralaš joavkun ja šattai lihkahus mas ledje olbmot geain ledje iešguđet čearddalaš, kultuvrralaš ja oskku	Dïhte jaahkoeøøhpehtimmie mejnie åålmegh gïehtelieh, byøroe aktem laavenjostoem
duogáš, de fertejedje mearridit makkár oktavuohta galggai leat gaskal evangeliuma ja kultuvrra.	buektiehtidh maanagïertigujmie, skuvlh jïh skuvleeejehtallemeøørnegh.
Bávlosa Areopagossárdni lea buorre ovdamearka dasa movt vuosttaš kristtalaččat greika konteavsttas	Maahtoelutnjemen lïerehtimmieplaakatesne tjåådtje skuvle edtja sjïehteladtedh ihke voenges siebriedahkh
maid fertejedje bargat máŋggakultuvrralaš gažaldagaiguin.	øøhpehtimmesne meatan sjïdtieh jiermijeslaakan.
Bávlos addá sihke rámi ja rissii Atenalaččaide. Son rámida sin go ohcet Ipmila, ja	Daate sæjhta jiehtedh gærhkoe, mij raaktan lea akte vihkeles bielie dehtie voenges siebriedahkeste, maahta skuvlide ræjhkoesåbpoe darjodh. Akte
nuppe bealis son fas moaitá dan go sii rohkadallet konkretiserejuvvon ipmilvuođa maid leat bidjan	dagkeres laavenjostoe aktem hijven faageles tsåeptsiem kreava, goh systematihke, hijven gaskesadtemevuekieh, jïh akte jååhkesjamme gaahtanimmie, vihtieslaakan tjïrrehtamme.
tempelii. Areopagosárdni čájeha ahte kristtalaš sivdnádusteologiija sáhttá doalahit dan ahte Ipmil lea min gaskkas, maiddái ovdal miššovnna álggaheami Sámis.	Byøroe dam maahtoem, maam åålmegi jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh leah åådtjeme
Ovtta olbmos son lea dahkan buot álbmogiid ja diktá sin ássat miehtá eatnama; son lea bidjan sid-jiide ásahuvvon áiggiid ja lea mearridan sin ássan	laavenjostoen tjïrrh hïejmine jïh skuvline, vaarjelidh jïh sjyøhtehke darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegigujmie vierhtiebaanghkine (m. kapihtele 4.2). Daate sjïehteladta maahtoem
guovlluid rájiid.	jienebigujmie juekedh.
Dán son lea dahkan, vai sii ozašedje Ipmila, jos de dovddašedje ja gávnnašedje su, vaikko son ii leat guhkkin eret ovttasge mis. (Apd 17,26-27)	Dïhte ulmie akten voenges tsåeptsien bïjre jaahkoeøøhpehtimmeste, gusnie dah nasjovnale ulmieh sjyøhtehke dorjesuvvieh voenges daltesisnie, lea akte stoerre faageles
Sámi servodagas leat iešguđetlágan servodathámiid.	haesteme.
Das leat gávpogat ja gilit, mearragáttit ja siseanan, ja sápmelaččat orrot lulde ja davvin, nuortan ja oarjin.	Maahtoe jienebekultuvrelle pedagogihken sisnjelen jïh kultuvregïehtjedimmie, sæjhta daennie ektiedimmesne sjyøhtehke årrodh.
Muhtimat orrot	Saemien jaahkoeøøhpehtimmie byøroe pryøvedh
nugohčoduvvon sámi suohkaniin, earát fas báikkiin gos dušše leat dáru ásahusat ja dárogielagat stivrrain ja jođiheamis. Sámi mánáide ja nuoraide berre oskkuoahpahusa álggahit	byjjes maahtoem skååffedh dej faagesuerkiej sisnjeli goh kultuvremaahtoe, jienebegïelevoete, saemien gïele- jïh kultuvredaajroe jïh digitale learoevierhtieevtiedimmie saemien jïh nøørjen
báikkálaš sámivuođas, ja seammás ovddidit sámi girjáivuođa.	gïelesne. Daate lea dovne voengesgyrhkeles, regijovnegyrhkeles jïh nasjovnalegyrhkeles daltesisnie.
