feber-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Feber mánáin – maid sáhttá ieš dahkat ?	Maana vaejliem åtna – maam maahta jïjtje darjodh ?
Feber hos barn - vad kan man göra själv ?	Feber hos barn - vad kan man göra själv ?
Feber lea oassi goruda bealuštusas	Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida)
Feber lea oassi goruda bealuštusas	Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida)
Geahččal dahkat mánnái nu vuogasin go vejolaš.	Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh.
Lea maid buorre dávjá addit juhkamuša.	Hijven dïsse jïjnjh jovkemsh vedtedh.
Feber mearkkaša ahte goruda temperatuvra lea alit go dábálaččat.	Vaejlie lea kråahpen temperatuvre jollebe enn maam pråvhka årrodh.
Dat ii leat iešalddis váralaš muhto goruda bealuštus vuolšši vuostá.	Ij leah vaarege mohte kråahpen vaarjelimmie ovlemidie.
Mánát ožžot álkit febera ja dat leat erenoamážit vuolššit maid virus lea dagahan, dego nuorvu, gosot ja čottabávččas, mat loktejit goruttemperatuvrra.	Maanah aelhkieslaakan vaejliem åadtjoeh jïh voestes iereste ovlemh mestie virusi sjïekeste, novh goh sovhte, gossehtahke jïh tjeapohke saejrede, maam dorje kråahpetemperatuvrem bæjjene.
Temperatuvra sáhttá maid loktanit jus mánná stoahká hui viššalit dehe lihkada sakka.	Temperatuvre aaj maahta jieniedidh jis maana reejredh jallh verviestidh.
Hárve dáhpáhusas sáhttá feber čujuhit váralaš skibasvuhtii.	Muvhtene maahta vaejlie vuesehte ålvas skïemtjelassem.
Mánás lea feber jus temperatuvra iđđes árrat dehe beallediimmu vuoiŋŋasteami maŋŋá lea badjel 38 gráda.	Maana vaejliem åtna jis temperatuvre aeriedisnie jallh bielietæjmoem lïegkesen mænngan lea bijjebe 38 graadh.
Dábálaččat fuobmá ahte mánás lea feber.	Daamhtaj aajhtsa jis maana vaejliem åtna.
Jus eahpida sáhttá mihtidit febera mánás, muhto deháleamos lea čuovvut mot mánná veadjá.	Jis geakesje maahta maanan tempem vaeltedh, mohte vihkielommes vuejnedh guktie maanine lea.
Jus áigu váldit oktavuođa buohccedivššuin lea buorre ahte lea mihtidan temperatuvrra.	Jis ussjede skïemtjehoksem bïeljelidh hijven jis temperatuvrem joe mööleme.
Sihkkareamos lea mihtidit goruttemperatuvrra bađas.	Vihtiesommes kråahpetemperatuvrem bahtesne.
Lea maid leahkime bealljeliekkasmihttár, mii njuolga anus lea buorre.	Gååvnese aaj bieljietermometere, mij hijven jis dam reaktoeslaakan utnedh.
Dakkára lea váttis geavtit una mánážiin go gullankanála lea ila baski.	Dam lea gïerve maanetjem nåhtadidh juktie bieljieraejkie dan gaertjies.
Atte máná vuoiŋŋastit ja juhkat olu	Baajh maanam lïegkedidh jïh jïjnjh jovkedh
Mánná geas lea feber dárbbaha oažžut leahkit ruovttus skuvllas dehe ovdaskuvllas vai beassá vuoiŋŋastit ja virkkosmuvvat.	Maana gie vaejliem åtna daarpesje gåetesne årrodh, jïh ij skuvlesne jallh aarehskuvlesne, jïh lïegkedidh jïh starnedh.
Mánná ii dárbbat leahkit seaŋggas, muhto ii galgga rahčat rumašlaččat.	Maana ij daarpesjh seangkosne vealasjidh, mohte ij byörh verviestidh.
Buoremus lea addit máná iežas mearridit man olu nagoda leahkit badjin.	Bööremes baaja maanam jïjtje nænnostidh man jïjnjh ååjse.
Mánná dárbbaha eanet čázi go dábálaččat go lea feber.	Maana daarpesje jïjnjh jovkedh.
Vai mánná oažžu nuogis čázi lea buorre dávjá geahččalit addit juoidá juhkat.	Juktie nuekies edtja sjïdtedh hijven jis maanese jovkemsh faala.
Atte mánnái mas dat liiko ja ieš háliida borrat ja juhkat, ovdamearkka dihte lákcajieŋa, vatnosa dehe juvcca.	Vedtieh maanese maam lyjhkoe jïh jïjtje sæjhta byöpmedidh jallh jovkedh, vuesiehtimmien gaavhtan tjastem, gïhpem jallh joptsem.
Jus mánás ii leat borranlustu ii dat dárbbat borrat dábálaš biepmu.	Jis ij maana sïjhth byöpmedidh dellie ij daarpesjh beapmoeh byöpmedidh.
