default.aspx_id=767288.html.xml
Ii leat hoahppu.
Jaememe jïh juvleme
Go soamis jápmá de leat oameolbmot dávjá suorganan.
Ij leah man fuehpie.
Olmmoš háliida dahkat juoidá ovttatmanu.
Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme.
Dehe ii sáhte dahkat maidege.
Sijhtieh maam joem dallah darjodh.
Vuođđoráđđi lea vuordde plánemiin.
Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh.
Čielgamii lea áigi.
Tijje gååvnese ussjedidh.
Rupmaša bearráigehččet eanas dáhpáhusain buohcceviessu, dikšunviessu dehe, lihkohisvuohta oktavuođas, poliisa.
Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede.
Sii fuolahit das ahte rumaš dolvojuvvo rumašvissui seammás go ii leat dárbu vuos mearridit gisttu oastima birra.
Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh.
Oameolbmot sáhttet baicca ráfis válbmet hávdádusa.
Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh.
Lea dehálaš beassat dahkat dearvvuođaid, earenomážit eallima loahpas - jápmimis.
Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne – jaememe.
Dalle sáhttet dábit ja symbolat hávdádusa oktavuođas leat jeđđehussan ja dorvun váttis ja hearkkes earráneamis.
Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.
Vuosttaš lávki Ovdalaš áiggis olbmot vulge njuolga báhpa lusa go soamis jámii.
Voestes maam darjodh Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme.
Dán áiggi galgá almmuhit jápmima báikkálaš vearroeiseváldái.
Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede.
Dat sáhttá leat buorre vuosttaš lávki jos háliida álggahit proseassa.
Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh.
Dat čállet hávdádan- ja kremerenduođaštusa mii gáibiduvvo hávdádusa várás.
Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh.
Vearroeiseváldis oažžu maid eará dokumeanttaid dego registeroasi (mii dárbbahuvvo báŋkooktavuođain), jápminduođaštusa ja sohkaiskkadeami (dárbbahuvvo maŋŋelis beassečilgehusas).
Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).
Váldde oktavuođa searvegottiin Buoremus lea jos oameolbmot ieža váldet oktavuođa searvegottiin ja dainna báhpain gean háliidit čađahit hávdádusa.
Govlehtidh åålmeginie Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh.
Dalle sáhttet várret beaivemeari hávdádusipmilbálválussii ovttas ja sogat dihtet álggu rájis ahte ožžot dan báhpa gean háliidit.
Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh.
Báhpa ja áiggi hávdádusipmilbálvalussii ii dárbbaš várret hávdádusdoaimmahaga bakte.
Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.
Ságastallan báhpain dehe diakonain Jápmima ektui mii leat lunddolaččat eahpesihkkarat ja balus.
Hearrine jallh diakonine soptsestalledh Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh.
Go moraš ja jápmin duostu min de dat dovdu sihke gorudii ja sillui.
Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie.
Muhtimin moraš sáhttá dovdut ila lossadin guoddit akto.
Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh.
Báhpat ja diakonat leat hárjánan gávnnadit olbmuiguin mat leat váttis diliin ja sis lea jávohisvuođabággu.
Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh.
Váldde oktavuođa iežat báikkálaš searvegottiin.
Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie.
Ii leat daddjon movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki.
Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh – gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste.
Mii fertet ipmirdit ja dohkkehit ahte mii hálddašit morraša iešguhtemet ládje.
Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe.
Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge daddjon dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon.
Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme.
Sáhttit maid dovdat geahppáneami jos dat gii lea jápmán lei guhka skibas ja jápmin šattai dego bestojupmin sutnje.
Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.