Muhto kristtalaš oskku duohtavuođaid jorgaleamis lea maid sáhka atnit govaid, illustrašuvnnaid ja sátnegovaid sámegielas,	4.2 Juekeme dååjrehtimmeste jïh maahtoegeerjehtimmieSaemien gærhkoeraerie barkeminie sijjieh
kultuvrras, historjjás ja árbevierus.	Akte ulmie lea dan jïjnjh vierhtiematerijell
bargguin, doaibmabijuin ja resurssain maid leat oskkuoahpahusođastusa geahččalanáigodagas geahččalan.	buektiehtidh goh gåarede, dannasinie åssjaldahkh,
Hápmir ja Sagfjord searvegoddi, Sis	4.0 Soejkesje åtnosne
Finnmárkku proavássuohkan, Davvi-Rana searvegoddi čađahedje bargguid mat sierraládje čalmmustahtte sámivuođa.	– Mijjen åålmege vierhtieh evtiedamme jallh dååjrehtimmieh dorjeme mejstie jeatjebh maehtieh aevhkiem utnedh ?
fágakonferánssaid Girkolaš oahpahusguovddážiin Davvin, ja dasa sáhttet virgáduvvon bargit ja eaktodáhtolaš oskkuoahpahusmieldebargit searvat, juogadit vásihusaid ja oažžut lassi gelbbolašvuođa.	– Guktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste jïh faadterh maehtieh sjyøhtehke saemien tjaalegigujmie åahpanidh mah maehtieh skreejredh jaahkoem juekedh jïh dam gåetesne utnedh ?
Searvegottis lea, ovttas váhnemiiguin / váhnenovddasteddjiiguin ja ristváhnemiiguin, ovddasvástádus gaskkustit oskku eallima ja	kultuvreste, histovrijeste jïh aerpievuekijste nåhtadidh, juktie dejtie kristeles jaahkoeriektesidie
muitalusaid.	jarkoestidh.
Girku háliida olahit govdadit bearrašiid, mánáid ja nuoraid.	5.2 Evtiedimmie aktede voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie
Girkui lea danne dehálaš ásahit buriid oktavuođaid singuin, vai mánát ja	Edtja dejtie soejkesjidie Gud gir – Vi deler jïh Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman ektesne
nuorat áigá juo ožžot vejolašvuođa oahpásnuvvat girkolatnjii ja atnit dan alcceseaset oahpisin.	vuejnedh, guktie maanah jïh noerh aktem ellies jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjoeh.
Sihke váhnemiid / váhnenovddasteddjiid ja mánáid galgá diktit geahččalit oažžut buori oktavuođa girkui, vai	Åålmeginie saemien maanaj- jïh noerigujmie edtja dam krøøhkedh gosse dam voenges
sii ovttas earáiguin leat girku searvegoddi.	jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem dorje.
Girku háliida atnit iešguđet vugiid ovttasbargat váhnemiiguin / váhneovddasdeddjiiguin, nugo addit bagadallamiid ja dieđuid váhnemiidda	Veanhtede dah åålmegh dejnie saemien vorngedajvine buektiehtieh lïerehtimmieulmide voebnesjidh.
oskkuoahpahusa birra. Váhnemat / váhnenovddasteaddjit dovdet iežaset mánáid, ja dihtet movt oahpahusa sáhttá buoremusat láhčit.	(m. goere kapihtelisnie 2.2) sijjen gamteråajvarimmine.
Searvegottit dárbbašit daid dieđuid maid	Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
váhnemat / váhnenovddasdeaddjit sáhttet addit vai lea vejolaš fátmmastit buohkaid searvegotti doaimmaide.	noerh leah unnebelåhkojne, dle maadta pryøvedh lïerehtimmieulmide voebnesjidh dejnie gamte råajvarimmine.
Girku dárbbaša eaktodáhtolaš mieldebargiid.	fokusem beaja dejtie saemien lïerehtimmieulmide.