Ii daga maidege jus mánná borrá heajubut moadde beaivvi.	Ij maam akt darjoeh jis barre ånnetji byöpmede såemies biejjiej.
Jus mánná cissá hárvuid dehe lea šlieddas ja váiban soaitá sivvan leahkit ahte mánná lea juhkan unnán.	Jis ij sïjhth gadtjedh jallh lea sæjloes jïh samhtjan dellie kaanne maana dan ohtje lea jovkeme.
Daga nu vuogasin go vejolaš	Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh
Jus mánná dovdá vuogasin sáhttá diktit máná nohkkat asehis láhkániin dehe beare vuolildus biktasiiguin.	Jis maana tuhtjie hijven maahta baajedh dam åeredh jissehts gaptjesem jallh barre sisnjeldsvaarjojne.
Muhto jus mánná goadná ja galbmo, mii lea dábálaš go feber loktana, sáhttá gokčat filttiin ja dahkat nu vuogasin go vejolaš.	Mohte jis maana galma, mij maahta darjodh gosse vaejlie bæjjene, maahta gaptjesem dïsse bïejedh jïh voejhkele lyjhkedelaakan darjodh.
Reseaptakeahtes dálkasat	Reseptehts daalhkesh
Febera dárbbaha hárve dikšut feberavuolidan dálkasiiguin.	Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
Eanas mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi muhto dat ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča.	Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
Muhto sáhttá addit feberavuolidan dálkasa jus mánná veadjá fuomášahtti heajuid febera dihte, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, biehku, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes.	Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie jis maana sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
Vuollái guđa mánnosaš mánáid geain lea feber ii galgga dikšut dálkasiiguin ovdalgo lea leamaš oktavuođain divššuin.	Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh mij vaejliem åtna daalhkesigujmie båehtjierdidh bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánáide lea dálkkas mii siskkilda paracetamole, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil.	Vaejlien vööste gååvnese maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Guđa mánu rájis mánná sáhttá oažžut dálkasa mii siskkilda ibuprofena, mii vuvdojuvvo ovdamearkka dihte namain Ipren dehe Ibumetin.	Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun, mii dolvojuvvo máná bahtaráigái, rivttes attus una mánáide.	Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillerinie, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
Boarrásit mánáide leat maid tableahtat.	Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
Čuovo báhka rávvagiid dárkilit.	Lohkh bïhkedimmiem aeskesne eensilaakan.
Ale ovttastahte sierra dálkasiid.	Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
Vuollái 18 jahkásaš mánáide geain lea feber ii galgga geavtit febervuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl.	Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin	Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Erenomážit árvvoštallamiin mot mánná muđui veadjá sáhttá mearridit dárbbahago váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe ii.	Dïhte voestes iereste vuarjesje guktie maanine lea mij nænnoste jis edtja hoksejarngem gaskesadtedh jallh ij.
Sáhttá álo riŋget buohccidivššurávahahkii dehe dearvvašvuođaguovddážii jus lea eahpesihkkar, erenomážit jus mánás leat eará váivvit seamma áigge go lea feber.	Maahta eejnegen skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem ringkedh jis ij daejrieh, jis maana jeatjah vaejvieh åtna seammasïenten vaejline joekoen vihkeles.
Galgá ohcat dikšui dakkaviđe dearvvašvuođaguovddážii dehe heahtevuostáváldimii jus mánás lea feber ja lea juoga, dehe máŋga dáin váivviin:	Byöroe hoksem riektese hoksejarngesne jallh aktuedåastoevisnie ohtsedidh jis maana vaejliem åtna jïh dam, jallh dejtie, vaejvieh:
ii leat seamma oktavuohta go dábálaččat	Ij seamma gaskesem vadta goh daamhtaj.
orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat	Nahkeren jïh samhtjan jïh ij åajsoeh jovkedh.
temperatuvra lea badjel 41 gráda.	Temperatuvrem bijjebe 41 graadh åtna.
Galgá álo váldit oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin jus mánná lea	Byöroe eejnegen hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh jis maana
nuorat go golbma mánu ja lea feber badjel 38 gráda	nuerebe goh golme askh jïh vaejliem bijjebe 38 graadh åtna
golmma ja guđa mánu gaskkan ja lea feber badjel 39 gráda.	golme jïh govhte aski gaskem jïh vaejliem bijjebe 39 graadh åtna.
Galgá váldit oktavuođa divššuin jus feber ii leat luoitán njealji jándora geažis, beroškeahttá máná agis.	Byöroe hoksem gaskesadtedh jis ij vaejliem vualenh njieljie dygni mænngan, jïlhts man båeries maana.
Jeara ráđi	Raeriem gihtjedh
Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi.	Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
Riŋge 1177.	Ringkh 1177.
Dat gii vástida sáhttá maid muitalit man dearvvašvuođaguovddážii gullot.	Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.