na-sahtta-girku-doarjut-du.html.xml
Ná sáhttá girku doarjut du - Svenska kyrkan - Om oss | Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh - Svenska kyrkan - Om oss |
Ná sáhttá girku doarjut du | Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh |
Ruoŧa girku sosiálalaš bargu gohčoduvvo diakonian. | Svïenske gærhkoen sosijale barkoem gohtje dijakonije. |
Ulbmilin lea oassálastimiin, gudnejahttimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain. | Desnie meatan årrodh, earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemesietine. |
Sosiála barggus Ruoŧa girku doaibmá ovttas servvodaga máŋggaiguin sosiálalaš ásahusaiguin, eará girkuiguin ja oskusearvegottiiguin dehe eaktodáhtolaš servviiguin. | Dennie sosijale barkosne Svïenske gærhkoe gellie siebriedahken institusjovnigujmie ektesne barka, jeatjah gærhkoej- jïh jaahkoesïebredahkigujmie ektesne jallh lååtjedihks åårganisatjovni ektesne. |
Olu almmolaš bargosajiin dego universitehtain, heahtegádjunbálvalusas, soahteveagas, krimináladivššus ja poliissas lea vejolašvuohta gávnnadit báhpain. | Gellie byjjes barkoesijjieh goh universiteth, åabpemedïenesjh, vaarjelimmiefaamoe, kriminalhokseme jïh polijse hearram utnieh. |
Diakonain ja báhpain leat jávohisvuođabággu. | Dijakonh jïh hearrah sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh. |
Sii gávnnadit boarrásiiguin ja buhcciiguin, lágidit morašjoavkkuid ja ságastit ovttaskas olbmuiguin eallima iluid ja váttisvuođaid birra. | Dejtie båarasåbpojde jïh skeamtjohkidie vååksjedien, vaejviedåehkieh öörnieh jïh aktegs almetjigujmie jielemen aavoen jïh vaejvien bïjre soptsestieh. |
Sosiálalaš barggus girku maid gávnnada mirkoávnnasgeavaheddjiiguin ja sin oameolbmuiguin doarjuma ja veahkeheami dihte. | Dennie sosijale barkosne aaj gaavnedieh dejgujmie giejtie dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh jïh dej fuelhkiejgujmie dejtie dåarjodh jïh viehkiehtidh. |
Bargu sáhttá leat álggahit ságastallanjoavkkuid veahkaválddálaččat uhkiduvvon nisson- ja dievdoolbmuide ja veahkehit veagaid roassodiliin gos váhnemat ja mánát gillájit. | Maahta soptsestallemedåehkieh nyjsenæjjide jïh gaarmanæjjide årrodh giejtie tjarmehtellieh jïh fuelhkide mïrhtoste viehkiehtidh mah eejhtegh jïh maanah deajvaskieh. |
Muhtimin searvegottit sáhttet maid ruđalaččat doarjut dárbbašedjiid. | Muvhten aejkien åålmegh aaj beetnehvierhtiejgujmie maahta viehkiehtidh dejtie giejtie daarpesjieh. |
Máŋggain alladási- ja gymnásaskuvllain riikkas gávdnojit skuvlabáhpat ja diakonat mat sáhttet doarjut ohppiid. | Gellie noere- jïh jåarhkeskuvline skuvlehearrah jïh dijakonh gååvnesieh desnie learoehkidie dåarjodh. |
Skuvlaáiggis ja dan maŋŋil sáhttet oahppit boahtit hupmat singuin visot áššiid birra, oahpus gitta identitehtii ja oskui. | Dovne skuvletïjjesne jïh eejehtimmesne learohkh maehtieh dej gåajkoe båetedh desnie gaajhken bïjre soptsestidh lïerehtimmeste identiteetese jïh jaahkose. |
Loga eanet dás vuollelis makkár diliin Ruoŧa girku sáhttá doarjut du. | Lohkh vielie daagkoe vuelege mennie sientine Svïenske gærhkoe datnem maahta dåarjodh. |
Morašjoavkkut Morašjoavku lea unna jovkkoš viđain gitta gávcciin oasseváldiin mat gávnnadit juohkit jurdagiiddiset ja dovdduideaset movt lea go manaha lagas oameolbmo. | Vaejviedåehkieh Akte vaejviedåehkie lea dåahketje gusnie vïjhtesh gaaktsesh meatan mah gaavnedieh desnie soptsestidh sijjen åssjalommesi jïh domtoej bïjre gosse gie lïhkemes fuelhkesne sealadamme. |
Joavku doallá vissis meari gávnnademiid hárjánan jođiheddjiiguin ja dát sáhttá heivet dasa gii lea manahan eallinguoimmi, máná dehe boares váhnema. | Dåahketje naan aejkieh maehtehtje åvtehkinie maahta gaavnedidh jïh maahta jarkelidh disse giese jielemevoelpem, maanam jallh båarasåbpoe eejhtegem dasseme. |