Váhnemat / váhnenovddasdeaddjit, ristváhnemat ja nuorat leat mávssolaš resurssat.	Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh leah unnebelåhkojne, akte alternatijve maahta årrodh vaeljehke saemien
Daid maŋemus logijagiid lea dattege leamaš unnit dáhttu searvat dakkár bargguide, ja dađistaga eanet doaimmat leat	lïerehtimmieulmieh meatan vaeltedh goh nuelieaamhtesh dejnie obligatovreles åejvieaamhtesisnie, mah tjåadtjoeh dennie soejkesjisnie Gud gir - Vi deler. Jis jïjtsh
Girku dárbbaša almmatge fievrredit viidáseappot eaktodáhtolaš árbevieru. Lea dehálaš movttiidahttit, bagadallat ja doarjut bargguid, dannego sii leat olbmot geat dahket	råajvarimmieh tseegkesuvvieh saemien jallh saemiengïelen maanide, dle vihkeles råajvarimmide dan jeatjah åålmegejieliedasse gårredidh, guktie maanah eah dehtie jeatjah åålmege-ektievoeteste
searvegotti.	geeresovvh.
Máŋgga sámi guovllus lea leamaš hástalus ásahit olbmuid gaskkas eaiggátvuođa girkui.	Gaajhkh maanah jïh noerh mah leah meatan aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme aktene stoerre ektievoetesne, jïh dååjredh dej maadtoe lea
Historjjálaččat lea girku sámi guovlluin leamaš	akte aarvoe ektievoeten gaavhtan.
dego olggobealde boahtán ásahus, ja olbmot geat leat ovddastan girku eai leat leamaš iežaset olbmot.	Naemhtie kråahpe lea akte, jalhts dan jïjnjh kråahpebielieh, jïh gaajhkh kråahpebielieh akte kråahpe sjædta jalhts dah leah jïjnjh, naemhtie aaj Kristusinie (1. Kor 12,12) Sæjhta voenges evtiedimmiebarkoe jaahkoeøøhpehtimmesne årrodh aaj mænngan dah åålmegh sijjen voenges soejkesjh dorjeme jïh dejtie
Sátnebárra kristtalaš ja sápmelaš lea máŋgasiid mielas vehá váttis.	nænnoestamme. Dah åålmegh edtjieh sijjen jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh jaabnan staeriedidh, juktie dam daerpies orrestehtemem jïh evtiedimmiem gorredidh.
Danne berre báikkálaččat bargat	Dah dååjrehtimmieh mejtie voenges åådtje sæjhta akte hijven vierhtie
nannet girku sámi arenan.	årrodh daennie barkosne.
miššonerema ja assimilerema ektui.	5.3 Åtnoe voenges daajroste jïh maahtoste
Soabadeapmi lea dán oktavuođas guovddáš doaba, ja gávdnojit juo barggut maidda girku lea searvan ja lea leamaš mielde čatname soabadanteologiija konkrehta	Mij saemievoetem muana, jïh mij muana ihke maahta saemine jieledh leah joekehts
bargguide (gč. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).	siebriedahkeste siebriedahkese jïh åålmegistie åålmegasse.
Juohke searvegoddi sáhttá ieš gávdnat vugiid mii botke jávohisvuođa ja ásaha doaimmaid, vai vel eanebut dovdet ahte girku lea utnolaš ja	Abpe laantesne lea aaj stoerre joekehts åålmegi gaskem gosse lea daajroe saemiej bïjre goh akte almetje, dej voejkenen jielede, histovrije jïh
fátmmasteaddji.	daan beajjetje siebriedahketsiehkieh.
Goalmmát oskkuartihkkalis lea ge osku searvevuhtii čadnojuvvon: «Mun oskkun Bassi Vuigŋii, bassi oktasaš girku... š Vuoiŋŋalaš	Jalhts maahtoe fååtese, ij dïhte læjhkan byørh heaptojne årrodh ihke åålmege aktem faalenassem evtede, mij lea riekteme saemien maanide jïh noeride.
searvevuohta čatná olbmuid oktii.	maahtoe jïh dååjrehtimmie.
