default.aspx_id=772795.html.xml

Vihaheapmi	Provre
Heajat leat feasta.	Provre lea hïeje.
Muitun olles eallimii.	Mojhtese jieliedasse.
Ii fal beare sudnuide geat náitaleaba muhto maid sogaide ja olbmáide.	Ij ajve dejtie guaktide gieh pruvrijægan juktie aaj dej slïektide jïh voelpide.
Girkolaš vihaheapmi lea symbolalaš ipmilbálvalus.	Gosse gærhkosne pruvredh dïhte akte gyrhkesjimmie mij ræjhkoes jïjnjh vuekine.
Ipmila ja visot vihtaniid ovddas moai lohpidetne goabbat guoibmáseame dikšut ráhkisvuođa ja doarjut goabbat guoibmáseame olles eallima.	Jupmelen jïh gaajhkh vïhnegi nommesne sinsitniem dåajvoehtibie gieriesvoetem vaarjelidh jïh sinsitnien baalte abpe jielemem tjåadtjodh.
Moai rohkadalle Ipmila buressivdnádit munno náittoslihtu ja veahkehit daiguin váttisvuođaiguin maid bohtet munno eallimis.	Jupmelem gihtjebe mijjen ektievoetem buerie sjugniedidh jïh mijjem gaajhkh dåeriesmoeri tjïrrh viehkiehtidh mah mijjen jieliemisnie båetieh.
Gávdnojit buorit vejolašvuođat hábmet persovnnalaš ipmilbálvalusa vihaheapmái.	Buerie nuepieh gååvnesieh provregyrhkesjimmiem jïjtshligkie darjodh.
Muhtin headjabárat háliidit čállit iežaset lohpádusaid, lávlut lávlaga nubbi nubbái dehe dahkat juoidá maid nu persovnnalažžan.	Muvhth provresalmetjh sijhtieh jïjtjene dåajvoeh tjaeledh, sinsitnide laavlodh jallh mij akt jeatjah jïjsthligkie darjodh.
Vuođđun lea ahte ipmilbálvalus galgá čađahuvvot iluin ja giitevašvuođain eallima ja ráhkisvuođa skeaŋkka ovddas headjabárrii ja gussiide.	Læjhkan dïhte gyrhkesjimmie dennie maadtosne, gusnie aavoedieh jïh gijhtieh jielemen jïh gieriesvoeten vadtesijstie dovne provresalmetjidie jïh guesside.
Vihahanságastallan Ovdal girkolaš vihaheami lea álut vihahanságastallan gos báhppa ja headjabárra plánejit vihaheami.	Provren bïjre soptsestalledh Gosse gærhkosne pruvredh provren åvtelhbodti soptseatalledh, dellie provresalmetjh jïh hearra raeriestieh guktie provre edtja årrodh.
Makkár teavsttaid galgá válljet, makkárat galget lohpádusat leat, gii dahká maid ja goas ?	Mij teekstide veeljedh, guktie dåajvoeh edtjieh årrodh, gie dam dorje jïh gåessie ?
Dábálaččat báhppa láve maid jearrat headjabáras movt ja goas soai oahpásnuvaiga, masa soai earenomážit liikuiga goabbat guoimmisteaskka, maid soai láveba dahkat ovttas.	Hearra aaj provhkoe gihtjedh guktie jïh gåessie provresalmetjh sinsitnide gaavnesjigan, maam utniejægan joekoen sinsitnine, maam provhkijægan ektesne darjodh.
Hoahpuid siste dát sáhttá šaddat vuogas boddu headjabárrii go beassába guođđit plánema oanehažžii ja jurddašit eanet juste dan birra manin náitaleaba jur gaskaneaskka.	Provresalmetjidie mejtie fuehpesne hijven naemhtie ånnetji raaffalgovvedh jïh gaajhkh åssjalommesidie provren bïjre luejhtedh jïh ussjedidh mannasinie sinsitnine pruvrijægan.
Báhppii dát lea buorre vuohki oahpásnuvvat buorebut olbmuiguin ja nu oažžu buori vuođu vihahansárdnái.	Hearrese buerie naemhtie provresalmetjigujmie buerebe åahpenidh jïh buerie gosse provrese edtja håalodh.
Ságastallan sáhttá leat girkus dehe ruovttus headjabára luhtte.	Soptsestallemem maehtieh gærhkosne jallh provresalmetji gåetine utnedh.
Jos lea headjabára luhtte, de láve dábálaččat dollot liige čoahkkin girkus vai besset ságastallat seremoniija birra báikki nalde.	Gosse gåetine soptsestellieh aaj mænngan gærhkosne tjåanghkenieh soptsestidh guktie provrem desnie juhtiehtidh.
Ruoŧas mii báinnáhallat earenomážit amerihkálaš kultuvrrain.	Ovmessie vuekieh Sveerjesne libie jïjnjem amerihkan kultuvreste lööneme gosse pruvredh.
Dát vuhtto maid máŋggaid headjabáraid gáibádusain heajaid birra.	Dam vuajnah provresalmetji vaajtelimmeste guktie dïhte provre edtja årrodh.
Dábálaš jearaldat lea sáhttá go moarsi diktit áhčis láidet su áltárii.	Gallesh gihtjieh mejtie aehtjebe provresem maahta aalhtarasse vaedtsiehtidh.
Ii mihkkege Ruoŧa girkus gieldde dán vieru, muhto ábuha jurddahit makkár mearkkašupmi dán dagus lea.	Ij mij Svïenske gærhkosne dam vuekiem nyrhte, læjhkan maahta ussjedidh maam daate sæjhta vuesiehtidh.
Muhtin báhpat sáhttet dan dihte gieldit ahte moarsi láidejuvvo áhčistis áltárii.	Aalkoste daate vuesehte dïedtem nyjsenæjjeste daelie aehtjebistie ålmese vadta jïh lea dej beelijste gosse nyjsenæjjan ij naan reaktah.
Ruoŧas lea árbevierrun ahte náittosbárra vázzá áltárii ovttas, dego mearkan das ahte nissonolmmoš ieš vállje dievdoolbmo ja dievdoolmmoš ieš vállje nissonolbmo ja ahte soai eaktodáhtolaččat ja dásseárvvolaččat vázziba vihaheapmái.	Muvhth hearrijste dellie maehtieh nïejhkedh aehtjebe provresem aalhtarasse vaedtsehte. Sveerjesne vuekie provresalmetjh ektesne vaedtsiejægan, dïhte vuesehte nyjsenæjja jïjtje altese ålmam veeljeme jïh ålma jïjtje altese nyjsenæjjam veeljeme jïh gåabpatjahkh sinsitniem veeljeme provrese vaedtsedh.