Girku bearašráđđeaddin Ruoŧa girku bearašráđđeaddin lea buohkaide geain leat váttisvuođat lagas aktavuođaideasetguin. | Gærhkoen fuelhkieraeriestimmie Svïenske gærhkoen fuelhkieraeriestimmie gaajhkesidie giej leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie. |
Sáhttá leat dakkárii gii lea náitalan dehe eallá ovttas nuppiin, earránan dehe earránaddi báraide, dasa geas leat váttisvuođat earráneami maŋŋil ja dasa geas leat váttisvuođat oameolbmuiguin. | Maahta jarkelidh dïsse gie provresh jallh ektesne jielieh, dejtie giejtie juakadamme jallh gïeh edtjieh juakadidh, dïsse gïen vaejvie gosse juakadamme jïh dïsse gïen leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie soptsestalledh. |
Bearašráđđeaddima mielbargiin lea jávohisvuođabággu ja sii eai ge čále journálaid. | Fuelhkieraeriestimmien barkijh sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh jïh eah gænnah maam tjaelieh. |
Bargu seksualálaš veahkaváldima vuostá Ruoŧa girku háliida doarjut mánáid, nuoraid ja rávvásiid geat leat vásihan veahkaváldima girkobirrasis. | Barkoe slïerkevoeten vuestie Svïenske gærhkoe sæjhta maanide, noeride jïh geerve almetjidie dåarjodh giejtie slïerkevoetem gærhkoen byjreskistie asvedamme. |
Seksualálaš veahkaváldimin adno juohkelágan seksualálaš givssideapmi ja rohcošeapmi, sihke lágahis dagut ja morálalaš vearrodagut. | Lahtese slïerkevoete leah gaajhke måedtie sexuale slïerkevoeth, rantan noerhkedh negkedh, dovne meadtahtallemh jïh dagkerh gosse moralen vuestie gevsiedieh. |
Seksuálalaš cuiggodeamit, geažuheamit ja fuomášahttimat nuppi olbmo miela vuostá adno maid veahkaváldimin. | Aaj irhkie gosse lahteste, daejrehte jïh dååjrehte sexuale aamhtesi bïjre gïen syjhteden vuestie. |
Ovdal doalahuvvui diehtu seksualálaš veagalváldima birra dávjá jávvásis. | Aarebi dagkere slïerkevoetem sïjhtin sjaavoehtidh. |
Ruoŧa girku háliida leat mielde botkeme jávohisvuođa seksualálaš veagalváldimiid birra, duostat duođaštit mii duođas sáhttá dáhpáhuvvat ja dahkat dasa juoidá. | Svïenske gærhkoe sæjhta barkedh juktie sjaavoe slïerkevoeten bïjre govloe, doestedh soptsestidh dan bïjre mij maahta heannadidh jïh destie dåemiedidh. |
Buohcceviesugirku Dat gii lea morrašis dehe dárbbaha veahki sáhttá buohcceviesus váldit njuolga aktavuođa girkuin. | Skïemtjegåetiegærhkoe Dïhte gie vaajvesåvva jïh viehkiem daarpesje maahta rïekte gærhkose skïemtjegåetesne jarkelidh. |
Girku rohkoslatnja ja bargoveahka lea sadjosis buhcciide, oameolbmuide ja bargovehkii geat dárbbahit sierra ságastallama ja sielufuolaheami dehe háliidit oassálastit ipmilbálvalusain ja ruhkosiin. | Gosse tjïehtjelh gusnie rohkelidh jïh barkijh gååvnesieh desnie gærhkoe dovne skeamhtjohkidie, dej fuelhkide jïh barkijidie gïeh sijhtieh oktegimsie giejnie soptsestidh jïh sealoem vaarjelidh, gyrhkesjidh jïh rohkelimmesne meatan årrodh. |
Báhpain, diakonain ja iežáin geat barget buohcceviesugirkus lea jávohisvuođabággu ja sii eai čále journálaid. | Hearrah, dijakonh jïh jeatjah gïeh skïemtjegåetiegærhkosne berkieh sjeavodhvoetedïedten nuelesne jïh eah gænnah maam tjaelieh. |
It dárbbat leat risttalažžan beassat buohcceviesugirkui. | Eah daarpesjh kristegassjh årrodh jis skïemtjegåetiegærhkoen gåajkoe mïnnedh. |
Jos soamis ii sáhte boahtit rohkoslatnjii buohccivuođa dihte de báhppa sáhttá fitnalit su luhtte. | Jis guhte skïemtjelassen gielhtie ij maehtieh rohkelimmietjïehtjelasse båetedh hearra maahta skïemtjelassen gåajkoe båetedh. |
Du searvegoddi sáhttá muitalit eanet Váldde aktavuođa searvegottiinat jos háliidat diehtit eanet sin sosiálabarggu birra. | Dov åålmege vielie maahta soptsestidh Govlehtallh dejnie dov åålmeginie vielie bïevnesh dej sosiale barkoen bïjre åadtjodh. |