Danin eat galgga vajáldahttit ahte dat leat mii, oktan iežamet lagamuččain, geat dahkat ealli searvegotti.	Daate lea vierhtieh mejtie åålmege maahta aevhkine utnedh sov jaahkoeøøhpehtimmesne saemien maanide jïh noeride.
Das leat mii buohkat sivdniduvvon Ipmila gova mielde, mas	Lissine aktegs almetjidie, dle maahta
lea dat árvu maid ii sáhte loavkašuhttit.	sjyøhtehke årrodh gaskesadtedh saemien siebriejgujmie, gïele-jïh kultuvrejarngh jallh saemien skuvle- jïh maanagïertefaalenassh voengesisnie.
– Guđeládje sáhttet váhnemat / váhnenovddasteaddjit ja ristváhnemat oažžut dieđuid relevánta oahpponeavvuid birra mat leat ávkin dahkame oskku duohtan ja dan ruovttus gaskaneaset juogadit ?	Dah åålmegh mah eah vierhtiealmetjh jallh- byjresh gaavnh voengesisnie maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan raerien mietie gihtjedh bispedajvekontovrine bispedajvine mah akten sjïere
– Movt sáhttá sámi kultuvra leat resursan oskkuoahpahusas du searvegottis ?	diedtem utnieh gyrhkeles gagkestimmien åvteste saemiengïelesne (Nidaros: åarjelsaemien, ÅarjelHålogalaante: julevsaemien, Noerhte-Hålogalaante: noerhtesaemien), jallh Saemien Gærhkoeraerien
5.4 Kárten Searvegotti ja báikkálaš birrasa kárten lea dehálaš	Akte laavenjostoe åålmegi gaskem jallh prostijedaltesisnie, gusnie
vuođđobargu go galgá hábmet báikkálaš plána. Guovlluin gos sámi kultuvra eallá lea maid lunddolaš váldit sámivuođa mielde oskkuoahpahusplánii.	leejrh jallh gaavnesjimmieh øørnesuvvieh, mah fokusem utnieh jaahkoeøøhpehtæmman saemien maanide jïh noeride.
Searvegottit olggobealde	Tjuara gaavnesjimmieh
sámi guovlluid berrejit háhkat dieđuid sámi mánáid ja nuoraid birra (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 7), vai lea vejolaš plánabargguide bidjat doaibmabijuid mat sihkkarastet Sámi oskkuoahpahusplána (gč kapihttal 2.1).	5.1 Kontekstuelle ussjedimmieDïhte nøørjen gærhkoe lea byjhkeme dïhte
Sáhttá leat váttis kártet leat go báhppasuohkanis sámi mánát ja nuorat, erenoamážit olggobealde sámi árbevirolaš ássanguovlluid. Eai gávdno	kristedehteme Saemien eatnamistie lij akten vejtiestimmie- jïh koloniseringhistovrijen mieresne, gusnie «kristelesvoete nøørjesneš reeri.
registarat gos sáhttá viežžat dieđuid leat go mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš.	Åålmegh saemien dajvine jïh ålkoelisnie leah
Searvegottiid hástalus lea gávdnat vugiid sihke kártet mieldelahtuid geain lea sámi duogáš, ja ráhkadit buriid vugiid vai dat	jaahkoeøøhpehtimmiereformesne stuerebe diedtem åådtjeme, jïh åadtjoeh jïjtje sjïehteladtedh jïh aktem jaahkoeøøhpehtimmiem utnedh gusnie Kristusem dååste, jïh gusnie dïhte kultuvrelle jïh voejkenen aerpievuekie lea goh dïhte gïerhkeme gusnie
diehtu olaha berošteddjiid.	jaahkoe maahta sjïdtedidh.
5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin Go sámi mánáide ja nuoraide galgá sihkkarastit	Bene maam sæjhta jiehtedh kontekstuelt ussjedidh, jïh dïhte kultuvrelle sjïehtedimmie goerpedahta sertiestimmiem vaentjielistie jïh gyrhkeles
5.3 Báikkálaš máhtu ja gelbbolašvuođa geavaheapmi Mii sámivuohta lea ja dat movt eallit sápmelažžan	Kristelesvoete tjuara aktede voenges byjresistie evtiesovvedh, juktie dah
ollislaš oskkuoahpahusplána, de ferte geahččat oktilasat dan guokte plána Ipmil addá – Mii juogadit ja Sámi oskkuoahpahusplána.	voenges vuekieh, aerpievuekieh, aarvoevuajnoe jïh jieledetoelhkestimmie lea våajnoes kristelesvoeten vuesiehtimmievuekine.
Searvegottiin gos leat sámi mánát ja nuorat galget báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttimis dan vuhtiiváldit. Vuordámuš sámi guovddášguovlluid searvegottiide lea ahte dat devdet oahppomihtuid (gč. tabealla 2.2 kapihttalis) iežaset	monokultuvrelle dåehkeste jorkesi akten tjïertese gusnie lij almetjh ovmessie etnihken, kultuvrelle jïh religijøse maadtojne, tjoerin mielem utnedh guktie tsiehkie lij vaentjelen jïh kultuvren gaskem.
govdodatdoaimmain. Searvegottit gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, bivdojuvvojit deavdit oahppomihtuid iežaset govdodatdoaimmain. Olu searvegottiide lea áigeguovdil lágidit sierra	Paulusen areopagos-håaleme hijvenlaakan vuesehte guktie dah voestes kristegassjh aktene greeken ektiedimmesne aaj tjoerin jienebekultuvrelle dåeriesmoerh gïetedidh. Pauluse
doaibmabijuid mas čalmmustahttet sámi oahppomihtuid.	Ateneridie dovne gaarmerde jïh laajhta sov håalemisnie.
Searvegottiin gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, sáhttá nubbin vejolašvuohtan válljet muhtin sámi oahppomihtuid	Dennie aktene bielesne dle dejtie gaarmerde ihke dah Jupmelem ohtsede, dennie
lassifáddán daid geatnegahtton váldofáttáin maid Ipmil addá – Mii juogadit plánas leat hábmen.	Areopagos-håaleme vuesehte mijjieh kristeles sjugniedimmieteologijen mietie maehtebe
Jus ásahit sierra doaibmabijuid sámi dahje sámegielat mánáide, de lea dehálaš ahte daid doaibmabijuid	nænnoestidh Jupmele lij stieresne mijjen luvnie, aaj aarebi misjovneringe eelki Saemien eatnamisnie.
seammás čatnet searvegotti eará bargguide, vai mánát eai sirrejuvvo eret searvegotti searvevuođas.	Aktede almetjistie dïhte gaajhkh almetjetjïerth sjugniedamme.
Buot mánát ja nuorat geat oasálastet ollislaš oskkuoahpahusas galget dovdat iežaset	Dïhte baaji dejtie abpe eatnamisnie årrodh, jïh vihties tijjh dejtie bieji jïh raastide sijjen dajvide moeni.
fátmmastuvvon dan stuora searvevuođas, ja dovdat iežaset duogáža leat searvevuhtii riggodahkan.	Dam darjoeji ihke dah edtjin Jupmelem ohtsedidh, mejtie meehtin ohtsedidh jïh
Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea maiddái Kristusiin ge.	dam gaavnedh. Ij leah badth guhkede mijjeste.
(1. Kor 12,12)	(Apg 17,26-27)
Oskkuoahpahusas dáhpáhuvvet maid báikkálaš ovdanáhttinbarggut maŋŋil go searvegottit leat ráhkadan ja mearridan iežaset báikkálaš plánaid.	Dennie saemien siebriedahkesne jïjnjh ovmessie siebriedahkevuekieh.
Searvegottit galget iežaset oskkuoahpahusplánaid	Staarh jïh voenh,
muhtomin ain rievdadit vai sáhttet vuhtiiváldit dan ođasmahttima ja ovdánahttima.	mearoegaedtie jïh sis-laante, saemieh åarjene, noerhtene, luvlene jïh jillene årroeminie.
Báikkálaš vásihusat leat buorit resurssat dán barggus.	Naaken dagkarinie saemien tjïeltine årroeminie, naaken dejnie sijjine gusnie ajve nøørjen institusjovnh, jïh
rievddada báikkis báikái ja searvegottis searvegoddái.	ståvrosne jïh stuvremisnie daaroestieh.
Riikkadásis lea maid stuora erohusat gaskal searvegottiid geain lea máhttu sápmelaččaid	Jaahkoeøøhpehtimmie saemien maanide jïh noeride byøroe våaromem vaeltedh dejnie saemine, guktie dïhte lea våajnoes voengesisnie, seamma
birra álbmogin, sin vuoiŋŋalaš eallima, historjjá ja dán áiggi servodatdiliid birra.	aejkien byøroe dam saemien gellielaaketjem vuerkiehtidh.
Váilevaš gelbbolašvuohta ii almmatge galggaše leat hehttehussan searvegoddái ráhkadit fálaladagaid sámi mánáide ja nuoraide.	Bene aaj tjuara guvvieh, illustrasjovnh jïh metaforh saemien gïeleste,
Olu searvegottiin gos	5.0 Voenges soejkesjebarkoe
orrot sápmelaččat, gávdno báikkálaš gelbbolašvuohta ja vásihusat.	– Mej saemien siebriejgujmie jïh / jallh institusjovnigujmie åålmegh maehtieh laavenjostedh ?
Dat leat resurssat maid searvegoddi sáhttá atnit ávkin iežas oskkuoahpahusas sámi mánáide ja nuoraide. Lassin	– Guktie åålmegh maehtieh aevhkiem utnedh saemien siebriej jïh / jallh institusjovni maahtoste ?
eaŋkilolbmuide, sáhttá maid gulaskuddat sámi servviin, giella- ja kulturguovddážiin dahje lagas skuvllain ja mánáidgárddiin gos fállet sámi oahpahusa dahje leat sámi fáttát.	iktedidh vuesiehtimmien gaavhtan skyllemeøøhpehtimmine, fïerhten skyllijen
Searvegottit gos eai leat resursaolbmot dahje resursabirrasat lahkosiin sáhttet ovdamearkkadihte jearrat ráđi bismagoddekantuvrrain dain bismagottiin geain lea sierra ovddasvástádus addit	åålmeginie, juktie skyllemetijjen mieride tjåadtjoehtidh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 5). Akte dagkeres vuekie maahta sjyøhtehke årrodh unnebe saemien byrjesinie gusnie vaenie
girkolaš bálvalusaid sámegillii (Nidaros: lullisámegiella, Lulli-Hålogalánda: julevsámegiella, Davvi-Hålogalánda: davvisámegiella), dahje Sámi girkoráđis.	jïjtjevyljehke barkijh, vaenie maanah jïh noerh, jallh gusnie dajvh bårrode viesehtimmine. Dah gaavnesjimmieh sïjhtieh tjåanghkoesijjine sjïdtedh maanide jïh noeride, gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva. Daate sæjhta aaj viehkine
Nubbi vejolašvuohta lea árvvoštallat lágidit oahpahusa čoahkkanemiid bokte.	årrodh dejtie åålmegidie mah eah daajroem jïh maahtoem utnieh saemien gærhkoejieleden bïjre.
Ovttasbargu gaskal searvegottiid dahje proavássuohkana dásis, ja lágidit leairra dahje čoahkkanemiid gos	Åålmegem jïh voenges byjresem goerehtalledh sæjhta akte vihkeles aalkoebarkoe årrodh gosse
oskkuoahpahus sámi mánáide ja nuoraide lea guovddážis.	edtja voenges soejkesjem darjodh.
Čoahkkanemiid ovdamearkkadihte konfirmašunoahpahusa oktavuođas, ferte ovttastahttit juohke oasálasti searvegottiin, vai lea	Åålmegh saemien dajvi ålkoli byøroeh bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre mah saemien ektiedimmiem utnieh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 7), juktie maahta råajvarimmieh soejkesjebarkose bïejedh mah åssjelem Soejkesjinie
konfirmašunáiggi rámma siskkobealde (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 5).	saemien jaahkoeøøhpehtæmman gorrede (m. kapihtele 2.1).
Dakkár čoavddus sáhttá leat áigeguovdil unnit sámi servodagain gos leat unnán eaktodáhtolaš mieldebargit, unnán	Muvhten aejkien maahta akte haesteme årrodh goerehtalledh mejtie lea saemien maanah jïh noerh
mánát ja nuorat, dahje guovlluin gos sápmelaččat orrot bieđgguid.	såaknesne, joekoen dej aerpievuekien saemien årromedajvi ålkoli.
Čoahkkaneamit sáhttet ráhkadit sámi mánáide ja nuoraide deaivvadansajiid gos vuhtiiváldet sámi geahččanbeali.	Ij leah naan registerh gusnie maahta bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre saemien maadtoste.
Dat sáhttá maid	Haasta åålmegidie vuekieh
leat veahkkin searvegottiide gos eai leat dieđut ja gelbbolašvuohta sámi girkoeallimis.	gaavnedh dovne guktie edtja lihtsegh saemien maadtojne goerehtalledh, jïh hijven vuekieh gaavnedh ihke bïevnesh dan bïjre olkese båetieh iedtjeladtjide.
– Makkár sámi organisašuvnnaiguin ja/dahje ásahusaiguin sáhttet searvegottit ovttasbargat ?	Guhkies strategijh:
– Movt sáhttá searvegoddi atnit ávkki sámi organisašuvnnaid ja/dahje ásahusaid gelbbolašvuođas ? Guhkitáigge strategiijat:	– goerehtalledh dejnie soptsestallemisnie kristemen åvtelen mejtie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste leah saemien maadtoste jallh saemien ektiedimmiem utnieh, jïh faalenassem saemien
- kártet gástaságastallamis ahte leago váhnemiin / váhnenovddasteddjiin sámi duogáš dahje sápmelaš gullevašvuohta, ja háliidit go sámi oskkuoahpahus fálaldaga iežaset mánnái.	jaahkoeøøhpehtimmien bïjre altese maanese vaajtelieh.
- Atnit skoviid sadjogasas, sihke elektrovnnalaš skoviid ja báberskoviid, vai váhnemat / váhnenovddasteaddjit sáhttet dieđihit iežaset beroštumi oskkuoahpahussii mas lea sámi	– Goerh utnedh, dovne elektrovneles jïh paehpierisnie, juktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste maehtieh bieljelidh mejtie aktem jaahkoeøøhpehtimmien sïjhtieh gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva.
geahččanbeali.	Åenehks strategijh:
- Váldit oktavuođa sámi servviiguin, mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin, servviiguin ja organisašuvnnaiguin, sihke báikkálaččat ja guovlluin.	– Gaskesadtedh saemien siebrieh, maanagïerth, skuvlh, tjïerth jïh åårganisasjovnh, dovne voenges jïh regijovnale.
Sis soaitá bajilgovva bearrašiin geain lea sápmelaš duogáš.	Dah maehtieh daejredh mah fuelhkieh mah leah saemien maadtoste.
- Searvegoddebláđi, ruovttusiidduid ja ođasreivviid bokte lea vejolaš dahkat dovddusin ahte searvegoddi háliida oainnusmahttit sápmelašvuođa, ja bivdit váhnemiid / váhneovddasteddjiid	– Viehkine ålmegeplaerijste, gåetiesæjrojste jïh saernieprievijste gåarede saarnodh åålmege sæjhta dam saemiem vååjnehtidh, jïh haestedh eejhtegidie / dejtie mah leah eejhtegi åvteste
váldit oktavuođa searvegoddekantuvrrain jus háliidit sámi oskkuoahpahus fálaldaga.	åålmegekontovrine gaskesadtedh jis faalenassem sïjhtieh saemien jaahkoeøøhpehtimmien bïjre.